Taliteraviljade talvekindluse parandamine läbi sügisese täiendväetamise

Alustasime 2019. aasta kevadel ja suvel koostöös ettevõttega Yara Eesti taimede lehtedest toitainete sisalduse määramist. Ühe leheproovi moodustab ligikaudu 200 grammi lehti, sisaldades keskeltläbi 70-90 taime kõige nooremat täiskasvanud lehte. Üle Eesti korjati ja saadeti Pocklingtoni laborisse üle 200 leheproovi. Rohkem kui pooled neist olid talinisud. Väga raske on lihtsalt taime lehele peale vaadates ennustada, kas tegemist on mõne toitaine liia või puudusega. On küll rida tunnuseid, mis viitavad teatud elemendi puudusele, kuid nende ilmnemisel on defitsiit taimes juba väga suur. Kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks on oluline arvestada iga saaki limiteeriva faktoriga. Leheproovi tulemus annab meile infot toitainete sisalduse kohta lehtede korjamise ajahetkel. Kõige aluseks on siiski mullaproovid. Seetõttu tasub teha kasvõi üks proov põllust selline, mis näitaks ka mikroelementide sisaldust. Paljude elementide omastamine mullast on sõltuvuses ilmastikust. Teades mulla pH-d ja toitelementide sisaldust, oskame näiteks luua seoseid, miks mõne elemendi tase on liiga madal ja kas nende tase võib ilmastiku muutumisel paraneda.

Mida uut saime teada 2019. a. talinisu leheproovide analüüsimisest?

Kõige kriitilisemateks toiteelementideks olid käesoleval hooajal mikroelemendid boor, vask ja tsink. Valdav osa talinisu leheproovidest koguti Jõgevamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Põlvamaa talinisu põldudelt. Nendest 47%-l oli taimede lehtedes vase tase madal ja 43%-l lausa väga madal. Tsingipuudus lehtedes oli madal või väga madal 68%-l leheproovidest. Boori tase oli 40%-l juhtudest madal ning 54%-l lausa väga madal. Kolmas teraviljadele oluline mikroelement mangaan oli 78%-l proovidest normis ning 20%-l oli tase veidi madal.

Talinisu leheproovid
Vase tasemed Tsingi tasemed
Boori tasemed Mangaani tasemed

Miks on taimedes suur boori, vase, mangaani ja tsingi puudus?

Mullad vaesuvad toitainetest, sh ka mikroelementidest, nende leostumise ja saakidega eemaldamise teel. Valdavalt on Eesti põllumullad mikroelementide poolest vaesed. Seetõttu on NPK-väetiste kõrval tähtis kasutada ka mikroväetiseid.

Selleks, et mikroväetisi otstarbekalt kasutada, peab olema ülevaade oma põllumulla seisukorrast ka mikroelementide osas. Praktikas kohtab aga väga vähest huvi mikroelementide vastu. PMK poolt korraldatavast mullaseire proovidest on tellitud mikroelementide määramist väga vähesel määral. Optimaalne mikroelementide määramiste osatähtsus kogu proovide arvust võiks olla sõltuvalt muldade ühtlikkusest 20±5%. P. Penu andmeil on keskmine määratud mikroelementide osatähtsus mullaproovide üldarvust praegu 2,7%. Viimasel ajal on see näitaja siiski suurenenud: 2010. a oli see 1,3%, 2015. a 2,0% ja 2018. a 3,2 %. Järelikult tuleb objektiivse ülevaate saamiseks mikroelementide osatähtsust kogu proovide arvust veelgi enam suurendada.

Tabel 1. Mikroelementide puudusega muldade osatähtsus põllumuldadest aastatel 2015-2018, %.

Maakond Cu Mn B Mg Zn*
Harjumaa 62 58 93 75 +
Hiiumaa 72 57 40 50 ++
Ida-Virumaa 40 40 64 27 ++
Jõgevamaa 80 48 97 24 ++
Järvamaa 81 56 96 35 ++
Lääne-Virumaa 81 27 96 67 +
Läänemaa 43 99 69 - +
Põlvamaa 98 71 100 90 ++
Pärnumaa 63 87 83 10 ?
Raplamaa 66 48 95 19 +
Saaremaa 25 77 61 3 -
Tartumaa 76 76 94 18 ++
Valgamaa 100 46 100 - +
Viljandimaa 87 80 98 24 ++
Võrumaa 92 80 98 68 ++
Eesti keskmine 75 60 93 41  

*Tsinki ei ole seni mullast massiliselt määratud, antud andmed on toodud mõne proovi põhjal: ++ suur vajadus, + keskmine vajadus, 0 vajadust pole, ? - andmed puuduvad.

