Hallitused võivad jõuda ka maisisilosse

MaisisiloMaisisilo põhilisteks eelisteks rohusilo ees on suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, ent seda ainult õige tehnoloogia korral.

Viimastel aastatel on Eestis hoogustunud maisi kasvatamine siloks, millele on kaasa aidanud uute, varavalmivate sortide kasutuselevõtt.

Maisisilo eeliseks rohusilo ees on suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, mis võimaldab asendada märkimisväärse osa teravilja tärklisest lehmade söödaratsioonis. Hea, et mais on kergesti sileeruv, koristatakse ühe niitega, on hästi söödav ja kasvab ka põuasel suvel, kui heintaimede kasv ja saak on tagasihoidlikud.


Mullaharimise viis ja silo kvaliteet

Märja ilmaga või siis, kui maisi koristamisega jäädakse hiljaks, arenevad taimelehtedel välja hallitusseened, eelkõige Fusarium’i perekonda kuuluvad seened ja nende poolt toodetud toksiinid. Sageli võib saastumine toimuda mitut mükotoksiini tootva seeneliigiga, samas võivad erinevad seeneliigid toota ka ühte ja sama toksiini.

Meie kliimas kasvatatud söötadel esineb toksiinidest kõige sagedamini deoksünivalenooli (DON) ja zearalenooni (ZEA).


Aatma OÜ uuris mullaharimise mõju maisisilo kvaliteedile

Kuna Harjumaal asuv Aatma osaühing on silmitsi seisnud mükotoksiinide suure sisaldusega rohusilodes, taotleti PRIAst MAKi meetme 16 “Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus” raames projekt, mille fookus oli maisisilo fermentatsiooni kvaliteedil ja ohutusel erinevate maaharimisviiside korral.

Kuna Aatma OÜ kasutab minimeeritud mullaharimist, oli osaühingul soov selgitada, kuidas mõjutab see maisisilo kvaliteeti, fermentatsiooni ja toksiinide sisaldust. Projekti teaduspartneriks valiti maaülikooli söötmisteaduse õppetool selle teadurite ja laboratooriu­midega.

 


Toksiinide sisaldus erinevate tehnoloogiate puhul

Uuring toimus ettevõtte põllul, mille suuruseks oli 30 ha. Osa põllust hariti minimeeritud mullaharimise tehnoloogiat järgides, osa kündi kasutades. Mais külvati 15. ja 16. mail 2017. aastal. Külvati 75 seemet ühe ruutmeetri kohta.

Kasvavate maisitaimede alumistel lehtedel määrati mükotoksiinide esinemine septembri algul ja lõpus. Laboratoorseks sileerimise katseks koguti haljasmass samal päeval, kui toimus maisikoristus ettevõttes.

Uuringu tulemused olid mõnevõrra üllatavad. Vastu ootusi ei mõjutanud maisilehtede saastumist mükotoksiinidega mullaharimise viis. Uuritud toksiinide sisaldused olid mõlemal juhul minimaalsed ja erinevused jäid katsevea piiridesse.

Olav Kärt, loomakasvatuse konsultant

Artikkel on avaldatud 16. august 2018 Maalehes.