Rapsi õitsemisaegsed tööd

 

Üle Eesti on talirapsi põllud võtnud sõltuvalt sordist juba kollase jume. Aeg on mõtlema hakata rapsi õitsemise aegsetele pritsimistöödele. Möödunud hooaja põuastes tingimustes oli haiguste levik pigem tagasihoidlik, kuid käesoleval aastal on oht, et talirapsi õitsemise ajal valitsevad soodsad tingimused valgemädaniku (Sclerotinia sclerotiorum) arenguks.

Kui rapsi õitsemise ajal on õhuniiskus kõrge ja esineb vihmaperioode, siis on valgemädaniku nakkumise oht suur. See kehtib nii suvi- kui ka talirapsi kohta. Nakkus saab alguse valdavalt lehekaenlatest, kuhu langevad kroonlehed koos eostega püsima jäävad.

Haiguste tõrje

Valgemädaniku tugeva nakkuse korral võib saagikadu ulatuda 30% ja enamgi. Haiguse arenedes taim sureb ning kõdrad avanevad enneaegselt, väheneb tuhande tera mass. Haigus on selgemini tuvastatav alles peale õitsemist. Taimevarred muutuvad valkjas-halliks, murduvad ning vart lahti lõigates võib märgata musta värvi sklerootsiume. Haiguse levikuks optimaalne temperatuur on 15-24 ℃.

Valgemädaniku tõrjeks optimaalne aeg on esimeste kroonlehtede langemise ajal, sest just sel hetkel toimub põhiline nakatumine. Õitsemiseaegseks valgemädaniku tõrjeks on võimalik kasutada fungitsiide Cantus Gold 0,4-0,5 l/ha ja Propulse 0,8-1,0 l/ha. Mõlemad tooted on efektiivsed ka kuivlaiksuse (Alternaria brassicae) vastu, millesse nakatumine toimub veidi hiljem.

Kuivlaiksuse arenguks optimaalne temperatuur on 17-25 ℃ ning sarnaselt valgemädanikuga soodustavad haiguse levikut niisked tingimused. Tugeva nakkuse korral on probleemiks kõtrade enneaegne avanemine, mille tagajärjeks on arvestatav saagikadu.

Kahjurite tõrje

Rapsi õitsemise ajal on oluline kaitsta taimi ka kõdra-peitkärsaka (Ceutorhynchus assimilis) eest. Aktiivseim lendlus toimub täisõitsemise alguses. Valmikud munevad munad noortesse kõtradesse, närides kõdra seina augu. Vastne toitub rapsi seemnetest.

Kõdra-peitkärsaka massiline levik põllul suurendab ka oluliselt suuremat kahju tekitava kõdra-pahksääse (Dasineura brassicae) kahjustuse levikut. Kõdrasääsk muneb noortesse kõtradesse munad, vanematesse kõtradesse pääseb valmik kõdra-peitkärsaka näritud augu kaudu. Vastsed toituvad kõdra siseseinast ning eritavad mürgiseid eritisi, mis põhjustavad kõdra paisumise ja enneaegse avanemise.

Paagisegusse koos õitsemisaegse fungitsiidiga võib lisada süsteemset insektitsiidi Biscaya 0,3 l/ha. Rapsi õitsemise ajal võib kahjurputukate tõrjeks kasutada ka Proteus OD 0,6-0,75 l/ha ning Mavrik 0,2 l/ha, kuid neid tooteid ei tohi kasurputukate kaitsmise eesmärgil kokku segada fungitsiididega.

NB! Õitsval rapsil on lubatud insektitsiidide kasutamine ajavahemikus 22.00-05.00. Sama tingimus kehtib ka, kui põldudel esineb õitsvat umbrohtu.

Tähelepanu! Oluline kahjur, keda praegusel ajal juba mitmetel põldudel märgata on olnud, on kapsakoi (Plutella xylostella). Kapsakoi liblikate lendlemine toimub tavapäraselt maikuu teises pooles. Munad munetakse ristõieliste taimede lehtede alaküljele ning roheka kehaga vastsed toituvad lehekoest, süües lõpuks lehed auguliseks. 

Talirapsile kapsakoi üldjuhul suurt ohtu ei kujuta, kuid võib siiski kahjustada noori kõtrasid. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata suvirapsi põldudele, eriti neile, mis asuvad talirapsi põldude vahetus läheduses. Kapsakoi vastsed võivad tugevalt kahjustada suvirapsi noori, arenevaid lehti. Kapsakoi tõrjeks soovitame Proteus OD'd.