Tabeli põhjal võib öelda, et muldades on suur puudus vase, mangaani ja boori osas. See annab vastuse küsimusele, miks need toiteelemendid talinisu leheproovide analüüsimisel defitsiidis olid. Selle paralleeli juures võib oletada, et muldades on ka tsingi puudus.


Mikroelementide vajadus

Toiteelementide vajadus on kultuuriti erinev. Mullaproovide tulemused näitavad väga suurt boori puudust Eestimaa muldades (93%). Teraviljad booripuudusele väga tundlikud pole. Boor on aga ülioluline eelkõige ristõielistele kultuuridele (vt Tabel 2), sealhulgas rapsile. Talirapsi leheproovide tulemused boori osas olid valdavalt „normis“ ja „veidi madal“. Enamasti pritsitakse talirapsi vedela booriväetisega nii sügisel kui ka kevadel. Teraviljasid otseselt boori vedelväetisega ei pritsita, küll aga võivad vähesel määral boori sisaldada leheväetised. See on ka põhjus, miks talinisu proovides boori tase nii madal oli. Nisu ei ole üldiselt booripuudusele eriti tundlik, kuid kui boori tase lehtedes on alla 5 ppm, siis tuleb leida võimalus boori juurde andmiseks.

Mikroelemendid vask, mangaan ja tsink on esmatähtsad mikroelemendid teraviljadele (vt Tabel 2). Muldades olevat defitsiiti tuleb taliteraviljadel korrigeerida juba sügisel, sest need elemendid mõjutavad võrsumist, stressitaluvust, juurestiku ja lehtede arenemist ning talvekindlust.

Tabel 2. Talikultuuride mikroelementide vajadus.

Kultuur B Mn Cu Zn
Nisu, oder + +++ +++ +
Rukis + ++ ++ +
Raps +++ ++ ++ +++

Mõned NPK mineraalväetised (YaraMila 18-11-13 + S, Mg, B ja YaraMila 9-12-25 + S, Mg, B) sisaldavad lisaks väävlile ka boori ja magneesiumi, üksikud (YaraMila 8-24-24 + S, B, Zn, Mn, Fe) ka tsinki ja mangaani. Üks lihtsamaid võimalusi on taimedele mikroelemente anda läbi lehtede. Mulla kaudu väetades tuleb vaske ja mangaani anda 30-35 korda suurem kogus kui lehekaudselt (vt Tabel 3). Lehekaudse väetamise kasuks räägib ka see, et mullast omastamisel on rida tegureid, mis takistavad elementide kätte saamist.

Tabel 3. Juurte või lehtede kaudu toiteelementide imendumise suhe.

Toiteelement Tähis Lehtede kaudu (kg v. ühik/ha) Mulla kaudu (kg v. ühik /ha)
      keskmine vahemik
Lämmastik N 1 4 1,5-7
Fosfor P 1 20 15-25
Kaalium K 1 6 4-8
Kaltsium Ca 1 35 30-40
Magneesium Mg 1 75 50-100
Väävel S 1 5 4-7
Raud Fe 1 60 25-100
Mangaan Mn 1 30  
Vask Cu 1 35  
Tsink Zn 1 12  
Boor B 1 30  

Andmed pärinevad teaduslikust kirjandusest ja põhinevad erinevates tingimustes läbi viidud katseandmetel (muld, taim, kliima, erineva päritoluga toiteelemendid).
Following the studies of’ Lingle et al. (1956), Wittner et al. (1957), Witheeet al. (1959), Krantz (1962), Johnson et al. (1957, 1961), Bukovac et al. (1957,1961), Brar et al. (2008) et les études de la Davis University of California et de la Michigan State University.


Millistele defitsiidis olnud toiteelementidele peab taliviljade puhul tähelepanu pöörama juba sügisel?

