Propüleenglükool
Propüleenglükool on osutunud efektiivseks ketoosi ravimiks. Seda on hakatud laialdaselt kasutama ka preventiivsetel eesmärkidel.
Propüleenglükool metaboliseerub vatsas propionaadiks vaid väga vähesel määral, enamik sellest imendub verre muutusteta ning konverteerub seejärel maksas väga kiiresti glükoosiks. Selle võttega saab reguleerida/vähendada keharasvade kasutamist negatiivse energiabilansi perioodil, vabade rasvhapete ja ketoonkehade sisaldust veres ning triglütseriidide resünteesi ja ladestumist maksarakkudes.
Kasutamine
Propüleenglükooli manustamine ravimijoogina lehmale 0,2-0,5 kg kahel päeva enne poegimist ja 3-4 päeva uuslüpsiperioodil aitab vältida maksa rasvumist ja vähendada ketokehade hulka veres. Rasvunud lehmade võimaluse korral propüleenglükoosi manustada 2-4 nädalat peale poegimist.
| Koostis | |
|---|---|
| Kogu rasv | min 98% |
| Niiskus ja võõrlisandid | maks 2% |
| NEL | 18,0 MJ/kg |
| ME | 28,3 MJ/kg |
| Rasvhappeid kogu rasvast | 91% |
| RASVHAPPELINE PROFIIL | |
| C14:0 (müristiinhape) | 1% |
| C16:0 (palmitiinhape) | 50% |
| C18:0 (steariinhape) | 42% |
| C18:1 (oleiinhape) | 6% |
| Muud | 1% |
| OMADUSED | |
| Joodiarv | maks 10 |
| Sulamispunkt | 57 C |
| Ni sisaldus | < 5 miljondikku |
| Värvus | helepruun (karotiinisisaldus) |
| Pakend | 25 kg, 900 kg |
|---|
Kas teadsid?
Uuslüpsiperioodil kasutab lehma organism madala kuivainesöömuse ja organismi suure energia vajaduse tõttu ulatuslikult keharasvasid, paisates sellega verre suurel hulgal esterifitseerimata rasvhappeid (NEFA). Sellega kaasneb ka suurenenud ketokehade hulk veres ning rasvade ladestumine maksa. NEFA-d muudetakse maksas triglütseriidideks ning saadetakse udarasse ja lihastesse energia saamise või salvestamise eesmärgil.
Kui veres on NEFA-d rohkem kui on maksa võimekus neid ümber töödelda, hakkavadki rasvad maksa ladestuma. See vähendab maksa kõigi funktsioonide, kaasa arvatud glükoneogeneesi, efektiivsust. Glükoneogeneesi käigus resünteesitakse glükoosi, mis on otsene energia allikas organismis ning veemolekulide kandja udarasse, seega oluline ka piimatoodangu saamise seisukohalt. Suur ketokehade hulk veres mõjutab ka viljakust.
Poegimisjärgselt ketoosi põdemise oht on suurem rasvunud lehmadel, kelle organism kasutab uuslüpsiperioodil keharasva intensiivsemalt ning pikemaajaliselt, nende negatiivse energiabiljansi periood kestab kauem kui normaalses konditsioonis lehmadel.
Ketoosi vältimine on väga oluline nii piimatoodangu, energia ainevahetuse kui ka looma heaolu seisukohalt. Ketoosi vältimiseks tuleb reguleerida lehmade söötmist kinnisperioodil selliselt, et nende toitumus poegimisel vastaks hindele 3-3,25 ning vatsamaht võimaldaks poegimisjärgselt süüa võimalikult suure koguse sööta. Kui karjas esineb siiski ketoosi haigestumist või on poegivate lehmade toitumushinne üle normi, tuleb ketoosi ennetamiseks kasutada ka muid vahendeid.