Looma heaolu on piimatootmise edu võti!
Miks märgata kuumastressi ja seda ennetada? Nimelt selleks, et piimatootmine oleks võimalikult tulus aasta ringi ja aastast-aastasse. Ühe käega annab suvi meile võimaluse koguda talveks põhisööta – oleme rahul, kui on piisavalt sademeid ja soojust taimede kasvuks. Samal ajal väheneb piimaveiste heaolu, kui õhk on nende jaoks liiga soe. Õigupoolest ei ole siin õige käsitleda vaid numbrit kraadiklaasil, veel vähem paika panna, kas kuumastress algab täpselt 20° või 26° C juures. Õigem on arvesse võtta lisaks temperatuurile ka suhtelist õhuniiskust ning kõrvutada nende kombinatsioonil saadud temperatuuri-niiskuse indeksit (THI- temperature-humidity index) kõrgeima piimaanniga lehmade päevase väljalüpsiga. Mida kõrgema toodanguga on lehm, seda tundlikum on ta kuumastressile.
Enim tähelepanu vajavad üleminekuperioodil kaks ja enam korda poeginud ning kõrgetoodangulised lehmad. 31 kg päevase väljalüpsiga lehm toodab kuni 48% rohkem soojust võrreldes kinnislehmaga! Kõrge toodangu ja terviseprobleemidega loomal ei ole välistatud ka kuumarabandus. Risk on suurem raske poegimise, poegimishalvatuse korral ning kliiniliselt haigetel loomadel. Kuumarabanduse saanud lehm ei ole võimeline tõusma, on apaatne ning keeldub veest. Sellisel puhul on tõhusaim abi 20-30 minuti jooksul looma rohke külma veega kasta.
Kuumastressi negatiivsed mõjud on seotud toodangu languse, järglaste saamise ja loomade tervisliku seisundiga. Igal juhul mõjub see kahjulikult farmi majanduslikele tulemustele nii lühikeses kui pikas perspektiivis. Lehma toimetuleku mehhanismid on sellised, mis aitavad vähendada soojuse tekkimist. Näiteks välditakse silo ja heina söömist, juuakse rohkem vett, päeval süüakse vähem ja öösel rohkem. Vähene söömus on suur probleem. Mida vähem lehm sööb, seda vähem annab ta piima ja seda enam kõhnub.
Temperatuuri-niiskuse indeks THI
Farmides võib kuumastressi tekkimine ning sümptomite rohkus/tugevus olla sama THI juures erinev. Rolli mängib ka ebasobiva olukorra kestus. Rängalt mõjuvad järsud temperatuuritõusud, mis kestavad lühikest aega ja ei võimalda loomal kohaneda.
Temperatuuri-niiskuse indeks THI määratakse laudas hügro-termomeetriga, looma kõrgusel asemetel ja söödalava ääres. Korraliku sundventilatsioonita on kõige keerulisem olukord lüpsiplatsi ootealal, kus loomad on lähestikku koos. 2-3 korda päevas sellises olukorras lüpsi ootamine on kuumastressi süvendav tegur. Seda eriti loomade jaoks, kes erinevatel põhjustel jäävad pidevalt lüpsijärjekorras viimaseks.
NB! Kõrgetoodangulise lehma kuumastress algab juba THI 68 juures või varemgi! See on näiteks 23° C õhuniiskusega 40%. Pole kuigi palju vaja, et lehmal juba palav oleks. 40-50 kg päevalüpsiga lehma jaoks võib kuumastress tekkida juba 20°C juures. Nädalane periood, kus igal päeval on loomad kerges kuumastressis (THI 68-71) 4 tunni jooksul võib tuua kaasa toodangu languse 1 kg looma kohta päevas. Teadusuuringud toovad välja ka kuni 4 kilost toodangu kadu päevas. Kerge kuumastressi olud on Eesti tingimustes sagedased, ette tuleb ka keskmise tugevusega kuumastressi (THI 72-79). Sellisel juhul on näha, et loomade hingamine on kiirenenud ning toodangu ja sigivuse langus ei saa kuidagi märkamatuks jääda.
Vaata THI tabelit ja arvuta indeks
Kuumastressi pikk mõju
Temperatuuri-õhuniiskuse indeksiga seotud heaolu muutusi tunnetab farm kiirelt piimarahas, kas siis toodangu või rasva sisalduse languse või ka veterinaarkulude suurenemise läbi. Keerulisem on igapäevaelu tasandil näha sigimisprobleemidest tekkivat pikaajalist mõju.
