Valmistume silo tegemiseks

Enne silo tegema asumist tuleks arutada läbi kõik eelmise aasta õnnestumised ja möödalaskmised. Kogu meeskonnaga on otstarbekas võtta välja eelmisel aastal tehtud silode laboratoorsed analüüsi vastused ja tuletada meelde erinevate silohoidlate tegemisel valitsenud ilmastikutingimused, koristatud silomaterjali kuivainesisaldus, heintaimede liik ning kasutatud silokindlustuslisandid. Peame eelkõige silmas, et silo tegemine pole lihtsalt väärtusliku rohumassi auku ajamine, vaid see on rohumassi bioloogiline konserveerimine kindlate tehnoloogiliste võtete abil.

Põlluteates sisaldub info järgmiste märksõnade kohta:


Silo kvaliteet

Kuna silomaterjali me konserveerime bioloogiliste fermentatsiooniprotsesside tulemusena, siis just need näitajad laboratoorsetel analüüsilehtedel annavad meile vastuse kui hea silo oleme loomadele valmistanud. Kui aastaid oli meie silo valmistamisel suurimaks probleemiks esimese niitega hilinemine ja madal proteiini- ja energiasisaldus silodes, siis nüüd on esiplaanile kerkinud probleemid fermentatsiooni kvaliteediga – silode suur võihappe ja toksiinide sisaldus. Silo madala energia- ja proteiinisisalduse põhjuseks pole enamasti hilinemine esimese niite alustamisega, vaid koristuse perioodi venimine tehnoloogia/masinate ebapiisava võimsuse tõttu.

Pärast silo koristamise optimaalse aja algust vähendab iga viivitatud päev koristatava massi energiasisaldust kuivaines 0,1 MJ võrra ja proteiinisisaldust kõrrelistes heinatimedes 1% ja liblikõielistes heintaimedes 0,5% ühiku kohta. Heaks silo toiteväärtuseks loetakse seda, kui silo kuivaines on energait > 9,5 MJ/kg  ja proteiini 15-16%. Kui silo madalat energia- ja proteiinisisaldust saame veiste söödaratsioonides mõningal määral kompenseerida teiste söötadega, siis fermentatsiooni kvaliteedist tingitud probleeme mitte.


Heas silos võihapet pole

Kuidas võihape tekib, mida oleme valesti teinud ja kuidas seda vältida?

 

Õigesti toimunud fermentatsiooni korral võihapet silos ei ole. Võihappe ja/või iso-võihappe esinemine silos viitab riknemisele, kus fermentatsioonil on osalenud klostriidid (e võihappebakterid). Võihappeline silo lõhnab ebameeldivalt, selle söömus ja toiteväärtus on väga madalad. Sellises silos on toimunud ka intensiivne proteiini lagunemine, mille käigus on proteiin lagunenud ammoniaagiks, aga ka loomadele kahjulikeks amiinideks, amiidideks ning teisteks lämmastikku sisaldavateks ühenditeks. Nimetatud proteiini laguproduktid ja võihape põhjustavad tõsiseid probleeme looma tervisele, rääkimata saamata jäänud toodangust.

Klostriidid

Klostriidid satuvad silosse enamasti mulla, sõnniku või lägaga. Seega on sademetel, sõnniku või lägaga väetamisel, taimede lamandumisel, koristusaegsetel ilmastikutingimustel ja liigsel kaarutamisel mõju sileeritava materjali saastumisele klostriididega. Klostriidid on anaeroobsed mikroorganismid, mis tähendab, et nad arenevas ainult hapnikuvabas keskkonnas. Just seepärast ei tasu imestada, kui me väga hoolikalt tallatud ja korralikult suletud hoidlast leiame võihapet.

Täielikult klostriidide vaba silomaterjali meil hoidlasse vaevalt et viia õnnestub, kuid nende kasvu ja arengut saame me kontrolli all hoida. Klostriidide kasvuks sobiv pH on 7,0. Hapet klostriidid ei talu. Seega tuleb võihappelise käärimise vältimiseks esmajärjekorras arvestada silomaterjali sileeritavusega - kas saame viia hoidlas pH kiiresti alla bioloogiliste kindlustuslisanditega või peame selleks kasutama keemilisi lisandeid.

Halvasti sileerub madala kuivainesisaldusega (alla 25-30%), suhkrute vaene ja proteiinirikas silomaterjal. Sellises silomaterjalis ei jätku piimhappebakteritele piisavalt energiat, et vajalikus koguses hapet toota. Samal ajal lahustub omakorda toodetud hape vees, mida on suure niiskusesisaldusega silomaterjalis palju. Ka heintaimedes olev proteiin seob hapet ega lase pH langeda. Nii näeme, et võihapperikkas silos võib hapete kogusumma olla suur, aga pH vaatamata sellele kõrge.

Kui proteiinirikast silomaterjali närvutada ei õnnestu, tuleb võihappevaba silo saamiseks kasutada kindlasti keemilisi kindlustuslisandeid. Ka siis, kui rohumaade väetamiseks kasutatakse vedelsõnnikut, tuleks eelistatult kasutada keemilisi silokindlustuslisandeid. Klostriidide eos-spooride sisaldust silomaterjalis saame küll mõnevõrra vähendada kõrgemalt niitmise ja mõõdukama kaarutamisega, kuid vedelsõnniku kasutamisel jääb sellele vaatamata nende kontsentratsioon niivõrd kõrgeks, et võihappevaba fermentatsiooni saavutamine muutub enamasti võimatuks.

