Mullaviljakuse parandamine

Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Toetades mullas loomulikult esinevaid kasulikke mikroorganisme loome taimedele läbi mulla omaduste paranemise soodsama kasvukeskkonna. Ajast-aega on sel eesmärgil orgaanikat põllule veetud. Kõigil taimekasvatajatel seda võimalust kahjuks ei ole, kuid õnneks on teisigi võimalusi mullaviljakuse parandamiseks. Mulla viljakuse seisukohalt on oluline erinevate kasulike organismide tegevus. Näiteks lestad, tuhatjalgsed ja hooghännalised lagundavad taimejäänuseid ning kasulikud mikroorganismid aitavad taimede ja loomade jäänused muuta väärtuslikuks orgaanikaks. Bakterite abiga muutub orgaaniline materjal taimedele omastatavaks toiduks. Mikroorganismide preparaadist BioStart kirjutasime puhtimise lisaainete põlluteates. Järgmine samm mullaorganismide elutegevuse soodustamiseks on kasutada BioSpektrumit, mis sisaldab looduslikult mullas esinevaid mikroorganisme.


BioSpektrum

Mullaorganismide elutegevuse soodustamiseks on heaks lahenduseks BioSpektrum, mis sisaldab looduslikult mullas esinevaid mikroorganisme. Tootes sisalduvad bakterid ja seened (Bacillus spp, Thiobacillus spp, Azotobacter spp ja teised PGPR* spp, Mycorrhizae) aitavad parandada mikro- ja makrotoitainete omastamist, mikrobioloogilist aktiivsust ning mullastruktuuri. Lisaks sisaldab BioSpektrum mükoriisaseeni, mis loovad taime juurega sümbioosi ning toimivad juure pikendusena. Tänu sellele on taim võimeline sügavamatest mullakihtidest toitaineid ja vett omastama ning suudab ebasoodsatele kasvutingimustele paremini vastu pidada. Mükoriisaseened toodavad ka glükoproteiin-globuliini, mis ühendab väikesed mullaosakesed suuremateks agregaatideks, parandades seeläbi mullastruktuuri.

Katsetulemused

Ettevõttes Perevara AS rajati katse 2019. a kevadel. Poolele talinisu põllule pritsiti BioSpektrum (28.04.2019) kulunormiga 0,5 l/ha. Pärast talinisu koristust pritsiti katseala üle BioSplitoga (koos glüfosaadiga 02.09.2019). 2020. aasta kevadel pritsiti töödeldud põllu osale taas BioSpektrum (29.05.2020) kulunormiga 0,25 kg/ha.

Kahe saagiaasta tulemuste põhjal saadi katse töödeldud osalt 1,13 t/ha enamsaaki ning 124 eur/ha täiendavat puhastulu. Puhastulu arvutamisel kasutati 3. kategooria nisu hinda 155 €/t ja odral 152 €/t.

BioSpektrumi pikaajalise katse tulemused
Joonis 1. Kasulikke mikroorganisme sisaldavate toodete pikaajaline katse ettevõttes Perevara AS. Tulemused aastatest 2019 ja 2020.

Analoogne katse teostati 2019. aastal ettevõttes Kasti Teravili OÜ. BioSpektrum pritsiti taliodra põllu ühele osale 29.05.2019 kulunormiga 0,5 l/ha. Katse tulemusena andis BioSpektrumiga töödeldud ala 1,11 t/ha enamsaaki ja 143,06 €/ha puhastulu. Puhastulu arvutamisel kasutati odra hinda 146 €/t.

BioSpektrumi mõju Kasti Teravilja katses

Joonis 2. BioSpektrumi katse taliodral ettevõttes Kasti Teravili OÜ

Vaata lisaks 2018-2020 katse tulemust Kuusiku Katsekeskuses.

Erinevate biopreparaatide mõju taimedele ja mullale on pikaajaline. Toetades mulda ja seal elavaid kasulikke organisme, on võimalik koristada kõrgemat ja kvaliteetsemat saaki ning tagada ebasoodsatele kasvutingimustele parem vastupidavus.


Humistar

Mullaviljakuse parandamise eesmärgil soovitame kasutada ka Humistari. Tegemist on huumushappeid sisaldava mulla huumusseisundi parandajaga. Huumushapped jagunevad omakorda humiinhapeteks ja fulvohapeteks, viimaste suhe on tootes põllumulla koostisele kõige ligilähedasem. Humistar kontsentreeritud humiinhapete preparaadina aitab kaasa mulla orgaanilise aine lagunemisele, rikastab mulda toiteelementidega, muudab fosfori raskesti lahustuvad ühendid taimele kättesaadavaks, parandab mulla õhustatust, vee sidumisvõimet ja stimuleerib taimede juurekava arengut.

Kevadel soovitame Humistar'i segusse Ruter AA'ga, kuid oluline on jälgida, et taimik ei kataks pritsimise hetkel kogu mullapinda ega takistaks Humistari jõudmist mullale. Koos manustatuna soodustab Humistar taimedel ka Ruter AA's sisalduvate elementide omastamist.

Kui võrrelda Humistari orgaanilise väetisega, siis Humistar on 20 korda rohkem kontsentreeritud. Kulunorm on Humistari puhul tunduvalt väiksem kui orgaanilise väetise puhul. Kui mõjuaegu võrrelda, siis orgaanilisel väetisel kulub tunduvalt pikem aeg (5 aastat) kui Humistaril (1 nädal), et kogu efekt mulla viljakusele avalduks.

