Mitmekesine söödakultuuride valik täidab söödalava aastaringselt
Euroopa ja Skandinaavia maade farmeritel on pikaajalised kogemused tervikkoristatud teravilja sileerimisel ja piimakarjale söötmisel. Tervikkoristatud teravilja kuivaine ja tärklise saak ühelt hektarilt võib ületada ebasoodsal aastal kogutava maisi kuivaine ja tärklise saaki. Seepärast võiks selle alternatiiviga söödakonveieri koostamisel julgemini arvestada ka meil.
AUTORITEST Artikli on kirjutanud Baltic Agro loomakasvatuse tiimi spetsialistid Tiina Meikar ja Katerina Reiska.
Foto allikas: Canva.
Viimasel ajal näeme turul ringlemas suurt hulka niinimetatud kaitstud rasvasid erinevatelt tootjatelt ja erinevate nimetustega. Kõik söödarasvade all turustatavad lisandid lubavad piimakarja kõrget tootlikkust, raudset tervist ja laitmatut söömust. Säärase pakkumiste mitmekesisuse juures võib loomakasvatajal olla väga keeruline teha valikut ühe või teise toote kasuks.
Oluline on enda jaoks selgeks teha, mis on pealmine valikukriteerium. Kui ainsaks mõõdupuuks on hind, siis võib tulemus paljuski erineda oodatust ja söödarasva lisamine tekitab rohkem kahju kui kasu.
Eelmise kahe aasta keerulised ilmastikutingimused on kõikidel loomakasvatajatel veel hästi meeles. Paremini saavad hakkama need tootjad, kes lisaks rohusilole kasvatasid ka maisi ja sileerisid tervikkoristatud vilja. Need farmerid, kellel talvine söötmine on rajatud vaid rohusilole, on käesoleval talveperioodil enam silmitsi sööda nappusest tulevate probleemidega.
Iga kriis on millekski hea, nii ka mööduv hooaeg õpetas tootjaid hindama ühelt poolt söödapõhku, kuid teisalt ka seda, et riskide maandamiseks tuleb rohusööda konveierit muuta mitmekesisemaks. Hea meel on tõdeda, et oli piimatootjaid, kes 2022. aasta kevadel suurendasid maisi külvipinda. Üheks tõukejõuks oli 2021. aasta suvi, mis oli maisi kasvuks eriti soodne, kuid teisalt ka see, et kuiv suvi rohukasvu ei soosinud.
Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis valminud ja kaitstud doktoritöö võtab kokku nelja katseaasta tulemused, mis on esitatud kokkuvõtlikult tabelis 1.
Katsetes oli suvivili (oder) ja talivili (rukis). Kõik teraviljad koristati kahel vegetatsiooniperioodil, kas piimküpsuse (PK) või vahaküpsuse (VK) faasis.
| Näitaja | ODER | RUKIS | ||
|---|---|---|---|---|
| PK | VK | PK | VK | |
| Kuivaine | 6401 | 9058 | 12326 | 13493 |
| Tärklis, g/kg kuivaines | 13 | 210 | 51 | 216 |
| kuivaine seeduvus, % | 74,3 | 75,3 | 71,3 | 68,0 |
Tabel 1. Tervikkoristatud teravilja saak kg/hektarilt (J. Wallsten 2008)
Taliteraviljad annavad suurema kuivaine ja tärklise saagi kui suviteraviljad. Taliviljade külvipind on täna Eestis rekordiline, seega on piimatootjatel võimalus osa taliviljadest siloks teha, et vältida söödanappust. Kui põua tõttu eesoleva hooaja rohusilo saak jääb kesiseks, siis ei tohiks ära põlata ka suvivilju.
Kõige kõrgem kuivaine ja orgaanilise aine seeduvus saavutatakse vahaküpsuse ajal koristades. Piimaküpsuse perioodil koristades on küll kuivaine saak kõrge, kuid kuivaine seeduvus on langenud. Optimaalsest koristusajast tuleb kinni pidada, sest vegetatsiooniperioodi arenedes väheneb kiiresti orgaanilise aine seeduvus, suureneb terade varisemise oht koristamisel ning üleküpsenud terad ei seedu seedekulglas. Kõik see vähendab tervikkoristatud teravilja toiteväärtust loomasöödana.
Varakevadine päästja - talirukis
Lipulehe faasis koristatud talirukis on varaseim kevadine silonappuse leevendaja.
Silopuudus järgnevaks hooajaks võib selguda juba sügisel või ka alles varakevadel. Talirukis on üks võimalik olukorra päästja, mida veel üsna hilisel sügisel külvata saab ja kevadel vara tärkab. Just varane tärkamine loob võimaluse saada enne esimest niidet väga hea toiteväärtusega silo ja veel samale põllule õigeaegselt järgmine kultuur külvata. Seega, kui külvates oli algselt plaanis rukis teraks kasvatada, on kevadel siiski võimalik veel otsustada noor taim siloks teha ja päästa loomad söödapuudusest.