Vasepuudus võib tekitada kuni 1,5 tonnist kadu hektarisaagist. Pritsimine tuleb ära teha kindlasti enne kõrsumise algust, sest hiljem on saagikadu juba põhjustatud ja vasega pritsimise kasutegur madal. Kuna vask soodustab teraviljade võrsumist, siis soovitame pritsimine ära teha juba sügisel. Kui mullas on vase tase madal ning defitsiit ilmneb ka kevadel, siis soovitame pritsimist korrata, sest vasel on oluline roll fotosünteesis - tagab klorofülli stabiilsuse ja aeglustab selle lagunemist. Soodustab ka valkude ainevahetust, suurendab terade arvu pähikus ning nende proteiinisisaldust. Lisaks aktiveerib vask taimedes ensüüme, mis osalevad ligniini tootmises, tänu millele on taimed lamandumiskindlamad.

Mangaani puuduse korral soovitame samuti esimene pritsimine ära teha juba sügisel, sest ka see toiteelement mõjutab sügisel taimede võrsumist. Lisaks sellele parandab talvekindlust ja vastupanuvõimet haigustele. Mangaanil on tähtis roll fotosünteesis ning mitmetes taime ainevahetusprotsessides. Taim vajab seda rohkem just võrsumise ja kõrsumise perioodil. Mangaan parandab ka taimede stressitaluvust. Kui mangaani puudus mullas on suur, siis on kevadine pritsimine vajalik ning puuduse sümptomite uuesti ilmnemisel tuleks seda veel korrata, sest mangaan liigub taimekudedes väga halvasti ja puudus ilmneb teatud aja möödudes uuesti.

Tsingipuudusele peame tähelepanu pöörama samuti juba sügisel, sest defitsiidi korral aeglustub juba siis lehtede kasv ja juurestiku arenemine ning löögi all on teraviljade talvitumine. Tsink on oluline komponent mitmetes ensüümides ning osaleb kasvuhormoonide tootmises. Kui leheproovid näitavad puudust ka kevadel, siis tasub pritsimist korrata, sest kannatab saagikus ja kvaliteet. Mõjutatud saab terade arv pähikus ning puudus lipulehefaasis mõjutab proteiini sisaldust.

Boor ei ole teraviljadele nii oluline element nagu see on rapsile ja teraviljad vajavad seda elementi ka kordades vähem kui raps. 92-st talinisu leheproovist selgub aga tõsiasi, et boori tase on 40% juhtudes madal ning 54% lausa väga madal. Nii suure defitsiidi puhul on tarvis talinisudele lehe kaudu boori juurde anda, sest see mõjutab teraviljadel terade täituvust ja mahukaalu. Boori taseme korrigeerimist soovitame teha kevadel ja suvel enne nisu õitsemist. Taseme korrigeerimiseks teraviljadel piisab tunduvalt madalamast boori vedelväetise normist kui talirapsil.


Millised tegurid võivad pärssida Zn, Mn, Cu ja B omastamist mullast?

Mullas võib toitainete tase mullaproovi järgi olla hea, kuid on rida põhjuseid, miks taim neid kätte ei pruugi saada. Kui sügis on vihmane ja külm, siis ei suuda taimed mullast kätte saada boori, mangaani, vaske, tsinki. Lisaks sellele on boor ja mangaan elemendid, mille mullast kätte saamine on raskendatud ka pika kuuma ja põuase sügise puhul. Oluline on teada veel ka seda, kuidas toitelemendid mullas vastastikku üksteist mõjutavad. Näiteks blokeerivad fosfaadid mullas nii tsingi kui vase ning muudavad need mikroelemendid lahustamatuks ja taimedele kättesaamatuks. Teisalt kõrge vasesisaldus mullas raskendab mullast raua kättesaadavust.

Kui rääkida mullatüübi mõjust, siis tavaliselt esineb tsingi-, vase-, mangaani- ja booripuudus kergetel liivastel muldadel, mullast omastamist pärsib aga mulla kõrge pH. Turvasmuldades esineb sageli kõigi kolme mikroelemendi puudus, lämmastikurikastes muldades aga boori- ja vasepuudus. Kaaliumi ja magneesiumirikastes muldades võib esineda vasepuudust ja fosforirikkas mullas sageli tsingipuudust.

