Talirapsi täiendväetamine ja taimekaitse

Saabunud soojus muudab talirapsi taimede kasvutempot ja sellega koos ka pilti põllul iga päev. Kuigi rapsi taimed igal pool veel ei õitse, siis sellegi poolest peab kogu aeg mõtlema, kuidas taimede eest kasvuperioodil hoolitseda ja millised etapid on olulised. Põlluteadete ringiga oleme jõudnud talirapsi õitsemisaegsete tööde aknasse.


Täiendväetamine

Täiesti ajakohane ja väga oluline on kaaliumi taseme korrigeerimine talirapsidel õitsemisaegset fungitsiidi pritsima minnes, sest selles kasvufaasis on rapsi kaaliumi tarbimine suur. Lisaks on kahe möödunud hooaja leheproovid (vaata postitust blogis) ka näidanud, et rapsid kannatavad tugeva kaaliumi puuduse all. Kaaliumi puudusel valmivad seemned ebaühtlaselt ja saagikus jääb madalamaks. Talirapside õitsemisaegse fungitsiidiga paagisegusse tasuks lisada kaaliumi sisaldav leheväetis Final K kulunormiga 2 l/ha. Täisõitsemises üldiselt leheväetiste kasutamine ei ole soovitatav, kuna on oht pärssida õite viljastumist. Koos fungitsiidiga julgeme soovitada ainult vedelat kaaliumväetist Final K, mis on praktikas korduvalt kasutatud lahendus õitsemise aegseks pritsimiseks. Põuastel aastatel on antud vedelväetist Final K põuastressi negatiivse mõju leevendamiseks, sest kaalium reguleerib taimede veerežiimi. Kaalium aitab hoida taimes süsivesikute taset ja piisavalt kaaliumiga varustatud taim suudab temperatuuri kõikumistele vastu panna. Samasse paagisegusse soovitame lisada kontsentreeritud vabade aminohapete segu Delfan Plus 0,5 l/ha, mis aitab toimeained paremini taime viia ning omakorda leevendab igasuguse stressi mõjusid kasvule.

Kui pritsimine jääb õitsemise lõppfaasi või see tehakse pärast õitsemist, siis mõjub rapsiseemnete kvaliteedile, eelkõige õlisisaldusele, positiivselt Folur S või YaraVita Thiotrac ja kõrge kaaliumiga veeslahustuva NPK väetise Ultrasol Speedfol 8-10-40 + mikroelemendid, Dr. Green Kvaliteet (P2O5 500g/kg, K2O 340g/kg) või vedelväetise Final K kooskasutamine. Folur S ja YaraVita Thiotrac on kiiretoimelised vedelväetised, mis tagavad lämmastiku ja väävli sünergilise koosmõju. Lämmastiku ja väävli tasakaal taimedes parandab saagikust ja tõstab seemnete õlisisaldust. Pritsida kuni kõtrade moodustumise alguseni: Folur S või YaraVita Thiotrac 5-10 l/ha ja Final K 2 l/ha, Ultrasol Speedfol 8-10-40 3-4 kg/ha või Dr. Green Kvaliteet 1 kg/ha kombinatsioonis väetisega Dr. Green Raps 1 kg/ha. Nimetatud tooteid mitte kasutada täisõitsemise ajal!

Katsetulemus

2019/2020 hooajal katsetasime väävlit ja lämmastikku sisaldava vedela leheväetise YaraVita Thiotrac mõju talirapsi saagikusele ja kvaliteedile. Katsetasime kolme tehnoloogiat. Esimesel juhul pritsiti taimi YaraVita Thiotrac kulunormiga 5 l/ha talirapsi õitsemise alguses (14.05.2020) ajal, mil õitsema hakanud taimi oli kuni 10%. Teisel juhul pritsiti taimi sama kulunormiga õitsemise lõpus (11.06.2020) ajal, mil 90% taimedest oli õitsemise lõpetanud. Kolmas osa põllust sai YaraVita Thiotraci õitsemise alguses 5 l/ha ja lõpus 5 l/ha. Neljas osa põllust – kontrollosa – jäeti pritsimata.

Thiotraci mõju talirapsi saagikusele
*rapsi baashind 367 €/t

Vaata katse korraldust ja tulemusi

Kõik YaraVita Thiotraci saanud variandid andsid kõrgema õlisuse kui kontrollvariant. Antud katse põhjal võib öelda, et õlisuse tõstmise eesmärgil on parim aeg YaraVita Thiotraci pritsimiseks õitsemise algus.

Kuna katsekeskuses on tootmises kasutusel olevatest pritsidest oluliselt kitsama töölaiusega (12 meetrit) taimekaitseprits, siis võib arvata, et kõrges taimikus õitsemise lõpus tehtud pritsimised kahjustasid taimikut ning seetõttu jäi ka osa saagilisast saamata. Selline probleem võib tekkida ka tootmises kasutatavate järelveetavate pritsidega, kahjude minimeerimiseks tuleks traktori ja pritsi põhi katta. Iseliikuva pritsiga sellist probleemi ei tohiks esineda.

