Rohumaa rajamine suvel

Selleks, et ei korduks sellekevadine pilt, on mõistlik mõelda täna rohumaade suvisele rajamisele. Kevad oli sellel aastal heitlik, öökülmad vaheldusid kõrgete päevaste temperatuuridega. Lisaks jäid tulemata ka külvidele olulised sademed, mistõttu paljud kevadel rajatud rohumaad hukkusid. Eelmisel suvel rajatud rohumaad olid seevastu muutlikele ilmastikuoludele märgatavalt vastupidavamad.

Seemnesegude külv

Rohumaade rajamisel sõltub külviaeg seemnesegust. Lutserni sisaldavad seemnesegud tuleks külvata kevadel või hiljemalt augusti alguses. Need teravilja põllud, mis on praeguseks koristatud ja kuhu on plaan rajada liblikõieliste rohumaa, siis augusti esimene pool on selleks ideaalne aeg. Täna on mullas piisavalt niiskust, et rajamine oleks edukas. Taimed suudavad piisavalt välja areneda ja lähevad talvele vastu tugeva ning elujõulisena. Kui plaan on kasutada seemnesegu, mis sisaldab kõrrelisi ja ristikuid, siis on parim aeg külviks augustikuu, sõltuvalt sademetest. Hilisemate külvide puhul tekib talvitumisrisk, taimed ei suuda talvitumiseks vajalikku lehemassi kasvatada ja varuaineid koguda. Ainult kõrrelisi sisaldavaid seemnesegusid võib riskivabalt külvata ka septembri esimestel nädalatel. Optimaalne külvisügavus on sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest 1-2 cm.

Heinaseemne külvamisel on soojusest määravama tähtsusega mullas olev niiskus. Pärast külvi on mulla niiskuse säilitamise eesmärgil soovitatav põld rullida, see tagab paremad idanemistingimused ja ühtlasema tärkamise.

Baltic Agro poolt pakutavad seemnesegud suviseks külviks:

Niidusegu
Põldhein
TURVAS seemnesegu
Kõrreliste segu
CutMax Clover Protein
CutMax Alfa segud (lutserniga)
Kõik karjamaasegud (VersaMax)
Samuti võib külvata ka ristikuid või kõrrelisi puhasliigina.

Vaata segude koostist

Koristusjärgselt taliteravilja põllule rohumaad rajades on oluline tegeleda teravilja varisega, sest see võib tärkavat heintaime lämmatada. Probleemide vältimiseks tuleks põld peale viljakoristust koorida või künda. Rohumaad rohumaa järele rajades on oluline vana kamar glüfosaadiga hävitada, põld künda ja väetada.

Sügisene väetamine

Ka rohumaade puhul peame kinni pidama taimede toitumise kuldreeglist: saagiga eemaldatud toiteelemendid tuleb mulda tagasi anda. Rajatava rohumaa väetamine sõltub eelviljast ja selle väetamisest. Sügisesel rohumaade rajamiseelsel väetamisel on olulisteks toitaineteks fosfor ja kaalium. Fosfor aitab taimikul arendada tugeva juurestiku, mis omakorda paneb aluse tugevale taimikule, andmaks kevadel kõrget rohusaaki. Kaalium suurendab sügisel taimede külmakindlust, tagades parema talvitumise. Fosfori ja kaaliumi koguste vajaduse hindamiseks lähtuge mullaproovidest.

Soovitatav toiteelemendi norm (kg/ha)

Sisaldus	P, mg/kg	K, mg/kg	Liblikõielisterohke taimik		Kõrrelisterohke taimik
			P	K	P	K
Väga madal	<20	<50	26	75	35	100
Madal	21-40	51-100	17	50	26	66
Keskmine	41-81	101-200	15	30	17	50
Kõrge	82-121	>200	-	-	-	-

Allikas: Rein Viiralt ja Argaadi Parol (2014).

Lämmastikuga väetamine sügisel peaks olema minimaalne (max 30 kg N/ha). Suuremaid N koguseid peaks kasutama juhul, kui rohumaa rajatakse vilja või rapsi järele ning põhk on põldu purustatud. Siis vajavad bakterid täiendavalt lämmastikku põhu (tselluloosi) lagundamiseks.

Heintaimedele (eriti liblikõieliste kultuuride puhul) on väga olulisteks toiteelementideks ka väävel, kaltsium, magneesium ja boor. Näiteks parandab väävel lämmastiku omastamist (eriti oluline kevadel), magneesium on üks võtmeelementidest taimede fotosünteesil. Mõlemal toiteelemendil on suur roll saagikuse tõstmisel.

Rohumaade suvistele külvidele sobivad Baltic Agro tootevalikus olevad madala lämmastikusisaldusega väetised:

NPK 10-26-26 + 1,7S
YaraMila 14-14-21 + S, B
YaraMila 10-13-25 + S, B, Mg
Korn-Kali 0-0-40 + 5S 3,6Mg

Kevadine pealtväetamine

Fosfori ja kaaliumi olulisust ei tohi ära unustada ka hiljem, rohumaade kevadisel pealtväetamisel. Fosfor kiirendab taimede arengut ning suurendab rohumassi juurdekasvu. Eriti oluline on see vanemate rohumaade puhul. Mullas olev fosfor on mulla poolt seotud ning ei ole varakevadel veel taimedele kergesti kättesaadav (madal mullatemperatuur).

Kaaliumit tarbivad rohumaad suurtes kogustes – kaalium mõjutab toitainete omastamist taimede poolt, parandab fotosünteesi ja söödaväärtust. Lisaks sügisesele väetamisele, mil kaalium suurendab taimede külmakindlust, suurendab kaalium kevadel/suvel taimede põuakindlust. Lisaks paraneb NK (lämmastik + kaalium) koostoimes lämmastiku omastamine.

Saagiga põllult eemaldatavate toitainete kogus sõltub saagi tasemest.