Õige väetamine = kvaliteetne silo
Aprillikuu Põlluteade on pühendatud rohumaadele - nende väetamisele ja silo tegemisele.
Lugeda saad järgmistel teemadel:
Rohumaade väetamine
Rohumaade tasakaalustatud väetamine on kõrge ja stabiilse saagi aluseks. Väetamisest sõltub otseselt taimede toorproteiini sisaldus ja rohusaagi suurus.
Kevadine pealtväetamine annab rohumaadele võimaluse kasvatada kvaliteetne põhisööt. Väetamise aluseks olgu eelnevad mullaanalüüsid, mille järgi antakse põhitoiteelemente. Vähemalt üks kord hooaja jooksul on otstarbekas väetada NPK kompleksväetisega, et tagada P, K jt elementide tarve. Lämmastik antakse igale niitele eraldi, sõltuvalt taimiku koostisest, mullast ja kasutusotstarbest.
Kõrreliste rohumaade väetamisel peab varakevadel esimese niite tarbeks kasutama 80-100 kg/ha lämmastikku. Kohe pärast niidet antakse 60-80 kg/ha N-i teise niite kasvuks ning teise niite järgselt 40-50 kg/ha N-i kolmanda niite kasvuks.
Liblikõieliste rohumaade korral tuleb lämmastikuga väetamisega olla ettevaatlik: lämmastiku norm üle 60 kg/ha pärsib ristiku arengut. Liblikõieliste seemnesegude puhul on soovituslik lämmastiku norm 20-35 kg/ha.
Väetise valik
Kompleksväetistest sobivad näiteks YaraMila 18-9-9 või NPK 22-7-12. Enamkasutatav pealtväetis on ammooniumnitraat AN 34. Baltic Agros müüdav AN 34 on toodetud Inglismaal. Selle toote eeliseks on suur ja ühtlane graanul, mis jaotub laotamisel väga ühtlaselt.
Parimad pealtväetised rohumaale on lämmastikväävelväetised. Näiteks ASN 30 või YaraBela Axan. Väävel tagab rohusaagi kõrge proteiinisisalduse ja lämmastiku kõrgema efektiivsuse.
Vedelsõnnik
Väga hästi sobib rohumaade pealtväetamiseks vedelsõnnik. Vedelsõnnik tuleb laotada rohumaale varakevadel enne taimiku kasvu. Hetkel on selleks parim aeg. Vedelsõnnikut kasutada väiksemates kogustes: soovitavalt 20 t/ha, maksmimaalselt 30 t/ha.
Oluline on sõnniku laotamine ühtlaselt, kevadel lohisvoolikutega. Peale esimest niidet tuleks vedelsõnnik kamarasse anda. Tähtis on, et vedelsõnnik juhitakse kamara sisse ega valguks mööda pinda laiali. Reegel on see, et kui täna niita/kokku koguda, siis kohe järgmisel päev tuleb alustada läga laotamisega rohumaale.
Vedelsõnnikuga väetamise järgselt tuleb kasutada kõrgemat niitekõrgust, 8-10 cm. Vaalutamine võib saastada rohumassi mullapinnale jäänud vedelsõnnikuosakestega. Soovitame vaalutada võimalikult vähe.
Oluline on tähelepanu pööramine kasutusnormile, laotamise kvaliteedile ja headele silovalmistamisvõtetele algusest lõpuni. Vastasel juhul sisaldab silo hulgaliselt klostriide.
Klostriidid
Klostriide leidub rohkesti pinnases ning nende sattumine silomassi on väga tõenäoline. Lisaks mullale on hulgaliselt klostriidide eoseid vedelsõnnikus. Klostriididega saastunud silo on kõrge võihappe sisalduse, madala söödaväärtuse ning suurte toitainekadudega. Klostriidide kasvu stimuleerivad ka madal kuivaine- ja vees lahustuvate suhkrute sisaldus ning silohoidla sulgemisega viivitamine. Soodustades piimhappelist fermentatsiooni ja seeläbi kiiret pH alanemist on võimalik klostriidide arengut maha suruda.
Silokindlustuslisandite kasutamine
Kui väetad rohumaid lägaga, siis kasuta keemilisi silokindlustuslisandeid. Baltic Agro tootevalikus on looduslikul toorainel, sipelghappel, põhinevad söödakindlustuslisandid.
AIV silokindlustuslisandid tagavad kiire haljasmassi hapestumise, viies pH kiiresti tasemele 4,0-4,2. Kiire pH vähendamine tagab, et:
- sileerumiseelselt ei hakka kahjulikud mikroorganismid arenema;
- ei teki võihappelist käärimist, mis võib võihappebakterite spooride leviku tõttu ära rikkuda piima;
- piimhappelisel käärimisel on soodsad tingimused;
- sileerumiseks kasutatavaid suhkruid kasutatakse vähem ära.
AIV-ga valmistatud silode söömus on kuni 10% suurem. Silos on säilinud rohkem suhkruid, silo energiasisaldus on suurem ning lõhn meeldivam. Katsetega on tõestatud, et AIV kindlustuslisanditega valmistatud silo söötes on piima valgusisaldus 10% suurem kui kindlustuslisanditeta silo puhul.
AIV 2000 Plus sisaldab lisaks sipelghappele propioonhapet, mis annab täiendava kaitse hallitus- ja pärmseente vastu. Toode tagab silo stabiilsuse avamisjärgselt, kulunorm on 4-5 l/ha.
Pideva arendustöö tulemusena on AIV Plus tüüpi lisandid oluliselt masina- ja kasutussõbralikumad. Loomulikult tuleb järgida ohutusnõudeid, kuna tegu on hapetega.
Pea meeles!
- Väeta varakevadel enne ädala kasvu.
- Ära liialda vedelsõnniku kogustega.
- Päev pärast esimest niidet ja kokku kogumist alusta vedelsõnniku laotamist.