Kuigi klostriidid arenevad hapnikuvabas keskkonnas nii nagu piimhappebakterid, pole silomaterjali tugevale tallamisele alternatiivi. Tallamisega soodustame piimhappebakterite arengut ja pH kiiret langust, mis pärsib klostriidide elutegevuse.


Mükotoksiinid

Koos lehmade produktiivsuse tõusuga on üha aktuaalsemaks muutunud ka mükotoksiinide sisaldus silos. Vatsabakterid on mõningal määral võimelised neid küll hävitama, kuid suuretoodangulistel lehmadel on sööda vatsas viibimise aeg niivõrd lühike, et bakterid ei jõua seda teha. Mükotoksiinid on hallitusseente metaboliidid, milliseid esineb kõikjal looduses väga arvukalt. Kõikide mükotoksiinide toimet veel ei tunta, kuid nende toime sõltub eelkõige toksiinist ja looma liigist (mõjust looma organitele ja organsüsteemidele).

Enamlevinud mükotoksiinid silos on Zearalenoon (ZEA) ja Deoksünivalenool (DON). Neid määratakse silo laboratoorse analüüsi käigus, kuid arvestada tuleb sellega, et need näidud viitavad eelkõige toksiinidega saastatuse ulatusele. Peale nimetatute on silo saastatuse korral seal kindlasti veel teisi toksiine, milliste täpne analüüs on väga keeruline ning kallis.

Täielikult toksiinidevaba silo pole

Kuidas toksiinid silosse satuvad ja kuidas me vähendame nende sisaldust silos?

 

Silo võib mükotoksiinidega saastuda taimse materjali kaudu juba põllul enne koristust, aga ka silo tegemisel ja materjali halva tihendamise tõttu. Patogeensed mikroorganismid produtseerivad toksiine eelkõige taimelehtedel taime stressi tingimustes, olgu selleks ekstreemsed ilmastikutingimused (ka näiteks põud), taimede lamandumine või taimehaigused. Kindlasti tuleb vältida kulu sattumist koristatavasse silomaterjali, sest kulu on eriti soodne pinnas patogeenide arenguks.

Hallitusseened on aeroobid, seepärast sõltub ka toksiinide teke hoidlas vaid hapniku olemasolust. Selle vältimise ainukeseks teeks on silomaterjali korralik tallamine, õige kindlustuslisandi valik, pH kiire alanemine hoidlas ja hoidla hoolikas katmine ning kaitse lindude ja näriliste eest.


KOKKUVÕTTEKS

  • Esimese niite silo on lehmadele oluliselt väärtuslikum kui teise ja kolmanda niite silo, seepärast ei tohiks teha järeleandmisi tehnoloogiliste võtete rakendamisel.
  • Heintaimed vananevad enamasti esimese niite ajal valitsevate soodsate ilmastikutingimuste tõttu kiiremini kui teise ja kolmanda niite ajal.
  • Väldi väga madalat niitmist, kulu ja mulla sattumist silosse. Niitekõrgus olgu vähemalt 8 cm.
  • Närvutamine parandab silomaterjali fermenteeritavust.
  • Halbade ilmastikutingimuste ja proteiinirikka silomaterjali korral kasuta happepõhist AIV keemilist silokindlustuslisandit ettenähtud kogustes.
  • Ilusa päiksepaistelise ilma korral aitavad silo kindlustada Lallemandi bioloogilised silokindlustuslisandid.
    Vali õige kindlustuslisand: Lalsil CL HC kõrrelisterikka silo sileerimiseks, liblikõieliste ja kõrreliste segule vastavalt kuivainele Lalsil Dry HC või Lalsil PS. Mõlemad lisandid sisaldavad spetsiaalseid aktiivseid baktereid ja ensüüme, et parandada väikese suhkrusisaldusega silo pH langust. Lalsil DRY HC sisaldab Lactobacillus buchner'i baktereid, mis tagavad silomassi aeroobse stabiilsuse. Oluline on kiire pH langus ning kombinatsioon homo- ja heterofermentatiivsetest piimhappebakteritest, et tagada õige käärimine ja aeroobne stabiilsus.
  • Bioloogilise lisandi puhul valmista lahus paar tundi enne silotegu. Vee temperatuur peab olema 20-30 kraadi.
  • Rohumaade väetamine vedelsõnnikuga suurendab silo võihappelise käärimise riski.
    Selle vähendamiseks kasuta happepõhist AIV keemilist kindlustuslisandit, seda eriti liblikõielisterikka silomaterjali korral.
  • Tallamine on väga oluline, võta selle jaoks aega.
  • Kiire katmine tagab kvaliteetse silo.

Lisainfot küsi julgesti piirkondlikelt müügiesindajatelt või silotoodete tootejuhilt.

Generic placeholder image

Mis rikub sööda?

Loe rohkem mükotoksiinidest

Generic placeholder image

Stabilizer TMR Plus

Hoiab söödasegu kuumenemast

Generic placeholder image

Baltic Agro teenused

Silo koristus, vedamine, tallamine

Prev Next