Saak sõltub väetamisest. Suviviljad.

Kui eelmine kord kirjutasime taliviljade kevadisest väetamisest, siis seekord on vaatluse all suviviljad.

Näpunäiteid leiad teemadel:

Head lugemist!


Taimede toitumisel sõltub suviviljade saak 20% ilmastikust, 40% väetamisest ja 13% mullastikust.

Suviteraviljad ja -raps

Väetamisplaanid on otstarbekas koostada mullaanalüüside alusel, arvestades seatud saagieesmärke. Kvaliteetse ja suure saagi saamiseks on vajalik jälgida tasakaalustatud toitainete bilanssi ja mulla pH-d. Aluseks on lihtne aritmeetika: väetise vajadus = saagiga ära viidav toitainete kogus x väetistarbe koefitsient (leitav mullaanalüüside alusel väetistarbe gradatsiooni tabelist) + juureväline täiendväetamine (makro- ja mikroelemendid, soovitatav kelaatidena, koos vabade aminohapetega).

Juhul kui mullaanalüüse kasutamiseks ei ole, siis võib väetamisskeemide koostamisel võtta aluseks ühe tonni saagi moodustumiseks vajamineva keskmise toiteelementide koguse.

Näiteks 1 tonni saagi (tera+põhk) saamiseks vajalik toimeaine hulk keskmise PK sisalduse korral, kg/ha:
suvinisul N27; P5; K12; 8S + Mg, Ca, Cu, Mn, Zn, B, Mo
suvirapsil N55; P8; K25; 16S + B, Mg, Ca, Mo, Mn, Zn, Fe

Väetamise normi võib korrigeerida eelviljade põhuga mulda jäävate toiteelementide arvelt. Arvestada tuleb seejuures põhujääkidest vabanevate toiteelementidega, põhu lagunemise kiirusega, mullastikuga, harimisviisidega jne.

Suviteraviljadele soovitame NPK mineraalväetiste YaraMila 18-9-9+S,Mg,B; NPK 22-7-12+2S; NPK 21-6-11+S,Mg; jt kasutusnormiks alates 300 kg/ha. Suvirapsi parim valik on YaraMila 18-8-16+S,B,Mg alates 400 kg/ha. Pealtväetamise lämmastik+väävel ja lämmastik+fosforväetiste kasutuskorra norm on 100 200 kg/ ha. Esimese pealtväetamisega hilinemine põhjustab olulise saagilanguse.

Sõltuvalt NPK normist ja agroklimaatilistest tingimustest on esimese pealtväetamise aeg ca 12-14 päeva pärast tärkamist. Juhul kui põhiväetamiseks kasutatakse NPK 15-15-15+S, ARVI 14-14-18+S või Arvi 17, milles lämmastik on taimedele aeglaselt omastatavas vormis (ammooniumlämmastikuna), on vajalik anda külvi alla või kohe peale külvi vähemalt 100 kg/ha ammooniumnitraati, et kindlustada kasvu alguses lämmastiku vajaduse kate.

Vedel lämmastikväetis KAS32 ja Folur S on suviviljadel kasutatavad ka kasvuaegselt. Kasutusnormid sõltuvad kultuuri kasvufaasist, kultuurist ja paagisegudest ning ilmastikust.

Hernes, põlduba

Herne ja põldoa 1 tonni saagi moodustumiseks vajab taimik keskmiselt fosforit 6 ja kaaliumi 16 kg/ha toimeaines. Kuna kasvu algul mügarbakterite lämmastiku sidumine ei ole piisav taime arenguks, siis vajavad liblikõielised tärkamisjärgselt lisalämmastikku soovituslikult väävliga. Lämmastiku vajadus hernel 5 kg/ha ja põldoal 10 kg/ha, väävlit hernele 8 kg/ha ja põldoale 12 kg/ha 1 tonni saagi kohta.

Põhiväetamiseks soovitame madala lämmastikusisaldusega NPK väetisi YaraMila 7-12-25+ S,B,Mg või NPK 6-18-34+S 300- 400 kg/ha.

Põldoale soovitame enne tärkamist pealtväetisena lämmastik+väävelväetist 100 kg/ha.

