YaraLiva Nitrabor

Suure nitraatlämmastiku sisalduse ja lahustuva kaltsiumiga kloorivaba kaltsiumnitraat puu- ja köögiviljade väetamiseks.

YaraLiva^® NITRABOR sobib kõikide köögiviljakultuuride väetamiseks, aga eriti kapsale, mis on tundlikum kaltsiumi ja boori defitsiidi suhtes.

Käsitsi või masinaga (kuni 24 meetri laiuselt) külvamiseks mõeldud väetise graanulid on vabalt voolavad ja kaetud unikaalse kattega, mis võimaldab täpset väetamist. Tänu heale niiskusimavusele lahustub väetis kergesti kontaktis niiske mulla või öise kastega. YaraLiva NITRABOR varustab taimi kiiresti toimiva nitraatlämmastikuga ning kaltsiumi ja booriga, mis muudavad rakuseinad tugevamaks. Koheselt kättesaadav nitraatlämmastik on taimede poolt kiiresti omastatav ning taimed vastavad sellele kiire kasvuga. Nitraatlämmastik ei ole mullas seotud ja jääb taimedele kättesaadavaks, suurendades selliste katioonide (kaalium, kaltsium, magneesium) omastamist ning toetades kiiret ja haigustest vaba kasvu.

YaraLiva NITRABOR sisaldab ka 100% lahustuvat kaltsiumi. Lahustuv kaltsium on oluline rakuseinte vastupidavuseks, parandab kvaliteeti ning säilivust ning suurendab turustatava toodangu osakaalu. Kaltsium aitab suurendada taimede vastupidavust kahjuritele ja haigustele. Väetis parandab mullastruktuuri, mis on hea juurdumise ja suurema saagi eelduseks. Boor on oluline õitsemiseks, viljaalgmete moodustumiseks ja korralikuks juurdumiseks; boor parandab kaltsiumi omastamist, soodustades seega tervete kudede teket ja kvaliteetsema saagi kujunemist.

YaraLiva NITRABOR´iga väetades on risk taimi põletada madal ja seda kasutatakse tihti viimase pealtväetamisena paljude kõrge väärtusega kultuuride puhul, mis vajavad lisa boori või kui boori on mullas vähe.

Kasutamisjuhend

Ristõielised (spargelkapas, rooskapsas, peakapsas, lillkapsas, hiinakapsas): 400-600 kg/ha põhiväetamiseks (kapsanuuter) või hajusalt.

Kõrvits, kabatšokk (põllul): 645 kg/ha pealtväetiseks.

Kurk (põllul): 400-600 kg/ha põhiväetisena või hajusalt.

Porrulauk ja sibul: porrulauk 600 kg/ha pealtväetisena. Sibul 400-600 kg/ha põhiväetamiseks või hajusalt 400-650 kg/ha pealtväetamisel.

Seller: 400-600 kg/ha põhiväetamiseks või hajusalt, 960 kg/ha pealtväetamiseks.

Salat (põllul): 400- 600 kg/ha põhiväetamiseks või hajusalt väetamiseks, 1130 kg/ha pealtväetisena.

Punapeet: 1130 kg/ha pealtväetamiseks.

Kaalikas, naeris ja redis (põllul): kaalikas ja naeris 320 kg/ha kevadiseks pealtväetamiseks. Redis 160 kg/ha kevadiseks pealtväetamiseks.

Õunad, pirnid: 250 kg/ha varakevadel enne pungade puhkemist, seejärel 100-150 kg/ha lisaks, kui on tekkinud väikesed viljahakatised. 100-350 kg/ha sügisel pärast saagi koristamist, sõltuvalt sordist.

Koostis

Toitainete sisaldus massiprotsentides

Toitaine	Massi%
Üldlämmastik (N)	15,4%
Nitraatlämmastik (N-NO3)	14,1%
Ammooniumlämmastik (N-NH4)	1,3%
Kaltsiumoksiid (CaO)	25,6%
Kaltsium (Ca)	18,3%
Boor (B)	0,03%