Katsetulemused

2020. aasta sügisel koristati viiendat korda saaki Baltic Agro korraldatud pikaajaliselt katselt, mille eesmärk on taimejäänuste kiirem mineraliseerumine. 2015. aasta sügisel, pärast saagi koristamist laotati ühele osale põllust taimejäänuste mineraliseerumise kiirendamiseks mineraalväetist AN 200 kg/ha, teisele ja kolmandale osale pritsiti toodet Humistar kahe erineva kulunormiga: 5 l/ha ja 10 l/ha. Samasugust skeemi on kasutatud igal sügisel. Kasvuaegne väetamine ja taimekaitse on kogu katsepõllul ühesugune, erineb vaid koristusjärgne mulla töötlemine.

Tulemusi vaadates on näha, et mõlemad töötlused on andnud märkimisväärselt kõrgema saagi võrreldes kontrollvariandiga. Humistari efekt joonistub eriti hästi välja põuastes ja keerulistes tingimustes, olles heaks abimeheks saagi kindlustamisel (2016. ja 2018. aasta tulemused). Tänu hästi arenenud juurekavale ning struktuursele ja viljakale mullale on taim võimeline toitained ja vett paremini kätte saama. Aasta 2017 oli taimede kasvuks soodne, esines optimaalselt sademeid ning päikest, seetõttu jäi ka Humistari mõju tagasihoidlikumaks.

Humistari pikaajalise katse tulemused
Joonis 3. Kultuuride saagikused 2016-2020

2020. aasta saagi koristamise ajaks oli põldu töödeldud erinevate ainetega (AN, Humistar) viiel aastal. Kõrgeima puhastulu on viie aastaga kokku andnud variant, kus põllu osa on igal sügisel pärast saagi koristamist pritsitud tootega Humistar 5 l/ha (vaata katse tulu arvutust). Võrreldes AN-variandiga on enamsaak aastate peale kokku 7,21 t/ha ja puhastulu 1805 €/ha kohta. Humistariga töödeldud variantidelt koristatud saagid on ka kvaliteedilt paremad.

Enamsaak ja -tulu Humistari kasutamisest
Joonis 4. Tulukus arvutatud vastava aasta hinna alusel: 2016 a. oder 127 €/t, toidurukis 122 €/t, kaer 195 €/t, suviraps 361 €/t + õli, 2020 a. oder 152 €/t.

Tegemist on küll sügisese katsega, kuid Humistari positiivne efekt joonistub väga hästi välja ka kevadisel kasutamisel. Kevadisel kasutamisel on oluline, et pritsimise hetkel ei kataks taimik veel kogu mullapinda ega takistaks Humistari jõudmist mullale.


OrganiQ

Mullaviljakuse parandamisel on oluline roll ka sõnnikul. See ei ole üksnes toiteelementide allikaks, vaid parandab ka mulla füüsikalisi omadusi ning soodustab mikroorganismide arengut. Üheks väärtuslikumaks sõnniku liigiks toiteelementide kontsentratsiooni ja omastatavuse poolest loetakse linnusõnnikut (sh kanasõnnikut). Baltic Agro tootevalikus on kanasõnnikul põhinev OrganiQ. Tegemist on fermenteeritud graanulväetisega, mis on väetisekülvikuga hästi laotatav ja laguneb niiskuse olemasolul kiiresti. Väetis sisaldab kultuurtaimedele kõige olulisemaid makro- (N, P, K) ja mikroelemente (Ca, Mg, B, Mn, Mo, Cu ja Zn).

Katsetulemused

2018.a. sügisel alustasime pikaajalise katsega hindamaks kanasõnnik OrganiQ mõju kultuuride saagikusele ja mullaviljakusele. Üle aasta lisatakse samale katsevariandile lisaks kompleksväetisele ka kombikülvikuga 200 kg/ha granuleeritud kanasõnnikut OrganiQ. Ülejäänud kasvatusskeem on kogu põllul ühesugune.

2018. a sügisel külvati talinisu Skagen, mis sai ka kanasõnnikut OrganiQ.
2020. a. kevadel külvati hiline oder Iron, mis kanasõnnikut ei saanud. Siin hindasime järelmõju.
2020. a sügisel külvati taas talinisu koos OrganiQ-ga.

Kahe aasta kokkuvõttes on OrganiQ-ga töödeldud ala andnud 3,6 t/ha enamsaaki ja 517 €/ha puhastulu (Joonis 5).

OrganiQ mõju talinisu saagikusele
Joonis 5. OrganiQ mõju talinisu saagikusele

Väikse normi puhul soovitame laotada kombikülvikuga, et väetisegraanul satuks seemne vahetusse lähedusse ning toitainete omastamine oleks efektiivsem. Kanasõnnik Organiq kasutamisel muld ei hapestu (pH 6,9) ning toode ei sisalda patogeene ega umbrohuseemneid.

Alusta saagi planeerimist mullast, sest kõik, mis saagiga põllult ära viime, tuleb sinna tagasi tuua. Viljakas ja hooldatud muld aitab parandada saagikust ja saagi kvaliteeti. Kui taimele on kasvamiseks ja arenguks soodne keskkond, siis on ta erinevatele patogeenidele ja stressi tekitavatele faktoritele vastupidavam.