Väävlil on oluline roll rapsi ainevahetuses ning lämmastiku omastamises. Taimed omastavad lämmastiku peamiselt nitraadina, taime ainevahetuses ja koostises esineb lämmastik aga aminohapetena. Lämmastiku omastamist soodustab väävlit sisaldav ensüüm nitraatreduktaas, mille osalusel muudetakse nitraadid aminoühenditeks. Väävlipuuduse korral on ensüümi moodustumine häiritud ja taimedesse kuhjuvad nitraadid. Kogu taime arenguprotsess ja ainevahetus on selle tõttu häiritud, pärsitud on ka rasvade (õlide) süntees, milles väävlil on oluline roll.


Haiguste ja kahjurite tõrje

Valgemädanik rapsi varrelRapsi taimekaitsetööde plaani koostades on oluline punkt valgemädaniku tõrje. Valgemädaniku (Sclerotinia sclerotiorum) tugeva nakkuse korral võib saagikadu ulatuda kuni 30% ja enamgi. Haiguse arenedes taim sureb ning kõdrad avanevad enneaegselt, väheneb tuhande tera mass. Haigus on selgemini tuvastatav alles peale õitsemist. Taimevarred muutuvad valkjas-halliks, murduvad ning vart lahti lõigates võib märgata musta värvi sklerootsiume. Haiguse levikuks optimaalne temperatuur on 15-24 ℃.

Valgemädaniku tõrjeks optimaalne aeg on esimeste kroonlehtede langemise hetkel, sest just siis toimub põhiline nakatumine. Õitsemisaegseks valgemädaniku tõrjeks on võimalik kasutada fungitsiide Cantus Gold 0,4-0,5 l/ha, Pictor Active 0,6-1 l/ha, Propulse 0,8-1,0 l/ha. Need tooted on efektiivsed ka kuivlaiksuse (Alternaria brassicae) vastu, millesse nakatumine toimub veidi hiljem. Kuivlaiksuse arenguks optimaalne temperatuur on 17-25 ℃ ning sarnaselt valgemädanikuga soodustavad haiguse levikut niisked tingimused. Tugeva nakkuse korral on probleemiks kõtrade enneaegne avanemine, mille tagajärjeks on arvestatav saagikadu.

Rapsi õitsemise ajal on oluline kaitsta taimi ka kõdra-peitkärsaka (Ceutorhynchus assimilis) eest. Aktiivseim lendlus toimub täisõitsemise alguses. Valmikud munevad munad noortesse kõtradesse, närides kõdra seina augu. Vastne toitub rapsi seemnetest. Kõdra-peitkärsaka tõrje on vajalik, kui õitsemiseelsel perioodil leitakse põllult 1-2 mardikat taime kohta ning sellise asustusega taimi on 10%. Kõdra-peitkärsaka massiline levik põllul suurendab ka oluliselt suuremat kahju tekitava kõdra-pahksääse (Dasineura brassicae) levikut. Kõdrasääsk muneb noortesse kõtradesse munad, vanematesse kõtradesse pääseb valmik kõdra-peitkärsaka näritud augu kaudu. Vastsed toituvad kõdra siseseinast ning eritavad mürgiseid eritisi, mis põhjustavad kõdra paisumise ja enneaegse avanemise.

Paagisegusse koos õitsemiseaegse fungitsiidiga võib lisada kontaktset insektitsiidi Mavrik kulunormiga 0,1-0,3 l/ha. Kontaktsete insektitsiidide toime parandamiseks soovitame lisada paagisegusse kas märgajat või Smart Contacti 125-250 ml/ha, mis on mitteioonne sideaine, mis parandab insektitsiidide kleepuvust ja toimet.

Uus toode registris!Uus toode! Lisaks on tänavu erandkorras lubatud kasutada rapsil ja rüpsil insektitsiidi Mospilan 20 SG hiilamardika, kõdra-peitkärsaka ja kõdrasääse tõrjeks. Luba on antud 120 päevaks ja kehtib perioodil 10.05.2021 - 07.09.2021.

Tähelepanu! Õitsval rapsil on lubatud insektitsiidide kasutamine ajavahemikus 22.00-05.00. Sama tingimus kehtib ka, kui põldudel esineb õitsvat umbrohtu.


Kare vesi

Pritsimislahuse kvaliteeti ja preparaadi toime efektiivsust mõjutab vee karedus. Kareda vee korral lisada paagisegusse väike kogus Spray Plusi (vastavalt testi tulemusele 100-300 ml/1000 liitrile veele). Spray Plus lisatakse paaki esmajärjekorras. See lihtsustab paagisegude valmistamist ja aitab tagada paagisegu komponentide stabiilsust, hoides ära toimeainete mõju vähenemise. Vee kareduse ja veepehmendaja täpse vajaduse kindlaks määramiseks soovitame pöörduda Baltic Agro piirkondliku müügiesindaja poole.

Tutvu paagisegude valmistamise juhendiga

Tähelepanu! Paagisegude valmistamisel järgi toote etiketil olevaid juhiseid ja üldisi paagisegude valmistamise soovitusi.

Generic placeholder image

Bayeri fungitsiidid ja puhtimisvahendid

Osta Bayer’i fungitsiide ja puhtimisvahendeid ning võida auhindu!

Generic placeholder image

BASFi müügikampaania

Osta BASFi taimekaitsevahendeid ja seemneid ning võida auhindu.

Prev Next