Talirüpsi kevadtööd

Põllutööde hooaeg on vaikselt juba alanud. Kevad on senimaani kulgenud rahulikult, andes taimedele aega kosuda. Põllud on lõpuks saavutanud roheka jume. Talirüpsi taimedel on juba väikesed uued valged juured, mis tähendab seda, et nad üritavad mullast toitaineid ja vett kätte saada. Mullatemperatuur püsib aga veel 2 °C ümbruses, seega toitainete omastamine on aeglane. Põllukultuurid on talvitunud päris kenasti. Lumikate kaitses taimi krõbedate külmakraadide eest. Kindlasti on ka põlde, mis vajavad ümberkülvi, kuid üldine pilt on pigem positiivne.

Põhiväetamine

Kaalium ja väävel

Talirüpsile soovitame peale kurnavat talveperioodi anda kaaliumit ja väävlit sisaldavaid väetiseid. Kalisop sisaldab rüpsile vajalikke elemente kaaliumit ja väävlit vees lahustuval ehk taimedele kiiresti kätte saadaval kujul. KaliSop´i soovitame kevadel anda vähemalt 150 kg/ha, millega viime mulda kaaliumit elemendina 62 kg ning väävlit 27 kg. Üldjuhul vajab rüps sõltuvalt mulla väetustarbest 1 tonni saagi moodustumiseks kaaliumit 25-65 kg/ha, mulla väga suure kaaliumitarbe puhul rohkemgi.

Viimastel aastatel on kevaditi ilmastik olnud väga heitlik ning sageli esineb taimede aktiivse kasvu perioodil ka öökülmasid. Eelmist aastat meenutades mäletame, et külm põhjustas taimekudede purunemist ning vartele lõhede tekkimist. Kaalium aitab tõsta talirüpsi taimekudedes suhkrute sisaldust, mis vähendavad taimemahla nö. külmumispunkti ning veekristallide teket. Seeläbi on taim vastupidavam temperatuuride kõikumisele. Lisaks on kaalium oluline tselluloosi tekkeprotsessis, mis tähendab seda, et taime vars on tugevam ja taimed ei lamandu kergesti.

Viimastel aastatel on väga aktuaalne teema kevadine põuaperiood, millel on väga tugev mõju taimede saagikusele. Kaalium reguleerib taimede veevahetust (õhulõhede avanemise ja sulgemise reguleerimise kaudu). See aitab taimedel põuastressile paremini vastu pidada ja hoida taimede siserõhku ehk turgorit ka kuivaperioodil.

Olenevalt mulla väetustarbest soovitame mahetootmises kevadel talirüpsile anda 20-30 kg väävlit hektari kohta. Väävli puudusel jääb rüpsi saak ja õlisus madalaks, sest õitsemise intensiivsus on madal ja ebaühtlane.

Pealtväetamiseks sobib ka Patentkali, mis sisaldab lisaks kaaliumile ja väävlile ka magneesiumit. Seda elementi vajavad õlikultuurid kolm korda rohkem kui teraviljad. Magneesium on oluline fotosünteesiprotsessis klorofülli moodustamiseks. Magneesiumi puudusel valmib saak ebaühtlaselt, saagikus ja õlisus jäävad madalaks.

Lisaks on Baltic Agro tootevalikus ka kõrge fosfori sisaldusega maheväetis Monterra 4-10-2 ning Monterra 4,5-2,5-8, mis sobivad samuti taliviljade ja seega ka talirüpsi kevadiseks väetamiseks. Monterra 4-10-2 sobib hästi nendele põldudele, millel on fosfori tarve mullas suur.

Leheväetamine

Fosfor

Madalate mullatemperatuuride tõttu ei suuda taim mullast fosforit piisavalt kiiresti omastada. Pritsimistöödega võib alustada, kui ööpäeva keskmised temperatuurid on vähemalt +5 kraadi ja öökülmade oht on möödas. Soojemate ilmade saabumisel soovitame talivilju pritsida NPK vedelväetisega Fontana Bio 3-4-3. See sisaldab suures koguses aminohappeid, mis aitavad taimel paremini toime tulla kevadiste temperatuurikõikumistega.
Tähelepanu! Fontana BIO 3-4-3 ei sobi paagisegusse merevetika ekstrakti ega boori sisaldavate toodetega.

