Toiteelementide puuduse ennetamine
Põllukultuurid vajavad kasvuks ja arenguks ligikaudu 20 erinevat toiteelementi. Senisest enam võiks tähelepanu pöörata fosforile ja mikroelementidele, aga samuti elementide omavahelisele tasakaalule. Loe kevadisest toiteelementide puuduse ennetamisest:
- fosfori tähtsus
- elementide tasakaal
- lehekaudne täiendväetamine
- kultuuride mikroelementide puuduse risk.
Fosfori vajalikkus
Üheks olulisemaks toiteelemendiks varakevadel lämmastiku, kaaliumi ja väävli kõrval on fosfor. Samas on fosfor keeruka suhtega element kompleksis väetis-muld-taim. Fosfor on mullas väheliikuv element.
Taimed tunnevad fosforist puudust just varajases kasvufaasis. Isegi siis, kui mullas on fosfori sisaldus kõrge, võib varakevadel sellest taimedel puudus olla. Fosfor saab mullas taimedele kättesaadavaks üldjuhul siis, kui temperatuur on tõusnud 15-18° C. Selleks et see osa fosforist, mida tähistatakse nõrgas happes lahustuva fosforina, saaks mullast taimedele kättesaadavaks, peavad mulla mikroorganismid olema alustanud aktiivset elutegevust. Mõnel aastal toimub see alles mai teisel poolel. Kasv ja areng algab aga üldjuhul juba siis, kui ööpäevased keskmised temperatuurid on üle +5° C. See tähendab, et taim on varakevadel fosforipuuduses kuu kuni kaks ja seda just olulistes kasvufaasides, kui toimub juurestiku areng, võrsumine, saagi moodustumine. Fosfori puudusel ei arene välja juuresüsteem, seega halveneb toitainete omastamine juure kaudu, areneb vähe võrseid jne.
Fosfori olek mullas võib väetamise järgselt kiiresti muutuda. Kui eelnevalt on väga madal üldise fosfori tase, siis seovad mullas sisalduvad raua- ja alumiiniumühendid väetamise järgselt fosfori ning esimesel aastal võib taim saada kätte vaid 10-30%. See tähendab, et kergesti omastatav fosfor muutub raskesti omastatavaks ja vajab taimedele kättesaadavaks muutumiseks muundumisprotsessi toimumist mikroorganismide aktiivse tegevuse toimel.
Kompleksväetistes võib fosfor olla erinevates vormides. Väike osa on ühendina, mis on omastatav juurteeritiste või mikroorganismide elutegevuse tulemusel. Seda osa tähistatakse väetise pakendil nõrgas happes lahustuva ehk tsitraatlahustuva fosforina. Veelgi väiksem osa fosforist on mullas veeslahustuv, mida taim saab koheselt kasutada. Selle tõttu on vajalik tähelepanu pöörata vees lahustuva fosfori sisaldusele väetise koostises.
Tavaliselt antakse taliviljadele kevadel 1-3 korda lämmastik-väävelväetist pealtväetisena. Fosfori ja kaaliumi kevadise defitsiidi vältimiseks on mõistlik ühel korral lämmastikuga pealtväetamine asendada kõrgema lämmastikusisaldusega NPK-ga. Soovitame selleks kompleksväetist YaraMila NPK 18-8-16 +Mg,S,B või NPK 26-6-6+S 200 kg/ha. Taim omastab lämmastiku, osa fosforist ja kaaliumist, lisaks boori, väävli ja magneesiumi. Mulda jäävad toiteelemendid on järelkultuurile kasutamiseks.
Toiteelementide tasakaal
Oluline on mullas toiteelementide tasakaal tagamaks kultuuri häireteta arengu ja saagi formeerumise. Pole suurt kasu, kui anda taimedele kergesti omastatav fosfor, aga puudu jääb mõnest teisest olulisest toiteelemendist. Nii näiteks on lämmastik peamine, mis varases kasvufaasis toetab saagi moodustumist, pealtväetamisel teraviljade lipulehe faasis aga tagab kõrgema proteiini. Kõikidel kultuuridel on ka spetsiifilised toiteelementide nõuded, mida on vajalik jälgida väetamisplaanide koostamisel.
Taimiku algarengu faasis on otstarbekas ja efektiivne starterväetiste kasutamine, mis antakse väikestes kogustes külvi aegselt seemne lähedusse (1‑2 cm). Üks taolistest toodetest on Magnistart NP Zn, mis sisaldab 11% lämmastiku ja 48% fosforit, millest 46% on taimele kergesti omastatav veeslahustuv fosfor. Soovituslik kasutusnorm on 10-25 kg/ha.
