Taliviljade talvitumine ja väetamissoovitused

Taliviljade esimesed ülevaatused märtsikuu viimasel nädalal lubavad prognoosida edukamat saagiaastat kui see oli eelnenud hooajal. Lõuna-Eesti loodus on nädalajagu eespool ja sellest ka erinevused põldudel.

Põlluteade valmis nõustajate esimeste kevadiste põllukülastuste tulemusena ning sisaldab seekord ülevaadet:


Teraviljade seisukord

Talinisu varased sordid ja hiliste sortide septembrikuu esimese poole külvid on võrsunud ja juure kasv on alanud. Hilised külvid, mis läksid talvituma 2-3 pärislehe faasis, on elujõulised ja haigustunnusteta. Kohati on esimene võrse välja arenenud. 

Talioder talvitus tänavu hästi. Kesk- ja Lõuna-Eestis on juuresüsteem alustanud uut kasvu. Põhjapoolsetes piirkondades on taimik taastumas ja lähipäevade soojus paneb ka seal taime kasvama. Talvest kahjustatud taimi on vähe. 

Talirukis on teraviljadest kõige paremas seisus. Hübriidrukis võrsus sügisel aktiivselt ja juuresüsteem on arenenud ning kevadine kasv alanud.

Rapsi seisukord

Talirapsi põllud on ebaühtlasema tasemega. Varased külvid on heas seisundis, juurekaela läbimõõt 1,5-2,8 cm. Üksikute taimede kasvukuhik näitas kasvutunnuseid. Hilised külvid ja külvid, mis tehtud madala väetamisfooniga põldudele, on nõrga taimikuga. Need on küll talvitunud, kuid talvestressist taastumiseks kulub märksa pikem periood. Sellised taimed vajavad hoolikamat toiteelementidega varustamist.

Kahel kolmandikul pisteliselt vaadeldud talirapsi põldudest esines boori puudus. Puudustunnused esinesid ka juhtudel, kus boori anti sügisel täiendväetamise teel 1-2 l/ha. Puuduse tingis aktiivne sügisene kasv ja taim tarbis boori talvekindluse tagamisel maksimaalselt. Hilised külvid aga aeglase juurekava arengu tõttu ei olnud võimelised boori vajalikul määral omastama. 


Kevadine väetamine

Põldudel oli kohati liigniiskeid alasid. Märtsi viimasel nädalal oli kelts veel minemata. Mullatemperatuurid tõusid päeva jooksul + 3 ˚C kuni isegi +6,4 ˚C (27.03. peale lõunat Kesk-Eestis, mil päevane õhutemperatuur oli 7-9 ˚C). Märtsi lõpus maha tulnud lumikate andis täiendava niiskusvaru mulda ja aprilli alguse soojalaine võtab keltsa ning paneb taimiku kiiresti kasvama. Toitainevarud mullas on napid ja madalate temperatuuride tõttu raskesti või üldse mitte omastatavad, mistõttu on mõistlik pealtväetamisega alustada esimesel võimalusel. Märtsikuu viimase päeva lumesadu pani põllud elama. Esivanemate tarkuse kohaselt kevadine lumenatuke sulale maale ongi taliviljadele esimese väetise eest.

Teraviljapõldudele soovitame esimese pealtväetisena kasutada lämmastik-väävelväetist N30-40 kg/ha, või vedelat lämmastikväetist KAS32 100 l/ha, mis teeb toimeaines N43. Segukomponendiks lisada Ruter AA 2,0 l/ha ja Folur S 5,0 l/ha. Juhul kui esimene pealtväetamine toimub granuleeritud väetisega, siis taimede talvestressist kiiremakas taastumiseks on vajalik sellele järgnevalt teostada täiendväetamine aminohappeid ja makro+mikroelemente sisaldava vedelväetisega Ruter AA 2,0 l/ha, millele soovitame lisada Humistari 2,0 l/ha. 

Talirapsile soovitame esimese pealtväetisena samuti lämmastik-väävelväetist N35-45 kg/ha. Talvestressist taastumiseks vajavad taimed omastatavat fosforit, mikroelemente ja aminohappeid, milleks soovitame Ruter AA 2,0 l/ha, paagisegusse sobib lisada Humistar 2,0 l/ha ja Final K 1,0 l/ha. Tradebor Mo 2,0 l/ha on sobiv anda koos kasvuregulaatoriga. Tradeboris sisalduv boor booretanoolamiinina on taimele kergesti omastatav ja paagisegudes pestitsiididega ei teki konflikti. 

Suurema saagipotentsiaali saavutamiseks taliviljapõldudel on otstarbekas juba kevadel tähelepanu pöörata toiteelementidega maksimaalsele varustamisele. Sellistel juhtudel soovitame RuterAA asemel varakevadiseks talvestressi taastumise kiirendamiseks kasutada kontsentreeritumat toiteelementide segu Trafos Mg,Mn,Fe,B 2,0 l/ha. Trafos Mg,Mn,Fe,B sisaldab taimele kiiresti omastatavat fosfiitfosforit, mis aitab taimel Mg, N muuta paremini kättesaadavaks. Mikroelemendid koostises on EDTA kelaatidena.

Paagisegusse soovitame lisada tasakaalustatud vabade aminohapete segu Delfan Plus 0,5 l/ha. Vabad aminohapped tagavad kiirema ja efektiivsema toitainete imendumise läbi rakuseinte ja liikuvuse taimes. Taim säästab energiat abiootilise stressi tingimustes, taastudes stressist kiiremini.

Teiseks pealtväetiseks taliviljadele soovitame NPK kompleksväetist ja kolmandaks jällegi lämmastik-väävelväetist. Intervallid pealtväetamisel olgu 10-14 päeva sõltuvalt kasutusnormidest, taimiku kasvu aktiivsusest, mullastiku tingimustest, temperatuuririst, niiskusest jne. 

Täpsemad soovitused konkreetsetest tingimustest, eesmärkidest ja võimalustest lähtuvalt saab välja töötada jooksva töö käigus tootja, müügiesindaja ning nõustajate koostöös. 

Generic placeholder image

Talinisu Fredis

Külv 13.09.2016. Foto 29.03.2017 Valgamaa

Generic placeholder image

Talinisu

Sept III kv külv. Foto 27.03.2017 Virumaa

Generic placeholder image

Talinisu Olivin

Erinevad külviajad ja väetamine. Foto 27.03.2017 Jõgevamaa

Generic placeholder image

Talioder

Foto 29.03.2017 Virumaa

Generic placeholder image

Hübriidrukis

Foto 29.03.2017 Valgamaa

Generic placeholder image

Taliraps

Foto 29.03.2017 Tartumaa

Prev Next