Sügisene väetamine lämmastikuga
Lisalämmastiku kasutamisest sügisel põhu lagundamiseks on saanud üsna tavapärane praktika. Lämmastik on oluline element terve taimede kasvuperioodi jooksul. Lämmastiku omastamine algab varakult, eriti oluline on see võrsete moodustumise aja (parandab võrsumist). Lämmastik on oluline klorofülli tootmiseks (fotosüntees) ja mängib olulist rolli rakkude pooldumisel ning uute kudede moodustamisel.
Lämmastikku esineb mitmes vormis - nitraatlämmastik omastatakse taimede poolt kiirelt ning ammooniumlämmastikku pikema perioodi jooksul, sest see peab enne läbima nitrifikatsiooni- ja mineralisatsiooniprotsessid (20 °C mullatemperatuuri juures kestab protsess 7 päeva, 10°C juures 14 päeva).
Põhu lagundamiseks vajavad bakterid ja seened lisalämmastikku (5-7 kg 1 tonni põhu kohta). Oluline on lagundatava materjali süsiniku ja lämmastiku suhe C:N. Teraviljapõhu C:N suhtarv on kõrge ning põhu lagunemisel võib tekkida mullas lämmastikupuudus, sest mikroobid võtavad orgaanilise aine lagundamiseks vajamineva lämmastiku mullavarudest.
Taimejäänuste kiiremaks mineraliseerumiseks antav lämmastik tuleks laotada esimesel võimalusel pärast saagi koristamist, näiteks enne randaalimist. Kasutades sügisel madala lämmastikusisaldusega NPK-väetisi, võiks lisakoguse lämmastikku anda vahetult enne või mõni päev pärast külvi, mitte jääda ootama teraviljade tärkamist.
Aeg: 2021
Katsekoht: Paugo Põld OÜ
Sort: Informer
Külviaeg: 08.09.2020
Külvisenorm: 350 id/m2
Eelvili: suvioder
2020. a sügisel rajasime katse talinisupõllule Viljandimaal. Sügisel anti ühele osale põllust 22 kg/ha ning teisele osale 57 kg/ha lämmastikku toimeaines. Selles katses tõi lisalämmastiku andmine 1,55 t/ha enamsaaki.
*nisu hinnaks on arvestatud 168,47 eur/t (söödanisu hind, millest on lahutatud allahindlus mahukaalu tõttu)