Boor ja molübdeen

Kuna Fontana BIO toodetega ei ole lubatud kokku segada boori sisaldavaid väetisi, siis teise pritseringi tuleb kindlasti planeerida boori vedelväetis. Boori defitsiiti on põldudel talirüpsi juurte lahti lõikamisel täiesti näha. Kuna mahe talirüpsi juurekaela läbimõõt kipub jääma alla 1 cm, siis juure sees olevat lõhet ei saa pidada kiire kasvu tagajärjel tekkinud kasvulõheks, vaid ikkagi boori defitsiidiks. Boori vajadus vegetatsiooni vältel kokku on 700 g/ha. Olenevalt boori sisaldusest mullas soovitame kevadel 2,0 l/ha Detera B Mo'd või Detera Boron'it.

Kuna rapsi leheproovidest on viimastel aastatel sagedasti välja tulnud molübdeeni puudus, siis tuleks kevadel eelistada molübdeeni sisaldavat booriväetist. Boor mõjutab kõtrade moodustumist ja seemnete arvu kõtrades ning suurendab seemnete õlisisaldust. Molübdeen reguleerib lämmastiku ainevahetust ja taimele kättesaadava nitraatlämmastiku moodustumist. Molübdeeni puudusel on häiritud külgvõrsete, õiepungade ja seemnete moodustumine, seemned jäävad väiksemaks ja saagikus madalamaks.

Suurepäraseks lahenduseks on ka Phylgreen B Mo. Tegemist on naturaalse pruunvetika Ascophyllum nodosum ekstraktiga, millele lisatud B ja Mo. Stressitingimustes (eriti põuastressis) aitavad pruunvetika ekstraktist tulenevad liitsuhkrute ühendid, nagu mannitool, liikuda booril paremini taimes kõikidesse taimekudedesse, kus seda vajatakse ja taim saab booriga paremini varustatud.

Boori sisaldava leheväetisega soovitame paagisegusse kaaliumit sisaldavat toodet Final eKo, magneesium-väävelväetist EPSO Top ja aminohappeid sisaldavat toodet Vegenergy.

Ristõieliste nuuter

Nuutri tunnustega taimTalirüpsi põldudel jäävad paiguti silma kiduraks jäänud lillaka tooniga taimed ning taimi välja kaevates on juurtel näha pahataolisi moodustisi. Tegemist on ristõieliste nuutriga, mis võib põhjustada väga suuri saagikadusid.

Rüps kuulub ristõieliste sugukonda ja nuutri leviku piiramiseks ei tohiks seda samale põllule külvata enne 4-6 aasta möödumist. Tihtipeale ei peeta sellisest külvikorrast kinni ning nuuter on Eestis üha süvenev probleem. Haiguse levikut ei soodusta mitte üksnes rüpsi ja rapsi kasvatamine, vaid ka kõrge ristõieliste umbrohtude (põldsinep, põldrõigas, põld-litterhein, harilik hiirekõrv jne) foon. Kindlasti peab tähelepanu pöörama ka taimede toitainetega varustatusele, sest mida paremini toidetud ning tervem taim, seda edukamalt suudab ta haigustekitajatega toime tulla. Nuutri levikut soodustavad ka liigniisked ning happelised mullad. Seetõttu on oluline põlde regulaarselt lubjata. Muldade lupjamiseks on Baltic Agro tootevalikus kiiretoimeline lubiväetis AtriGran ja Nordkalki lubjakivi sõelmed. Soovi korral saad tellida ka lupjamisteenuse.

Lupjamisteenusest lähemalt

Vaata veel

Generic placeholder image

blogi.balticagro.ee

Mis põllul toimub? Meie agronoom-nõustajad teavad ja jagavad.

Prev Next