Põldude lupjamine tõstab saagikust ja saagi kvaliteeti

Mullareaktsioon on üks olulisimaid põllumaa viljelusväärtuse näitajaid. Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire andmetel on 22-23% Eesti põllumajandusmaast kaltsiumivaesed. Happelisi muldi on enim Lõuna- ja Kagu-Eestis (Valgamaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Võrumaa), sest seal on aluspõhjaks karbonaadivaene devoni liivakivi.

Muldade hapestumisel on mitmeid põhjuseid. Eestis langeb sademeid rohkem kui aurustub, mistõttu uhutakse kaltsium ja magneesium mulla ülemistest kihtidest välja. Hapestumist soodustab ka füsioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine (ammooniumsulfaadil põhinevad väetised põhjustavad muldade hapestumist). Mulla happesust mõjutavad ka mullas mitmesugused juureeritised, huumushapped ja orgaanilise aine lagunemisel tekkivad laguproduktid.

Happelistes muldades (pH < 6) on taimede kasvuks vajalike toiteelementide (N, P, K, Mg, Se, Ca, Mo) omastamine pärsitud, tuues kaasa saagikuse ning saagi kvaliteedi languse. Neil muldadel on väetiste kasutamise efektiivsus madal.


Toiteelementide tähtsus

  • Fosfor ning molübdeen seotakse happelises mullas raua ja alumiiniumi osakestega, muutudes taimedele kättesaamatuks. Lisaks pH-le sõltub fosfori omastamine mullatemperatuurist: jahedamas kui 13 °C on ainult 1/3 omastatavast fosforist taimedele kättesaadav. Fosfor on oluline juurte ja võrsete arenemiseks, parandab lämmastiku ainevahetust, toetab magneesiumi ja mangaani omastamist, intensiivistab fotosünteesi. Fosfor parandab ka taimede seisu- ja haiguskindlust. Fosforivaeguse korral kasvuperiood pikeneb ning viljad ei valmi.
  • Kaalium reguleerib vee tasakaalu taimerakkudes, suurendades seeläbi taimede vastupidavust põuastressile. Kaaliumil on ka oluline roll suhkrute moodustamisel, aidates taimedel paremini talvituda. Lisaks parandab see saagi valmimise ühtlikkust ja terade kvaliteeti.
  • Molübdeen võtab osa fotosünteesiprotsessist ning on oluline just liblikõieliste taimede juurtel olevate mügarbakterite arenguks, reguleerides seeläbi lämmastiku ainevahetust ja taimele kättesaadava nitraatlämmastiku moodustumist. Molübdeeni puudusel on häiritud külgvõrsete, õiepungade ja seemnete moodustumine, seemned jäävad väiksemaks ja saagikus madalamaks.
  • Madal mulla pH avaldab negatiivset mõju ka väävli omastamisele. Väävel on aga taimele kasvuks eluliselt vajalik, sest parandab lämmastiku omastamist ning sellel on otsene mõju saagi kvaliteedile (proteiinile, kleepvalgule, küpsetusomadustele, rapsiõli maitsele).
  • Seleen on asendamatu mikroelement nii inimeste kui ka loomade tervise tagamiseks. Happelistel muldadel on raskendatud ka seleeni omastamine. Eestis toodetava piima seleenisisalduse uuringust on selgunud, et piimalehmade söödaks kasutatav silo on seleenivaene. Seleenipuudus looma organismis võib aga põhjustada mitmeid viljakusega seotud probleeme ja sõrahaiguseid, lisaks on leitud seos seleenipuuduse ja mastiidi vahel.
  • Happelises mullas võib taimedel esineda ka magneesiumi ja kaltsiumi puudusnähte, sest madala pH-ga mullas need elemendid leostuvad. Magneesium, kuuludes klorofülli koostisesse, võtab taimedes osa fotosünteesi protsessist ning selle puudusel tekib kloroos, viljumine on häiritud. Kaltsium on tähtis tugevate rakuseinte moodustumiseks, mõjutades seeläbi taimede haiguskindlust ja vastupidavust stressitingimustele.

Mulla happelisus ja mikroorganismid

Sobivaimaks pH vahemikuks enamike põllukultuuride kasvatamisel on 6-7,2. Paljud kasulikud mikroorganismid ei suuda elada ja paljuneda madala pH-ga muldades (kus kaltsiumisisaldus on alla 1500 mg/kg). Mullas elavad kasulikud bakterid on aga abiks toiteelementide omastamisel, vabastades mulda mitmeid mikroelemente (nt S, Fe, Zn) ja fosforit, kaaliumit. Lisaks sünteesivad bakterid ka kasvuhormoone ja parandavad taimede vastupidavust abiootilisele stressile. Mõned bakterid omavad ka biofungitsiidset mõju.

Liiga happelistes muldades on mitmete bakter- ja seenhaiguste levik intensiivsem. Ohtlikuim neist on ristõieliste nuuter, mille takistamiseks tuleb lisaks külvikorra järgimisele ka teostada mulla regulaarset lupjamist.
Mineraalmuldadel, mille pH on 5,6-6,5, on vajalik säilituslupjamine, kui kaltsiumi sisaldus mullas on alla 1500 mg/kg.
Turvasmuldadel, mille pH on 5,0-5,5, tuleb teostada säilituslupjamist, kui kaltsiumisisaldus on alla 5500 mg/kg.

Tundlikumad kultuurid mulla happesuse suhtes on:

  • ristõielised (raps, kapsas),
  • liblikõielised (lutsern, ristik, hernes, uba),
  • teraviljad (oder, nisu).

Lupjamisteenus

Baltic Agro pakub lupjamisteenust nüüd ka mahetootjatele. Sõltuvalt mullast ja lupjamise vajadusest kasutatakse järgmiseid lubiväetisi: lubjakivi või lubjakivi+dolokivi, mis saadakse Põhja-Eesti aluspõhjaks olevate kivimite purustamisel. Tihtipeale kasutatakse lupjamiseks lubjakivi segatuna dolokiviga just dolomiidi kõrge magneesiumisisalduse tõttu.

Lupjame looduslikku päritolu lubjakivijahuga, mille kasutamine mahepõllumajanduses on kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008.

Teenusest lähemalt


Kiiretoimeline lubiväetis

Nii tava- kui mahetootjale pakume ka kiiretoimelist orgaaniliste elementidega rikastatud granuleeritud lubiväetist AtriGran, mis on erakordselt hea peenestusastmega ning koosneb madala niiskusesisaldusega vastupidavatest graanulitest. AtriGran on saadaval kahes erinevas fraktsioonis: 1-4 mm ja 4-8 mm.

AtriGrani tellimiseks võta ühendust piirkondliku müügiesindajaga.

Vaata veel

Generic placeholder image

Maheseminar 21.02.

Baltic Agro maheseminar 2019 Viljandis

Prev Next