Sigimisprobleemid olid 2020. aastal enim nimetatud looma karjast välja viimise põhjus, kuumastress süvendab seda probleemi veelgi. Selle tõttu viibib uue laktatsiooniga kaasnev eeldatavalt kõrgem piimatoodang ja uue geneetika lisandumine karja. Suve jooksul tiinestamata ja sügisel nö tagantjärele tiineks saadud loomad tekitavad olukorra, kus järgmise aasta suvekuudel sünnib plaanitust rohkem vasikaid, talvel ja kevadel selle võrra vähem. Nii annab ühe suve soe hingus tunda veel ka järgnevatel aastatel karja järelkasvu ja toodangu näol. Tsükkel kordub aastast aastasse, seda saab murda vaid kuumastressi ennetamise ja väga heade söötmis-pidamistingimustega. Teisisõnu tuleb väga teraselt hoolitseda loomade heaolu eest.
Rohkele poegimisele suvel viitavad Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmed, mille järgi on piimatoodang suvekuudel tuntavalt kõrgem kui talvel ja kevadel. Teadagi on toodang kõrgem just laktatsiooni esimeses pooles. Samas rasva toodang teeb mai kuus läbi languse ja hakkab taas tõusma augusti lõpus, mis kinnitab kuumastressi mõju. Kehva söömusega ja koresööta vältiv lehm mäletseb vähem ning seeläbi toodab vähem piima ja piimarasva.
Joonis. Kontrollpäeva piimatoodang ja rasvasisaldus kuue aasta keskmisena, esitatud kuude kaupa
Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli Aastaraamatud 2016, 2018 ja 2020.
Kuumastressi reaalsust kinnitab lisaks somaatiliste rakkude arv piimas, olles kõrgeim suvekuudel ning lisaks ka septembris, mil mängib temperatuurist rohkem rolli kõrge suhteline õhuniiskus. Stressiolukorras on põletikud kerged tekkima ning udarapõletikule kõrge somaatiliste rakkude arv piimas viitabki. Mastiidi ehk udarapõletiku läbi põdenud looma piimatoodang enamasti enne järgmist vasikat täielikult ei taastu ning metriiti ehk emakapõletikku põdenud lehma piimapotentsiaal just alanud laktatsioonil ei avaldu täielikult. Olenevalt suvest tabavad need tagasilöögid Eesti farme igal aastal rohkemal või vähemal määral.
Kinnisloom = lüpsilehm
Viimased kaks tiinuskuud mõjutavad enim vasika kasvu ja tervist, seega on lehma/mullika kinnisperioodi tervislik seisund ja toitumus olulised. Lüpsilehmadel seome kuumastressi taluvuse tugevalt toodangu ja laktatsiooni järguga, kinnislehmal aga rohkem sööda ja vasikaga. Tiinuse lõppperioodil on sööt väga kiurohke, selle seedimine tekitab palju soojusenergiat. Kuumastressis looma toimetuleku mehhanismiks on vähem süüa. Sel perioodil peame kinnislehmast mõtlema juba kui lüpsilehmast – kui heaolu ja tervis on tagatud, saame suurepärase lüpsilehma ja tugeva vasika. Tihti kulgevad kinnislehmad läbi suve märkamatult palavuses, mille tulemuseks on oodatust madalam piimatoodang ja terviseprobleemid. Mõjutatud on ka vasikad, kes on paremal juhul lihtsalt väiksema sünnimassiga, halvemal juhul elujõuetud. Sagedamini võib ette tulla ka oodatust varasemat poegimist. Uus laktatsioon algab juba kinnisperioodist, kuumastressi vältimisega saab see hea alguse.
Mõeldes tulevikule
Tänased tegevused piimaveiste heaolu tagamiseks on pikaajalise mõjuga farmi toimimisele ja majanduslikele tulemustele ning olulised kvaliteetse piima saamiseks. Kuumastressi ennetamise ja leevendamisega on loomade tervis parem, toodang kõrgem ja sigimistsükkel paigas. See on hea nii lehmadele kui ka farmerile.
Tulusa piimatootmise saavutamiseks seatakse kriteeriumid, mille täitmine viib lõppeesmärgini. Näiteks poegimisvahemiku pikkuseks 365-380 päeva, multipaarsete lehmade tiinestuvus üle 50%, lüpsikarja haigete loomade osakaal alla 3% ja palju muid olulisi näitajaid. Kindlasti on vaheeesmärgid ja lõppeesmärk samad ka suvel, kuid saavutamine keerulisem.
