Hea rohusilo kvaliteedinäitajad

Enne uue siloteo algust on aeg esimese niite rohusilosid analüüsida. Selleks, et saada objektiivset ülevaadet fermentatsioonist ja silo kvaliteedist, tuleks proovid laborisse saata. Proovi võtmisel ja pakkimisel tuleb jälgida üldtuntud hügieenireegleid. Proovi võtmise vahendid peavad olema puhtad, kogu protsess peab toimuma kiiresti, sest prooviks võetud silo rikneb ruttu.

Silopallide puhul tuleb võtta proov 100 rulli kohta vähemalt viiest rullist. Pallide puhul tuleb analüüsiks sobiv proov võtta rulli diameetri diagonaalsuunas. Et õhk palli ei pääseks ja silo ei rikneks, tuleb koheselt ava sulgeda spetsiaalse teibiga. Materjal pakkida kilekotti, suruda õhk hoolikalt välja ning saata võimalikult kiiresti laborisse.

---

Kvaliteedinäitajad

 

Näitaja	Soovitav väärtus	Selgitus
Kuivaine	30-35%	Tagame optimaalse fermentatsiooni.
Toorproteiin kuivaines	>15%	Proteiinisisaldus koos kiuga annab aimu, millises kasvufaasis on materjal koristatud. Varases kasvufaasis on proteiinisisaldus suurem, kasvu edenedes hakkab see vähenema. Ristikus ja lutsernis on proteiini rohkem kui kõrrelistes.
Toorkiud	<27%	Varase koristuse puhul on kiusisaldus üle 26%, kiud on hea seeduvuse ja toiteväärtusega, kuid efektiivset kiudu on vähe. Hilise koristuse puhul on kiu sisaldus alla 29%, söömus ja seeduvus väheneb, väiksem toiteväärtus. Keemiliselt määratakse toorkiudu, happekiudu ja neutraalkiudu, et arvutada sööda toiteväärtust.
ADF e happekiud kuivaines	<35%	liblikõielised
	<37%	kõrrelised
NDF e neutraalkiud kuivaines	<46%	liblikõielised
	<55%	kõrrelised
Toortuhk kuivaines	>10%	Üle 10% viitab silomaterjali mullaga saastumisele. Kõrge toortuhk vähendab söömust ja alandab energiat.
Fosfori sisaldus kuivaines		Reeglina madal, ei kata loomade vajadust.
Kaaliumi sisaldus kuivaines		Kaaliumi sisaldus taimedes sõltub väetamisest. Kaaliumirikkad on liblikõielised ja lägaga väetatud heintaimed.
Kaltsiumi sisaldus kuivaines		Liblikõielistes on kaltsiumit enam, kinnislehmade söötmisel liblikõielisterikka siloga suureneb karjas poegimishalvatuste esinemissagedus.
Metaboliseeruv energia	>9,5 MJ/kg	Tähtsaim silo toiteväärtust iseloomustav näitaja.
Metaboliseeruv proteiin	>75 g/kg KA
Vatsa proteiinibilanss	g/kg KA	Soovitavalt nõrgalt positiivne. Iseloomustab proteiini ja energia tasakaalu vatsas. Sõltub eelkõige toorproteiini sisaldusest. Silodel tavaliselt positiivne, kui toorproteiin on 13 ja suurem.
Seeduvus	>65%	Esimese niite silo orgaanilise aine seeduvus on 5-10% kõrgem teise ja kolmanda niite seeduvusest. Seeduvust mõjutab kõige enam toorkiu sisaldus.
Etanool	<10 g/kg	Kõrge näitaja viitab pärmide aktiivsusele fermentatsiooni faasis, kaasnevad suured kuivainekaod, aeroobse riknemise oht.
Äädikhape	<20 g/kg	Kõrge näitaja viitab pärmide aktiivsusele fermentatsiooni faasis, kaasnevad suured kuivainekaod, aeroobse riknemise oht.
Propioonhape	<1 g/kg	Reeglina väga madal, välja arvatud väga märja silo puhul.
Võihape	<0,5 g/kg	Suur sisaldus näitab, et tegemist on klostriidiatest põhjustatud fermentatsiooniga. Klostriidide elutegevuse tulemusena võivad kuivaine ja energiakaod silos ulatuda väga suureks. Selline silo sööta esimesel võimalusel, kuid mitte rohkem kui 50 g päevas.
Piimhape kuivaines	35-80 g/kg	Peaks moodustama 60-80% hapete hulgast.
Hapete kogusumma kuivaines	<100 g/kg	Suur hapete (sh piimhappe) hulk - üle 130 g/kg - vähendab oluliselt söömust.
pH	<4,3	Optimaalne pH sõltub silo KA-st. Kõrge pH viitab ebapiisavale fermentatsioonile ja soodustab ebasoovitavate bakterite arengut.