Muldades, kus on ka kaaliumi puudus, on soovitatav kasutada stardiväetiseks TurboSeed Zn, mis sisaldab 47% fosforit, 31% kaaliumit ning 1% tsinki EDTA kelaadina, soovituslik kasutusnorm 10-25 kg/ha.
Mikroelementide puuduse ennetamiseks teravilja võrsumise ja rapsi roseti kuni varsumise faasis soovitame kasutada Nutricomplex Platinum 12-41-8 + mikroelemendid + vabad aminohapped või Nutricomplex 13-40-13 + mikroelemendid 3-4 kg/ha. Samuti võib kasutada sel perioodil kontsentreeritumat mikroelementide segu Folicare Super 7-34-0 + mikroelemendid 3-4 kg/ha.
Mõningates vedelväetistes on fosfor fosfiitfosforina (PO3), mis on taime mahlas hästi liikuv, süsteemse toimega ja mõjub taimele tugevdavalt. Taolisteks vedelväetisteks on Trafos Mg B Mn Fe (sisaldab 12% P, 15,6% K, 0,3% Mg, 0,15% B, 0,1% Fe, 0,14% Mn) soovitusliku kasutusnormiga 2-3 l/ha. Köögiviljadele ja marjakultuuridele on soovituslik kasutada Phosfik 3-27-18 + B,Cu,Fe,Mn,Mo,Zn nii kastmisväetisena kui ka lehtede kaudu pritsimiseks 2-4 l/ha.
Täiendväetamine leheväetistega
Leheväetised täiendväetamiseks on universaalsed ja sobivad paljudele kultuuridele. Erinevate koostiste vahel saab valida lähtuvalt taimede kasvufaasist, kultuuri eelistustest ja mulla toiteelementide varudest.
Leheväetiste valikul on vajalik jälgida, millise ühendina on toiteelement väetise koostises (erinevad soolad, kelaadid). Soolad võivad küll anda hektari kohta suurema koguse toiteelementi, kuid samas on need madalama omastatavusega, raskemini lahustuvad. Sõltuvalt formulatsioonist ja agroklimaatilistest tingimustest võivad soolad olla isegi fütotoksilised ja sobimatud paagisegudesse. Spetsiaalsed metalliliste elementide formulatsioonid - Tradecorp EDTA kelaadid - on hea lahustuvusega, taimedele kättesaadavad, annavad pikemaajalise toime ja tagavad paagisegudes madala fütotoksilise mõju segupartneritega. EDTA kelaatide toimel suureneb saagikus ja paraneb saagi kvaliteet. EDTA kelaatide kasutamisel piisab väikestest kulunormidest, 0,25-1,0 kg/ha, et ennetada toiteelemendi puudust.
Täiendväetamine lehe kaudu ei asenda põhiväetamist, vaid sel teel saab ennetada mikroelementide puudust just selles kasvufaasis kui taim neid kõige rohkem vajab. Toiteainete omastamist mullast mõjutavad mulla omadused, agroklimaatilised tingimused, elementide vaheline antagonism ja sünergia jne.
Täiendväetamine mikroelementidega lehe kaudu on efektiivsem kui mullast juure kaudu omastamisel.
Toiteelementide omastamise efektiivsuse võrdlus
| Toiteelement | Lehekaudne, kg/ha | Mullakaudne, keskmine, kg/ha |
|---|---|---|
| Lämmastik | 1 | 4 (1,5-7) |
| Fosfor | 1 | 20 (15-25) |
| Kaalium | 1 | 6 (4-8) |
| Kaltsium | 1 | 35 (30-40) |
| Magneesium | 1 | 75 (50-100) |
| Väävel | 1 | 5 (4-7) |
| Raud | 1 | 60 (25-100) |
| Mangaan | 1 | 30 |
| Vask | 1 | 35 |
| Tsink | 1 | 12 |
| Boor | 1 | 30 |
Andmed pärinevad teadusajakirjandusest ja põhinevad katsetel, mis on läbi viidud sarnastes tingimustes (muld, kliima, toiteelementide tasakaal). Tradecorp 2016.
Mikroelementide puuduse riskid põllukultuuridel on erinevad.
| Kultuur | Kõrge | Keskmine | Madal |
|---|---|---|---|
| Nisu, oder | Mn, Cu | Zn | B, Mo |
| Kaer | Mn, Cu | Zn, Mo | B, Fe |
| Raps | B | Mo, Zn, Fe | Cu |
| Hernes, uba | B, Mo | Mn, Fe, Zn | |
| Mais | Zn | Mn | B, Cu |
Molübdeeni riskid on suured rasketel savimuldadel ja kerge lõimisega happelistel muldadel. Minimeeritud harimisel suurenevad B, Cu, Fe, Zn ja Mo puuduse riskid.
Oskuslikult põhi-, pealt- ja täiendväetamist kombineerides on võimalik saada parim saagikuse ja kvaliteedi tulemus.