Väävelväetis Folur S kvaliteedikatse

Väävlil on oluline roll rapsi ainevahetuses ning lämmastiku omastamises. Taimed omastavad lämmastiku peamiselt nitraadina, taime ainevahetuses ja koostises esineb lämmastik aga aminohapetena. Siinkohal tuleb appi väävlit sisaldav ensüüm nitraatreduktaas, mille osalusel muudetakse nitraadid aminoühenditeks. Väävli puuduse korral on ensüümi teke häiritud ja taimedesse kuhjuvad nitraadid. Kogu taime arenguprotsessid ja ainevahetus on selle tõttu häiritud, pärsitud on ka rasvade (õlide) süntees, sest väävlil on selles oluline roll.

Väävli mõju talirapsi õlisisaldusele

Aeg: 2019
Asukoht: Toomas Tänav FIE

Õitsemise lõpus, kui 10% taimikust veel õitses, kasutati talirapsi põllul Folur S 10 l/ha. Tegemist on NS väetislahusega, mis on mõeldud lehtede kaudu pritsimiseks.

Pritsimise ajastamine

Õlisisalduse suurendamiseks soovitame pritsida taimikut NS väetisega, kui õitsvaid taimi on alles jäänud kuni 10%. Folur S kasutamine katses tõi 1,8% kõrgema õlisisalduse ja 21,5 eurot enamtulu hektarilt.

Kui soovime tõsta saagikust ehk mõjutada seemnete suurust, siis tuleb väävelväetisega pritsimine ajastada õitsemise algusesse, kui 10% taimedest on õitsemist alustanud.

Folur S'i pritsimine täisõitsemise faasis ei ole soovitatav.

---

Talinisu kvaliteedi katse

Aeg: 2020
Asukoht: Muuga PM
Sort: Olivin
Külviaeg: 06.09.2019
Külvisenorm: 420 id/m²
Eelvili: taliraps

Katse eesmärk oli hinnata toote Folur S lämmastiku ja väävli sünergilist koosmõju talinisu saagikusele ja kvaliteedile. Tänu väga vähesele biureedisisaldusele ei põhjusta toode lehtedel põletusi ning seda on turvaline kasutada paagisegudes.

Katsevariandid

Mineraalväetisega anti kevadel lämmastikku 181 kg/ha ja väävlit 25 kg/ ha. Ühele osale põllust pritsiti Folur S pärast talinisu õitsemist kulunormiga 20 l/ha. Teisele osale põllust pritsiti Folur S kolmel korral: kõrsumise alguses koos fungitsiidiga kulunormiga 5 l/ha, lipulehe faasis koos fungitsiidiga kulunormiga 5 l/ha ja pärast õitsemist kulunormiga 10 l/ha. Kolmas osa põllust jäi kontrollalaks ning Folur S-iga pritsimata.

Kõrsumise faasis mõjuvad lämmastik ja väävel kasvu edendavalt. Töötlemine lipulehe faasis ja õitsemisjärgselt mõjutavad positiivselt nisuterade proteiinisisaldust.

Tulemused

Variant	Saagikus, t/ha	Enamsaak, kg/ha	Proteiinisisalduse tõus, %	Puhastulu, €/ha*
Kontroll	8,91
Folur S 20	9,00	90	0,4	-14
Folur S 5 + 5 + 10 l/ha	9,21	300	0,9	50

*3. kategooria toidunisu hind 177 €/t, 4. kategooria toidunisu hind 174 €/t

Õitsemisjärgne Folur S-iga pritsimine kulunormiga 20 l/ha andis küll mõningase enamsaagi ja tõstis proteiini, kuid ei tõstnud kvaliteediklassi. Seevastu kolmekordne Folur S'iga pritsimine andis 300 kg/ha enamsaaki ja tõstis proteiini 0,9% võrra. Tänu enamsaagile ning klassi võrra kõrgemale toidunisu kategooriale saadi kontrollvariandiga võrreldes puhastulu 50 €/ha.