Rohumaa rajamine sügisel

Külviaja valik

Rohumaade rajamisel määrab külviaja seemnesegu koostis. Näiteks lutserni sisaldavad seemnesegud tuleks külvata kevadel või hiljemalt augusti alguses. Augusti esimene pool on ideaalne aeg, et rajada liblikõieliste rohumaa nendele teravilja põldudele, kust saak on juba koristatud. Täna on mullas piisavalt niiskust, et rajamine oleks talvitumise seisukohalt edukas. Taimed suudavad piisavalt välja areneda ja lähevad talvele vastu tugeva ning elujõulisena.

Kõrrelisi ja ristikut sisaldavate seemnesegude puhul on parim aeg sügisel rohumaa rajamiseks augustikuu, sõltuvalt sademetest. Hilisemate külvide puhul tekib talvitumisrisk: taimed ei suuda talvitumiseks vajalikku lehemassi kasvatada ja varuaineid koguda. Ainult kõrrelistest koosnevaid seemnesegusid võib riskivabalt külvata ka septembri esimestel nädalatel.

Leia sobiv seemnesegu

Külviks ettevalmistus

Koristusjärgselt taliteravilja põllule rohumaad rajades on oluline tegeleda teravilja varisega, sest see võib tärkavat heintaime lämmatada. Probleemide vältimiseks tuleks põld peale viljakoristust koorida või künda. Rohumaad rohumaa järele rajades on oluline vana kamar glüfosaadiga hävitada, põld künda ja väetada.

Optimaalne külvisügavus on seemne suurusest ja mulla lõimisest sõltuvalt 1-2 cm.

Heinaseemne külvamisel on soojusest määravama tähtsusega mullas olev niiskus. Pärast külvi on mulla niiskuse säilitamise eesmärgil soovitatav põld rullida, see tagab paremad idanemistingimused ja ühtlasema tärkamise.

Sügisene väetamine

Ka rohumaade puhul peame kinni pidama taimede toitumise kuldreeglist: saagiga eemaldatud toiteelemendid tuleb mulda tagasi anda. Rajatava rohumaa väetamine sõltub eelviljast ja selle väetamisest. Sügisesel rohumaade rajamiseelsel väetamisel on tähtsaimateks toitaineteks fosfor (P) ja kaalium (K). Fosfor aitab taimikul välja arendada tugeva juurestiku, mis omakorda paneb aluse tugevale taimikule, andmaks kevadel kõrget rohusaaki. Kaalium suurendab taimede külmakindlust, tagades parema talvitumise. Fosfori ja kaaliumi koguste vajaduse hindamisel tuleks lähtuda ka mullaproovidest.

Soovitatav toiteelemendi norm (kg/ha)

Sisaldus P, mg/kg K, mg/kg Liblikõielisterohke taimik Kõrrelisterohke taimik
  P K P K
Väga madal <20 <50 26 75 35 100
Madal 21-40 51-100 17 50 26 66
Keskmine 41-81 101-200 15 30 17 50
Kõrge 82-121 >200 - - - -

Autorid: Rein Viiralt ja Argaadi Parol (2014).

Lämmastikuga väetamine sügisel peaks olema minimaalne (max 30 kg N/ha), vältimaks lämmastiku leostumist. Suuremaid N koguseid peaks kasutama juhul kui rohumaa rajatakse vilja või rapsi järgi ning põhk on põldu purustatud. Siis vajavad bakterid täiendavalt lämmastikku põhu (tselluloosi) lagundamiseks.

Heintaimedele, eriti liblikõielistele kultuuridele, on väga olulisteks toiteelementideks ka S, Ca, Mg ja B. Väävel (S) parandab lämmastiku omastamist (eriti oluline kevadel), magneesium (Mg) on üks võtmeelementidest taimede fotosünteesil. Mõlemal toiteelemendil on suur roll saagikuse tõstmisel.

Rohumaade sügiskülvideks sobivad järgmised madala lämmastikusisaldusega väetised:


Kevadine pealtväetamine

Fosfori ja kaaliumi olulisust ei tohi ära unustada ka hiljem, rohumaade kevadisel pealtväetamisel. Fosfor kiirendab taimede arengut ning suurendab rohumassi juurdekasvu. Eriti oluline on see vanemate rohumaade puhul. Mullas olev fosfor on mulla poolt seotud ning ei ole varakevadel veel taimedele kergesti kättesaadav (madal mullatemperatuur).

Kaaliumit tarbivad rohumaad suurtes kogustes – kaalium mõjutab toitainete omastamist taimede poolt, parandab fotosünteesi ja söödaväärtust. Kui sügisesene väetamine suurendab taimede külmakindlust, siis kevadine väetamine suurendab kasvuajal taimede põuakindlust. Lisaks paraneb kaaliumi ja lämmastiku koostoimes lämmastiku omastamine.

Nagu varem nimetatud, saagiga eemaldatud toitained tuleb mulda tagasi anda. Mida suurem on saak, seda suurem on toitainete kadu ja seda rohkem tuleks neid väetistega tagasi mulda viia. Rohumaade poolt põllult eemaldatavate toitainete kogus sõltub saagi tasemest.

Rohumaade poolt eemaldatavad toitainete kogused (1 ha kohta)

Saak, kg KA

N, kg

P, kg

K, kg

S, kg

Cu, g

Zn, g

Mn, g

6 000 154 17 186 12 43 234 408
8 000 205 23 248 16 58 312 544
10 000 256 29 310 25 70 400 650

Ole kursis põllul toimuvaga – telli Põlluteade!

Tellimusega annan nõusoleku Baltic Agro AS-ile minu andmete töötlemiseks lähtudes isikuandmete kaitse põhimõtetest.
Generic placeholder image

Heinaseemnesegud

Vali sügiskülviks sobiv seemnesegu

Generic placeholder image

Magniva Platinum 1

Silokindlustuslisand maisisilo õnnestumiseks

Prev Next