Kuumastressi ennetamine ja leevendamine on mitmetahuline, hõlmates sööda kvaliteeti ja söötmistingimusi, vee tarbimist, loomade jahutamist, mineraalset toitumist ja vatsaseede õiget toimimist. Parima tulemuse saab, kui kõik loetletu on parimas korras. Ennetamisel ja leevendamisel lähtutakse karja kõrgeima toodanguga ja värskete lehmade heaolu tagamisest.
Esimeses järjekorras on vaja rahuldada loomade füsioloogilised vajadused – olla vaba janust ja näljast, olla vaba valust ja ebamugavusest, käituda liigile omaselt. Piimatoodang on otseselt seotud vee tarbimisega ning vee vajadus kuumastressi olukorras kasvab oluliselt. Kõrgetoodangulise lehma veetarve ulatub kuni 200 liitrini päevas. Piiratud ligipääs veele mõjutab oluliselt ka söömust, mis omakorda mõjutab veelgi toodangut. Kui jooturi juures kogunetakse ja oodatakse ligipääsu veele või oodatakse jooturi täitumist, on aeg korraldada lisajootmine.
Piimatootmine ja kiu seedimine tekitab palju soojusenergiat, õhu liikumine aitab sellest paremini vabaneda. Ootealal olevatele loomadele on jahutamine väga oluline, kuna on sel ajal ainus võimalus kuumastressiga tegeleda. Samas on ootealal loomad teineteisele lähedal ning temperatuur kõrgemgi kui grupis. Kombinatsioon vihmutist ja ventilaatorist on siis kõige tõhusam abivahend.
Söömuse ja toodangu languse vältimiseks on kõrge kvaliteediga silo asendamatu. Sööda kuumenemine/riknemine vähendab selle toiteväärtust ja maitset, süvendades veelgi söömusega seotud probleeme. Kuna loomad on altimad sööma rohkem öösel, võibki päevasest ratsioonist 60% ette anda selleks ajaks. Söödalaval sööda kohendamine loomadele lähemale stimuleerib neid samuti rohkem tarbima. Mida rohkem lehm sööb ja lamab, seda rohkem ta piima annab. Suvise soojaga näeb kiirelt ära silo söömust mõjutavad omadused. Analüüsides silode kvaliteeti, saab planeerida järgmiste silode valmistamist, pöörates tähelepanu käärimise kvaliteedile ja säilitamistingimustele. Nii on üks oluline ettevalmistus järgmise aasta kuumastressi vältimiseks tehtud.
Suurenenud vee tarbimise ja kehasoojusest vabanemisega viiakse organismist välja mikroelemente, eriti naatriumit ja kaaliumit. Nende tarbe katmine on otseses seoses kuumastressi ja mineraalse toitumisega. Suviseks söötmiseks tasub kuumastressi seisukohalt jätta farmi kõrgeima kaaliumi sisaldusega silo. Soola kõrval on sooda üks parimaid naatriumi allikaid ning laktatsiooni alguses ja kõrge toodangu korral on see eelistatumgi kui sool. Sooda aitab lisaks vältida atsidoosi ning panustab soolast rohkem looma ainevahetusse kõrge katiooni-aniooni bilansiga. Soola võib pakkuda lüpsilehmadele vabalt kas lahtiselt või soolakivina.
Vatsaseede seisukohalt on olulisim kiu seede ja tasakaalus ratsioon. Kiudu lagundav mikrofloora hoiab vatsas teatavat tasakaalu, millega kaasneb piima ja piimarasva tootmine ja looma hea tervis. Kuumastressis lehm aga pigem väldib kiu söömist ja sorteerib söödast välja teravilja. See viib subkliinilise ja kliinilise atsidoosini, ebamugavus vatsas suurendab isutust veelgi, mis omakorda viib ketoosini. Seetõttu on vatsaseede eest hoolitsemine suvel väga oluline. Piisavalt niiske (38-40% KA) ja homogeenne segasööt on sorteerimise vältimiseks ainus võimalus. Vatsaseedet saab toetada lisaks sooda ja eluspärmiga. Näiteks Levucell SC eluspärmiga saab edukalt ennetada atsidoosi. Kui atsidoosi tunnused on juba käes, annab kiiret tulemust tõstetud sooda norm koos eluspärmiga.
2021. aasta suvel on THI küündinud juba vähemalt 71-ni ja seda rohkem kui kahe nädala jooksul järjest. Kuumastress on juba mõju avaldanud. Iga samm olukorra leevendamiseks ja ennetamiseks loob paremad eeldused piimatootmise eesmärkide saavutamiseks ja pikaajaliste negatiivsete mõjude vähendamiseks. Nüüd ja praegu on õige aeg tegeleda nii tänase kui järgnevate aastate kuumastressiga.
Kadri Luhter
18.06.2021
