Ripslased

 

Punane kedriklest. Tetranychus urticae (foto autor Tommi Oraluoma)

Ripslased on väikesed, umbes 1 - 2 mm suurused kiiresti liikuvad putukad. Täiskasvanud ripslasel on kaks paari kitsaid ripsmelisi tiibu. Ripslaseid esineb eriti lilledel, kust nad otsivad toitu, kuid neid leidub ka teistel taimedel. Üldiselt on ripslased välimuselt musta värvi, kuid kalifornia ripslane on pruun.

Tubakaripslane on omakorda väga sarnane kalifornia ripslasega, kuid on mõnevõrra väiksem ja heledamat värvi. Lisaks algab tubakaripslase kahjustus enamasti taime madalamatest lehtedest, kuhu ripslased liiguvad pärast koorumist. Kahjustus levib alt üles. Kalifornia ripslast võib aga leida kõigepealt ülemistelt taimeosadelt.

Echinothrips americanus kahjustab paljusid taimeliike. Tavaliselt ei ole kahjustus tõsine, kuid on suurenev probleem kasvuhoonetes. Kahjustab näiteks jõulutähte, lemmaltsa, diifenbahhiat, hibiskust. Lisaks dekoratiivtaimedele kahjustab ka paprikat, kurki ja baklažaani. Kogu areng munast valmikuni toimub lehtede peal. Teda võib tihti leida kasvuhoones kasvavatel umbrohtudel. Nukkuvad pigem lehtedel, mitte maapinnal. Nii isased kui emased on tumepruunid, oranži pigmentatsiooniga segmentide vahel, tiivad on tumedad, kuid ülemine osa on valge.

Parthenothrips dracaenae kahjustus ei ole nii ulatuslik nagu kalifornia ripslase oma. Kahjustab paljusid dekoratiivtaimi, eriti tugevate lehtedega liike, näiteks draakonipuid ja palme. Esineb kasvuhoonetes. Parthenothrips dracaenae on kuldpruun ning laiade esitiibadega. Kahvatutel tiibadel on pruunid triibud. Põhjustab tüüpilist ripslase kahjustust, hõbedasi laike ja lehtede pruunistumist.

Kahjuri foto Marika Linnamäki, Biotus.

Kahjustus

Kasvuhoonekultuuridele tekitavad erinevad ripslaste liigid enamvähem sama tüüpi kahjustusi. Nad lõhuvad oma teravate suistega leherakud ja imevad need mahlast tühjaks. Kahjustus ilmneb lehtedel hõbedaste laikudena, mis on ümbritsetud ripslaste väikeste mustade väljaheidetega. Lilledel võib ripslaste kahjustus väljenduda näiteks värvi kadumisena. Lisaks levitavad ripslased taimeviiruseid.

Bioloogia

Ripslaste elutsüklis on kuus etappi: muna, kaks vastsestaadiumit, kaks nukujärku ja täiskasvanu. Aeg, mis kulub arenguks munast täiskasvanuks, varieerub, sõltudes ripslase liigist, peremeestaimest ja keskkonnateguritest. Ripslased paljunevad sugulisel ja/või mittesugulisel teel. Osadel liikidel, näiteks kalifornia ripslastel, kooruvad viljastatud munadest nii isased kui ka emased isendid, samas kui viljastamata munadest kooruvad ainult isased. Mõned liigid, nagu tubakaripslane, paljunevad eranditult mittesugulisel teel ning viljastamata munadest sünnivad ainult emased isendid. Sõltuvalt liigist muneb emane oma eluajal 30 – 300 muna.


Ripslase tõrje

Neoseiulus cucumeris röövlest. Foto Jarmo Holopainen, Biotus.

Neoseiulus cucumeris
röövlest, k
eda kasutatakse ripslaste tõrjeks.

 

Kasuri foto Jarmo Holopainen, Biotus.

 

Amblyseuys swirskii röövlest. Foto Jarmo Holopainen, Biotus.Amblyseius swirskii

röövlest, keda kasutatakse karilaste ja ripslaste tõrjeks. Eriti kui need kaks liiki esinevad üheaegselt.

Kasuri foto Jarmo Holopainen, Biotus.

Orius majusculus foto Jarmo Holopainen, Biotus.

 

Orius majusculus

on röövlutikas, keda kasutatakse ripslaste tõrjeks koos röövlestadega (kui päeva pikkus on umbes 14 - 16 tundi). 

Kasuri foto Jarmo Holopainen, Biotus.

 

Orius foto Bioplanet.

 

Orius laevigatus

on röövlutikas, keda ksutatakse ripslaste tõrjeks koos röövlestadega (kui päeva pikkus ületab 12 tundi).

Kasuri foto: Bioplanet.