Kuumastressiga hoia külma närvi
Põhjamaistes tingimustes on kuumastressi tekkimist alahinnatud, kuid eelmise aasta kuum ja kuiv suvi tõi välja erinevaid probleeme ja väljakutseid. Kas see on vaid üksikute ekstreemsemate aastate probleem? Vastus on "ei".
Kuumastressi tekkimine on kõige rohkem seotud õhu temperatuuriga, kuid suhteline õhuniiskus on samuti oluline faktor - nende kahe kombinatsioon on see, mis tegelikult probleemi põhjustab. Kuumastressi ilmnedes muutub lehma söömiskäitumine selliselt, et lehm püüab vähendada kehasoojuse tekkimist ja soodustada sellest vabanemist. Nii väheneb kuivaine söömus ning sööma minnakse pigem siis, kui õhk on jahedam (õhtul ja vara hommikul), mitte päeval, mil õhutemperatuur on maksimumi lähedal. Söömuse vähenemise ja söömisaegade muutusega häirub vatsa loomulik puhverdusvõime, mis omakorda mõjutab vatsa keskkonda, põhjustades suurt happesuse kõikumist.
On aeg tegutseda
Eestis on juba olnud kahenädalane periood, mil temperatuur ja õhuniiskus on ületanud lehmade jaoks kuumastressi lävendi. Vaatame üle mõned olulised tegurid, millega saame olukorda leevendada:
- Vesi
Vee tarbimine palavusega on umbes kaks korda suurem kui jahedates oludes. Puhas värske vesi peab piisavas koguses olema alati kättesaadav. Jälgi jooturite veetaset ja juurdevoolu, vajadusel korralda lisajootmine. - Lauda jahutamine
Üheks võtmesõnaks kuumastressi puhul on hoonete ja loomade jahutamine. Otsese päikesevalguse vältimine ja ventilaatorite kasutamine on efektiivne. Eriti oluline on jahutada loomi kogunemispunktides, näiteks lüpsieelsel ootealal. - Kinnislehmad
Liiga palavad tingimused mõjutavad ka kinnislehmi ja noorkarja. Olgugi, et mullikad ja kinnisloomad söövad vähem kui lüpsilehmad, on nende ratsioon palju kiurikkam, mille bakteriaalne seede vatsas tekitab palju soojust. Värske vesi ja jahutamine tuleb ka neile tagada. - TRSS söömus
TRSS olgu söödalaval värske ja jahe, kuumenemisega väheneb söömus ja sööda toiteväärtus. - Levucell SC
Katsetega on tõestatud, et Levucell SC vähendab kuumastressis lehmade atsidoosi tekkimise tõenäosust olulisel määral. BA soovitab kasutada farmipakki Lacto Top, mis sisaldab eluspärmi Levucell NC. Lisamismäär looma kohta on 30 g päevas.
Uurimistulemused
Arizona Ülikooli uurimus andis võimaluse uuendada kuumastressi hindamise skaalat, mis oli algselt loodud 1960ndatel aastatel. Kõrge toodanguga lüpsilehmad on kõrge temperatuuri suhtes tundlikumad kui madalama toodangu ja söömusega liigikaaslased eelmisel sajandil, mil eelmine hindamisskaala välja töötati. Nii on kuumastressi avaldumise ja toodangulanguse lävendit THI (Temperature-Humidity Index ehk temperatuuri-niiskuse indeks) tänast toodangupotentsiaali arvestades korrigeeritud.
Uurimus näitas, et lehmade termoneutraalne tsoon on kitsam kui varasemalt arvati. Kuumastressi avaldumise lävend oli algselt THI väärtuse 72 juures, uued uurimused ja teadmised nihutasid selle piiri 68 peale. Sellise indeksi väärtuse juures on lehmade enesetunne ja söömus nii palju halvenenud, et see mõjutab piimatoodangut, tervist ja sigivust. THI väärtus 68 vastab näiteks õhutemperatuurile 22 C˚ ja suhtelisele õhuniiskusele 45%, mis põhjustab piimatoodangu langust 0,2-1 kg/lehm/päev. Selline temperatuur ja õhuniiskus on parasvöötmes suvisel ajal täiesti tavaline.
Eluspärmi mõju piimajõudlusele kuumastressi ajal
2010. aastal avaldas ADSA (American Dairy Science Association) Florida Ülikooli uurimuse, mis oli läbi viidud tugeva kuumastressi olukorras (THI 80) hindamaks vatsaspetsiifilise eluspärmi Levucell SC mõju toodangule ja vatsatervisele. Katsete põhjal järeldati, et Levucell SC tagab:
Parema söödaväärinduse
Kolme kuu pikkuse katseperioodi jooksul, mil lehmad kogesid tugevat kuumastressi ning sõid stressiolukorrale vastava koguse Levucell SC eluspärmi, oli nende söödaväärindus oluliselt parem võrreldes kontrollgrupiga. Iga söödud kuivaine kilogrammi kohta andis Levucell SC grupi lehm keskmiselt 120 g rohkem EKM piima.
Vatsa pH stabiilsuse
Kuumastress on subkliinilise atsidoosi oluline riskifaktor. Katses mõõdeti vatsa pH ja laktaadi taset ning selgus, et Levucell SC grupi lehmade atsidoosi risk oli madalam kui katsegrupi lehmadel (vatsa pH alla 5,8 ning laktaadi tase üle 1mM).
Kuidas määrata temperatuuri- ja niiskuseindeksit (THI)?
Kui palju ja kuidas sööta Levucell pärmi?
Kuidas vältida täisratsioonilise segasööda kuumenemist?