Taliodra sügisene kasvatustehnoloogia on eeldus edukaks talvitumiseks
Talioder on meie piirkonnas täna veel vähe levinud, kuna tegemist on oluliselt talveõrnema kultuuriga kui talinisu. Kasutades õigeid taimekasvatusvõtteid on siiski võimalik taliodra talvekahjustuse riski oluliselt maandada.
Samas tuleb arvestada, et ka juba esmapilgul kevadel edukalt talvitunud taliodra põllule võib saatuslikuks saada varakevadine heitlik ilm, kuna esimeste soojade päevadega intensiivselt kasvu alustanud taimik on väga tundlik ööpäevastele temperatuurikõikumistele.
Taliodra külv
Taliodra sobivaimaks külviajaks on septembri esimene dekaad. Augusti viimastel päevadel külvil võib olla oht ülekasvamiseks, millest tingituna on taimik vastuvõtlikum lehe- ja talvitumishaigustele. Septembri teise poolde jäävad külvid võivad jääda liiga nõrgaks, sest soodsa talvitumise eelduseks peaks odral olema vähemalt 3‑5 lehte.
Taliodra soovitatav külvisenorm on 230-300 idanevat tera 1 m2 kohta, sõltuvalt külviajast. Taimik ei tohiks olla liiga hõre ega ka liiga tihe, soovitatavalt võiks talvituma minnes olla põllul vähemalt 700 võrset/m2. Sordivalikul peaks kindlasti eelistama meie tingimustes mitmeid aastaid edukalt tootmises olnud ja katsed läbinud sorte nagu KWS Meridian. KWS Meridian oli sellel aastal sordivalikus Muuga PM-is, kus toore tera saagiks saadi 10 t/ha ja osaühingus Naeris, kus vastavaks näitajaks oli 12,9 t/ha.
Taliodra põhiväetamine sügisel
Eelkõige sõltub taliodra väetamine mulla väetustarbe andmetest, püstitatud saagi eesmärgist ja kasutatavast tehnoloogiast.
Mineraalväetistepõhine väetamine
Kasutatakse madala lämmastikusisaldusega kompleksväetist külvi eelselt mullaharimise alla või külvi aegselt paiklikult kombineeritud külvikuga. Sobivad tooted on NPK 5-10-20+S, NPK 5-10-30+S ja NPK 6-18-34+S või YaraMila 7-12-25+S B Mg. Kasutatava väetise sisaldus ja kasutuskogus sõltub mulla väetustarbest ja saagi eesmärgist ning on tavaliselt vahemikus 200-500 kg/ha. Kui eelviljaks oli teine teravili ja põhk peenestati mulda, siis anda põhu lagundamiseks lisalämmastiku 40-60 kg/ha. Toodetest on sobivaimad ammooniumnitraat (AN34), lämmastikväävelväetis YaraBela Axan 27+4S või lämmastikfosforväetis NP 33-3 kuni 200 kg/ha. Täpsem kogus sõltub eelvilja põhu massist arvestusega, et 1 tonni põhu lagundamiseks kulub 5-7 kg lämmastikku.
Kombineeritud väetamine
Väetamine nii orgaanilise kui mineraalväetisega annab tavaliselt parima tulemuse ning seda on soovitatav kasutada eelkõige rohumaa eelviljaga põldudel. Seal on piisavalt aega esimese või ka teise niite järgselt laotada tahke või vedel orgaaniline väetis (30-40 t/ha) ning mullaharimisega valmistada kesad ette külviks. Täiendavaks mineraalväetiseks sobivad samasuguse NPK-sisaldusega tooted nagu mineraalväetamise põhiselt, kuid väiksemas koguses: 100-300 kg/ha viimase mullaharimise alla või paiklikult kombineeritud külvikuga.
Sügisene täiendav väetamine koos taimekaitsetöödega
Talvekindluse seisukohast on oluline, et taimel areneks sügisel tugev rikkalike narmasjuurtega juurestik ning võrse algmetesse koguneks piisavalt suhkruid ja süsivesikuid. Seda toetab toiteelementide ja bioaktiivsete ainete lisamine taimekaitse paagisegudesse.
Umbrohutõrje
Esimeseks taimekaitsetööks on umbrohutõrje, mis on taliodra puhul vajalik, kuna külviaeg on varane ja umbrohtudel on pikem ning soodsam arenemisperiood. Soovitatav on kasutada Komplet 0,5 l/ha või Legacy Pro 2,0 l/ha, mis tagavad mulla kaudu pikemaajalise toime enamlevinud umbrohtudele, talirapsi tärganud varisele ning rukki kasteheinale. Umbrohutõrjega koos soovitame segu „2+2+1“, st 2 l/ha Ruter AA, 2 l/ha Humistar, 1 l/ha Final K. Selline paagisegu sisaldab vajalikke makro- ja mikroelemente, vabu aminohappeid ja humiinhappeid, soodustab juurte kasvu ning aitab taimedel efektiivsemalt omastada mullas olevaid toiteelemente (ka lämmastikku).
Toiteelemendid
Toiteelementidest mõjutavad taime kasvu algperioodil juurte kasvu ja arengut enim fosfor, kaalium ja mikroelementidest tsink. Viimase mõjul aktiveerub taimerakkudes auksiinide (teatud kasvuhormoonide) süntees, mis mõjutavad juurte kasvamise protsessi. Humiinainete mõjul kiireneb mullas olevate põhujääkide mineraliseerumine, mis omakorda mõjub soodsalt mulla füüsikalistele ja agrokeemilistele omadustele ning üldisele mullaviljakusele. Seega on eelnimetatud 2+2+1 paagisegu eriti aktuaalne põldudel, kus on eelkultuurist jäänud maha palju põhku ja taimejäänuseid.
Talvekindlus
Parim taime tugevdaja enne talve on kaalium-vedelväetis Final K normiga 2 l/ha, mida võib ühendada haigustõrjega. Taliodra puhul on oluline enne talvitumist tagada võimalikult haigusvaba lehepind, kasutades selleks Input alates 0,5 l/ha. Kuna talioder on sügisel teistest teraviljadest vastuvõtlikum haigustele, siis fungitsiidi normi valides tuleks arvestada mitte vähem kui poole kogusega täisnormist.
Pritsimise ajastamisel tuleks arvestada, et kõige efektiivsem mõju suhkrute ja süsivesikute sisalduse suurendamisele taimekudedes on, kui pritsida taimi Final K-ga u 3 nädalat varem, kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb alla +5⁰ C. Piisav suhkrute ja süsivesikute tase taimes aitab vähendada temperatuuri kõikumistest tingitud taimekahjustusi. Samal eesmärgil kasutamiseks sobivad hästi ka Baltic Agro tootevalikus olevad veeslahustuvad kompleksväetised Nutricomplex Platinum 3-18-35, Nutricomplex 6-10-32 või Polyfeed 3-9-33 normiga 3-4 kg/ha.
Haigustõrjele soovitame alati lisada väikeses koguses vabade aminohapete kontsentraati Delfan Plus 0,5‑1 l/ha, mis aitab ära hoida ebasoodsate kasvutingimuste (abiootilise stressi) negatiivset mõju kasvule. Taim on selle mõjul võimeline energiat säästma kasvuks, mitte kasutama energiat täiendavate aminohapete sünteesiks, et kehvad kasvutingimused kuidagi üle elada.