Sügisene kompleksväetis
Katsetasime koostöös Yara Eestiga Tartumaal Luunja Mõis OÜ talinisupõllul erinevaid sügisesi väetusskeeme, et hinnata fosfori ja kaaliumi mõju talinisu saagikusele ja kvaliteedile.
Võrdluses oli 3 varianti, millel lämmastiku ja väävli kogused olid sarnased. Erinevad olid sügisel antava fosfori ja kaaliumi kogused. Mullaproovide alusel oli fosfori ja kaaliumi sisaldus mullas keskmine.
Aeg: 2020
Katsekoht: Luunja Mõis OÜ
Sort: Fredis
Külviaeg: 11.09.2019
Külvisenorm: 425 id/m2
Eelvili: kaer
Väetusskeemid
Sügisene väetusskeem
| Kuupäev/näitaja | Variant 1 | Variant 2 | Variant 3 |
|---|---|---|---|
| 11.09.2019 koos külviga | YaraMila 18-11-13 300 kg/ha | YaraMila 9-12-25 200 kg/ha | YaraMila 9-12-25 300 kg/ha |
| N, kg/ha külviga | 54 | 18 | 27 |
| NO3 kg/ha külviga | 22 | 5 | 8 |
| 10.10.2019 | - | YaraBela AXAN 27-4 135 kg/ha | YaraBela AXAN 27-4 100 kg/ha |
| NPKS sügisel | 53-14-32-8 | 54-10-42-10 | 54-16-62-12 |
Kevadine väetusskeem
Kevadine väetusskeem oli variantidel sama:
| Kuupäev/näitaja | Variandid 1, 2 ja 3 |
|---|---|
| 27.03.2020 | YaraBela AXAN 27-4 150 kg/ha |
| 30.03.2020 | YaraMila 20-05-15 200 kg/ha |
| 25.05.2020 | YaraBela AXAN 27-4 300 kg/ha |
| NPKS kevadel | 162-4-24-23 |
Tulemused
Tulemused olid üllatavad, sest esmasel vaatlusel tundus, et sügisel antud suuremad fosfori ja kaaliumi kogused ei toonud saagilisa, vaid vastupidi – väiksema saagi. Lähemal analüüsil selgus, et katse tulemust võis mõjutada külviga antud lämmastiku kogus. Lämmastiku sügisesed kogused võrdsustati küll hilisema YaraBela AXANi laotamisega, kuid seda alles kuu aega pärast külvamist. Külviga antavad lämmastiku kogused olid kõigil kolmel variandil väga erinevad: vastavalt 54 kg/ha, 27 kg/ha, 18 kg/ha.
Kuna katses anti sügisel kaht erinevat NPK-väetist, tuleb arvestada ka kiire nitraatlämmastiku osakaalu väetistes (YaraMila 18-11-13 sisaldab kogulämmastikust 40% kiiret NO3 lämmastikku, YaraMila 9-12-25 aga 29%). Kui arvestada erinevaid NPK-koguseid ning väetistes sisalduvat nitraatlämmastiku kogust, muutub pilt veelgi. Külviga antavad nitraatlämmastiku kogused olid veelgi suuremate erinevustega – vastavalt 22 kg/ ha, 8 kg/ha ja 5 kg/ha. Kindlasti ei saa arvestamata jätta erinevaid PK-koguseid, kuid saagikus oli suurem nendel variantidel, mis said külviga suurema koguse (nitraat)lämmastikku. Saagikuse vahed ei ole väga suured, kuid kui arvestada ka väetusprogrammide maksumust, ulatuvad tulukuse erinevused ligi 70 euroni hektari kohta. Eelviljaks olnud kaera saagikus oli keskmiselt 5,5 t/ha ning põhk (5 t/ha) purustati põllule. Lagundamiseks lisalämmastikku ei antud.
| Näitaja | Variant 1 | Variant 2 | Variant 3 |
|---|---|---|---|
| Saagikus, t/ha (12,5%) | 6,73 | 6,36 | 6,62 |
| Koht saagikuselt | 1. | 3. | 2. |
| Kategooria | 3. kat | 2. kat | 2. kat |
| Väetise skeemi maksumus, €/ha | 262 | 284 | 287 |
| Tulu - väetise kulu, €/ha | 929 | 860 | 905 |
| Koht tulukuselt | 1. | 3. | 2. |
Järeldused
- Katsetulemuse põhjal soovitame taimejäänuste kiiremaks mineraliseerumiseks antava lämmastiku laotada esimesel võimalusel pärast saagi koristamist (nt enne randaalimist). Kasutades sügisel madala lämmastikusisaldusega NPK väetisi, soovitame lisakoguse NS-väetist anda vahetult enne või mõni päev pärast külvamist, mitte jääda ootama teraviljade tärkamist.
- Kõrge lämmastikuga NPK-väetises YaraMila 18-11-13 on kaaliumi kogus ligi kaks korda madalam kui väetises YaraMila 9-12-25. Sügisel antava kaaliumi kogust ei tohi kuidagi alahinnata, kuna see tagab taliviljadele talvekindluse. YaraMila 18-11-13 sisalduvast kaaliumist ei piisa sügisel taliteraviljadele juhtudel, kus mulla kaaliumitarve on suur, samuti mitte kaaliumilembesele talirapsile. Keskmise kaaliumitarbega mulla puhul on 8 tonni talinisu või 4 tonni talirapsi kaaliumitarve keskmiselt 70-80 kg/ha.