Söötmisel on omad ohud
Otseniitelisena siloauku viidud massis on veesisaldus väga suur, samas on kuivaines proteiini- ja energiasisaldus kõrged ning kiu osakaal vähene. Just hästi seeduv kiud ja kõrge suhkrute sisaldus teeb õige käärimisega rukkisilost väga hea piimapotentsiaali ja maitsega sööda. Oluline on planeerida mahlase, isegi üle 20% proteiinisisaldusega rukkisiloga koos söötmiseks maisisilo või kuivemat rohusilo.
Kõrge proteiini- ja vähese kiusisalduse tõttu ei sobi varasest rukkist silo ainsa rohusöödana kasutada!
Noores taimes olev proteiin on suures ulatuses vatsas lahustuv ja lõhustuv ning tõstab ainsa silona söötes piima karbamiidisisalduse väga kõrgeks. Liigsest lämmastikust vabanemine on suur koormus looma organismile ja mõjub negatiivselt viljakusele. Seetõttu ongi sobiv teise koresöödana kasutada madala proteiini sisaldusega maisi- või rohusilo. Hekselpõhu või -heina lisamine ratsiooni tagab tervisliku vatsaseede ja hoiab ära piimarasva languse, mis vastasel juhul kiupuuduse tõttu juhtuda võib.
Palju vett ja palju suhkrut - sileerimise eripärad
Kogenud silomeister juba teab, et väga märg silomaterjal on aldis valekäärimisele ja riknemisele. Samas on suhkrud bakteritele heaks toiduks ning soodustavad käärimist. Varases rukki niites on palju suhkruid, kuid ka kõrge proteiini- ja veesisaldus. Lisandita või biloloogilist kindlustuslisandit kasutades on fermentatsiooni aeg pikk ning hapete sisaldus lõpuks väga kõrge. Sellist silo ei taha lehmad hästi süüa. Teine võimalus on fermentatsiooni piirata lisandiga AIV 2000 Plus. Taimedel olevate bakterite elutegevus surutakse 2-3 päevaga alla, nii ei jõua need tarbida silos olevaid toitaineid ja tekitada liigselt happeid. Parem söömus ja rohkem toitaineid lehmale, nii tulebki palju piima.
Kaalium - lüpsilehmale vajalik, kinnisloomale ohtlik
Aktiivses kasvufaasis taime mineraalelementide sisaldus on kõrge ja biosaadavus väga hea. Nii ka kaaliumi puhul, mille kõrge sisaldus lüpsilehmade ratsioonis on väga teretulnud. Viimase 3-4 nädala jooksul enne poegimist on hoopis vastupidi - kaaliumi sisaldus söödas peaks olema madal. Lipulehe faasis tehtud rukkisilo on lüpsilehmadele sobilik, kuid kinnisloomade, eriti poegimiseelses ratsioonis, on parem kasutada madalama toiteväärtusega silo, heina ja põhku. Loomade mineraalse toitumise paremaks tasakaalustamiseks määra kaaliumi sisaldus kõigist silodest!
Kindlustamaks sileerimise kvaliteeti, vali õige silokindlustuslisand:
Piiratud fermentatsiooniga rukkisilo = rohkem piima!
AIV 2000 Plus Na keemiline silokindlustuslisand tagab kindlalt kvaliteedi
AIV 2000 Plus Na sisaldab suuremas koguses sipelghapet ja propioonhapet, naatriumformiaati ja naatriumbensoaati. Propioonhape pärsib hallitus- ja pärmseente kasvu, sealhulgas parandab ka silo aeroobset stabiilsust. Propioonhappe mõju suureneb silo pH alanemisel. Suur sipelghappe sisaldus kiirendab efektiivselt ja kiiresti pH langust. Nii takistatakse kahjulike mikroobide levikut silomassis, kindlustades seeläbi parema kvaliteedi. Naatriumformiaat on antibakteriaalse toimega, mis aitab parandada silo fermentatsiooni kvaliteeti. Naatriumbesoaat aitab ära hoida hallitus- ja pärmseente kasvu.
Piiratud Hea silo tegemise nõuded kehtivad ka tervikkoristatud teravilja puhul. Tervikkoristatud viljasilo ja maisisilo kindlustavad nendel aastatel, kui rohusöödad ikalduvad, loomadele ninaesise terveks hooajaks!
Tervikkoristatud viljasilo on hea lahendus jooksvalt katta rohusilo puudujääki. Kevadel lipulehefaasis koristatud rukkisilo on väga hea toiteväärtusega sööt lüpsilehmale, kuid arvestada on vaja sileerimise ja söötmise eripäradega. Klassikalisem lahendus on valmistada silo piimküpsuse faasis odrast, mil taime roheliste osade seeduvus on veel hea ja ka tärklis on juba terasse tekkinud. Korralikku teratöötlust on vaja vahaküpsuses tervikkoristuse puhul, purustatud tera seedub paremini ning ei lähe loomast kasutamata kujul läbi. Taime kiu osakaal on küll suurem kui piimküpsuse faasis, kuid tänu tärklisele ja torkivale kiule on siiski tegu väärtusliku söödaga!
Tervikkoristatud viljasilo õnnestumiseks soovitab Baltic Agro loomakasvatusmeeskond kasutada lisandit AIV 2000 Plus Na!