Kui aga mullas on mõne elemendi defitsiit suur, siis ei tasu ootama jääda puudustunnuseid. Näiteks Tartumaa ümbruses on tihti mullaproovide tulemustes väga madal vase tase. Korduvalt ühelt ja samalt põllult leheproove võttes jääb vase tase lehtedes endiselt madalaks, sest mullas seda lihtsalt pole. Sellisel juhul on soovituslik vaske sisaldav leheväetis kohe lülitada põhiprogrammi sisse.

Sügisel on olulised elemendid fosfor ja kaalium.

Teraviljade sügisesel täiendväetamisel tasub meeles pidada ka fosforit ja kaaliumit. Fosfori tase mullas võib olla hea, kuid jahedate ja vihmaste ilmadega ei saa taimed seda mullast kätte. Nii tuleb talivilja toetada lehekaudse pritsimisega, sest fosfor soodustab tugeva juurestiku arenemist, parandab lämmastiku ainevahetust, toetab Mg ja Mn omastamist ja intensiivistab fotosünteesi. Kaalium tagab taimede parema vastupidavuse temperatuuride kõikumisele ning parandab seeläbi talvitumist. Kaaliumi pritsimine enne püsivate öökülmade saabumist suurendab taimekudedes suhkrute ja süsivesikute sisaldust, mis omakorda parandab talvekindlust.


Katsetulemusi sügisel pritsitud täiendväetiste kasutamisest

Käesoleva aasta sügisel koristati talinisu Skagen katse Kuusiku Katsekeskuses, kus sügisel kasutatud täiendväetised mangaankelaat Tradecorp Mn ja kaalium-vedelväetis Final K andsid korralikud enamsaagid. Värsked mullaproovid näitasid mullas nii kaaliumi kui mangaani osas madalat taset. 2018.a. sügisel laotati väetis YaraMila 7-20-28 + S, B, Mg 240 kg/ha. Täiendväetised pritsiti 15. oktoobril koos herbitsiidiga. Mõlemad täiendväetised andsid üle tonni enamsaaki hektarilt ning suure puhastulu (vt allolevat joonist).

Täiendväetamise katse tulemused talinisul Skagen

Joonis. Sügisese täiendväetamise mõju talinisu Skagen saagikusele.

Sarnane katse korraldati 2017. aastal taliodral (Kuusiku KK), kus sügisel kasutatud täiendväetised mangaankelaat Tradecorp Mn ja fosfor-kaalium vedelväetis Trafos Mg-Mn andsid korraliku enamsaagi: vastavalt 1,6 ja 1,5 tonni hektari kohta. Produktiivseid võrseid taime kohta oli 2-3 tk enam kui kontrollvariandil, kõrgem oli ka 1000 tera kaal.

Selle aasta juulikuu viimastel päevadel koristati Eeriksaare Talu FIE talinisu põllul Baltic Agro katse. PK-vedelväetist Trafos Mg B Mn Fe kasutati ühel põlluosal kokku kolmel korral. Sügisel oktoobri teises pooles koos viimase haigustõrjega 1,3 l/ha ning kevadel kahel korral – 26. aprillil kasvuregulaatori ning umbrohutõrjega 1,5 l/ha ja sama normiga ka 15. mail koos haigustõrjega. Katsekoristusel oli märgata, et nö. kontrollala, mis Trafos Mg B Mn Fe ei saanud, oli lamandunud, samas kui ülejäänud põld oli püsti. Trafos sisaldab taimes hästi liikuvat fosforit, mis soodustab juurestiku arengut. Tugev, hargnenud juurestik vähendab ka taimiku lamandumist. Lisaks ka kaalium ja vask, mida Trafos sisaldab, aitavad kaasa tugeva kõrre arengule ning lamandumiskindluse vähendamisele. Pärast saakide kaalumist selgus Trafose kasuks enamsaak 580 kg/ha ja puhastulu 51,5 eur/ha.

