Rohumaade kevadine hooldamine ja rajamine

Käesoleva aasta varane jahe kevad ei ole seni soosinud külvitöid, küll aga võimaldab ta teha olemasolevate rohumaade hooldustöid - rullimist, äestamist ja pealtväetamist.

Põlluteade kajastab rohumaadega seotud järgmisi kevadtöid:


Rohumaade väetamine

Silo valmistamise tehnika on kallis ning silo tegemise aeg piiratud. Seetõttu on väga oluline saada rohumaadelt võimalikult kõrge saagikus, et tagada masinate ja maa kasutamise efektiivsus. 

Liblikõielisterohked rohumaad ei vaja suurtes kogustes lisalämmastikku nii nagu kõrrelised rohukamarad. 6 t/ha saagikuse saamiseks (kuivaines) on vaja rohumaale anda toimeaines lämmastikku:

  • kõrelistele heintaimedele suve jooksul 180-220 kg/ha
    1. niitele kevadel kuni 100 kg/ha
    1. niite järgselt kuni 80 kg/ha
    2. niite järgselt kuni 60 kg/ha
  • kõrreliste-liblikõieliste segudele (liblikõielisi <50%) kuni 120 kg/ha
    1. niitele kevadel kuni 60 kg/ha
    1. niite järgselt kuni 60 kg/ha

Ühekülgselt lämmastikuga väetamisest ei piisa kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks. Liblikõielised rohukamarad vajavad enam fosforit kui kõrrelised heintaimed. Lutserni kaaliumivajadus on kõrgem kui ristikutel ja kõrrelistel heintaimedel. Väävlipuuduse suhtes on liblikõielised tundlikumad kui kõrrelised heintaimed.


Väetise valik

Ka rohumaade puhul peame kinni pidama taimede toitumise kuldreeglist: saagiga eemaldatud toiteelemendid tuleb mulda tagasi anda. Sarnaselt rajamiseelsele väetamisele on vajalik samuti pealtväetamisel jälgida toiteelementide väetistarbe astet.

Rohumaade pealtväetamiseks soovitame fosfori ja kaaliumi defitsiidi vähendamiseks lämmastikväetiste kõrval ka erinevaid NPK-väetisi. Näiteks NPK 21-6-11+S Mg, NPK 22-7-12+S, NPK 27-6-6+S 150-300 kg/ha vastavalt väetistarbele. Liblikõielisterohketele rohumaadele sobivad madala lämmastiku sisaldusega PK-väetised: NPK 6-18-34+S, NPK 5-15-30+S, NPK 7-12-32+S 100-200 kg/ha.

Kõrge kaaliumitarbega aladel soovitame kasutada tänavu turule toodud uut mineraalväetist Korn-Kali 0-0-40+5S,3Mg. Korn-Kali 0-0-40+5S kasutusnorm on vastavalt väetistarbe astmele 150-250 kg/ha.

Lämmastikväetiste kasutamisel soovitame ammooniumnitraadile eelistada lämmastik-väävel (NS) väetisi. Väävel tagab söödakultuuri kõrgema kuivaine ja proteiini saagi. Pealtväetamiseks sobivad ASN 30 + 7S, YaraBela AXAN, CAN+S, ASN 26+15S alates 200 kg/ha.

Rohumaade pealtväetamiseks võib kasutada ka vedelsõnnikut, mis peaks olema antud varakevadel enne taimede aktiivse kasvu algust 20-30 t/ha. Orgaanikaga väetamise järgselt on oluline niitmise kõrgus, et tagada rohumassi puhtus.

Sõltuvalt sellest, kas pealtväetamiseks kasutatakse mineraal- või orgaanilisi väetisi, tuleb silo kõrge kvaliteedi tagamiseks valida vastav silokindlustuslisand, millest pikemalt teeme juttu maikuus ilmuvas Põlluteates.


Rohumaade rajamine

Heinaseemne külvamisel on soojusest määravama tähtsusega mullas olev niiskus, seetõttu tuleks pigem eelistada külvamiseks varasemat aega kui jääda hiljaks. Külvamist võib alustada seemnesegudega, mis sisaldavad raiheina või lutserni. Raiheina idanemine algab madalamatel temperatuuridel ja lutsern on aeglase algarenguga. 

Heinaseemnete soovituslik külvisügavus on kuni 3 cm sõltuvalt sellest, kas tegemist on raskemate või kergemat tüüpi muldadega. Raskematel muldadel on see madalam. 

Pärast külvi on mulla niiskuse säilitamise eesmärgil soovitatav rullida. Rullimine tagab ühtlasema tärkamise. Kivistel põldudel surub rull väiksemad kivid mulda ja kividest tingitud masinate purunemisi esineb harvem.


Üksikasjalikumat infot ja konsultatsiooni küsi piirkondlikelt müügiesindajatelt, heinaseemnete ja silokindlustuslisandite tootejuhtidelt ning taimekasvatuse nõustajatelt.