Talinisu enamsaak ja puhastulu Trafose kasutamisest

Joonis. Sügisel ja kevadel pritsitud PK-leheväetise Trafos Mg B Mn Fe kasutamisest saadud enamsaak ja puhastulu

Katsevariant Mahukaal, kg/hl Proteiin, % Kleepvalk, % Langemisarv, sek
Kontroll 79,7 11,5 22,5 297
Trafos Mg B Mn Fe 81,4 11,8 23,4 300

Millised tooted sobivad taliteraviljade sügiseseks täiendväetamiseks?

Ruter AA on vabasid aminohappeid ja mikroelemente sisaldav vedelväetis. Väetises sisalduvate aminohapete, arginiini ja metioniini ning orgaaniliste ainete toimel imenduvad toiteelemendid kiiresti läbi rakuseinte, soodustades kiiret narmasjuurte arengut. Taimed muutuvad stressi- ja haiguskindlamaks ning säästavad energiat ebasoodsate kasvutingimustega võitluse arvelt. Soovituslik kulunorm on 1,0-2,0 l/ha koos mullaherbitsiidiga või lehe kaudu pritsides. Varajases kasvufaasis (tärkamise eel või ajal, kuni 3-4 leheni) võib Ruter AA-le lisada Humistari 2 l/ha. See annab lisaefekti juurestiku arengule ning aitab mulda jäänud taimejäänustel kiiremini toitaineteks mineraliseeruda.

Trafos Mg-B-Mn-Fe ja Trafos Mg Mn on PK väetislahused, mis sisaldavad kõrges kontsentratsioonis süsteemse mõjuga kiiresti liikuvat fosfiitfosforit ja piisvalt kaaliumit, lisaks magneesiumit ja mikroelemente. Väetises olev fosfor soodustab tugeva juurestiku arenemist, parandab lämmastiku ainevahetust, toetab Mg ja Mn omastamist, intensiivistab fotosünteesi. Kaalium tagab taimede parema vastupidavuse temperatuuride kõikumistele ning parandab seeläbi talvitumist. Kulunorm 1,0-1,5 l/ha alates teravilja 4. lehe faasist.

Tradecorp Cu, Tradecorp Mn, Tradecorp Zn, Tradecorp Zn Mn, Tradecorp AZ on vees hästi lahustuvad kiire mõjuga EDTA kelaadid, mis on juba madalate normidega kasutades efektiivsed ning hästi segunevad paagisegudes taimekaitsevahenditega. Vältida Cu EDTA kelaadi kasutamist koos mineraalõlide baasil toodetud taimekaitsevahenditega. Taimsete õlidega koos kasutamine ei ole probleemiks.

Kui mullas napib vaske ja tsinki, siis on mõistlik taliteravilja põlde pritsida EDTA kelaatidega juba sügisel alates 2-4 lehe faasist: Tradecorp Zn 0,5 kg/ha ja/või Tradecorp Cu 0,5-1,0 kg/ha. Vase ja tsingiga pritsimiseks ei ole vajalik taimedel suur lehestik. Need elemendid toimivad efektiivselt ka siis, kui satuvad pritsimislahusega mulda. Kevadel on soovitatav pritsimist korrata: Tradecorp Cu normiga 0,5 kg/ha ja Tradecorp Zn 0,5-1,0 kg/ha. Meeles tuleks pidada, et Tradecorp Cu EDTA saaks pritsitud taimikule hiljemalt kasvufaasides BBCH 30-31 (pea 1 cm). Hiljem on vasega pritsimise efektiivsus väga madal.

Mangaan imendub taimedesse paremini lehtede kaudu. Seetõttu peaks Mn EDTA kelaadiga pritsimiseks olema piisavalt lehestikku. Kuna mangaan ei liigu uutesse kasvavatesse taimeosadesse, siis tuleks mangaani puuduse sümptomite uuesti ilmumisel teha korduspritsimine 10-15 päevaste vahedega, kokku 2-3 pritsimist normiga 0,5-1,0 kg/ha

YaraVita Gramitrel – lämmastikku, magneesiumi, vaske, mangaani ja tsinki sisaldav suspensioonkontsentraat. Sügisene kulunorm 1,0-1,5 l/ha alates 2-4. lehe faasist.

YaraVita Kombiphos – lehekaudne fosforväetis. Soovituslik kulunorm 2 l/ha alates 2. lehe faasist.