Mais

Maisile soovitame kasutada kombineeritud väetamist orgaaniline + mineraalne. Mais vajab kasvu alguses tugeva juurekava kasvatamiseks fosforit. Kaalium kindlustab stressikindluse ja kuivaine taseme. Alates 6 lehest algab kiire biomassi kasv, mistõttu on lämmastikutarve kõrge ja vajalik lämmastik+väävelväetisega pealtväetamine. Kokku on kasvuperioodi vältel tarvis N 200-250 kg/ha toimeaines. Toitainete puudusnähud avalduvad sageli 4-6 pärislehe faasis, tekitades kasvuseisaku. Levinum on fosfori ja tsingi puudus.

Silomaisi põhjalikumad kasvatussoovitused ilmuvad aprillikuu Põlluteates.

Starterväetised

Fosfor on mullas (eriti jahedas mullas) väga vähe liikuv toiteelement. Efektiivne on anda vees lahustuvat fosforit jt tärkamiseks ning juurdumiseks vajalikke toiteelemente seemnete külviritta mikrograanulitena (läbimõõt 0,5-1 mm) külvikul olevast dosaatorist. Mikrograanulid jäävad seemnetest u 2 cm kaugusele, mille tulemusel arenevad juured tihedamas kontaktis fosforiga (vt joonis 1).

Starterväetiste (TurboSeed Zn PK 0-47-31 + 2% Zn või Magnistart NP Zn 11-48-0 + 2% Zn) kasutamine tagab kasvu algusest alates ühtlase fosforiga varustatuse ning taimedel areneb tugev juurestik, mis võimaldab kasvu ajal vett ja toitaineid paremini kätte saada. See mõjutab taimede arengut ja hilisemat saaki.

Turbo Seed Zn ja Magnistart NP Zn soovituslik kasutusnorm on 10-25 kg/ha.

  • TurboSeed Zn või Magnistart NP Zn 15 kg/ha = 11400 mikrograanulit/m2
  • MAP 12-52-0 või DAP 18-42-0 100 kg/ha = 320 graanulit/m2

MAP ja DAP on suuremate graanulitega ning jäävad mulda külvatud seemnetest vähemalt 4-5 cm kaugusele. Kuna fosfor mullas praktiliselt ei liigu, siis peavad juured kasvades nende graanuliteni jõudma. Seetõttu on eriti varasemate külvide puhul hädavajalik lisaks MAP-le või DAP-le mikrograanulites starterväetiste kasutamine.

Joonis. Graanulid mullas

Joonis 1. Toiteelementide kättesaadavus sõltuvalt väetamisest.

Suvirapsi seeme

Suvirapsi sordivalik on mitmekesine ja selle hulgast on igaühel võimalik leida just tema põldudele sobiv sort.

Tavahübriide on sordivalikus kolm:
Trapper - varasem, madala kasvukõrgusega, iseloomulik kõrge saak ning hea õlisisaldus (katsete keskmine 49%).
Kaliber - valmimiselt hilisemapoolne, kõrge saagikuse ja õlisisaldusega (katsete keskmine 50%).
Builder - keskvarajane, kõrgekasvuline, suure õlisisalduse ja suure saagikusega (2015. a katsete keskmine saagikus 4,9 t/ha ja õlisus 49%).

Hübriidsortidele on omane kiire ja ühtlane algareng, mis vähendab maakirbu kahjustuse ohtu ning surub alla umbrohtude kasvu.

Clearfield hübriide on sordivalikus kaks:
DK 7130 CL – keskvalmiv/varajane, kõrge õlisisaldusega (katsete keskmine 49%).
Solar CL - keskvalmiv/hiline (vegetatsiooni aeg 115-125 päeva), taime kasv 120-125 cm, sobilik kasvatamiseks väga erinevatel muldadel.

Liinsorte on Baltic Agro sordivalikus viis. Hilisemaks valmimiseks sobivad saagikad sordid Clipper ja Stella, varajaseks koristuseks aga madalakasvuline Proximo. Keskvalmivateks sortideks saame pakkuda Larissat ja Fenjat, millest viimane paistab silma väga hea saagikuse ja õlisisaldusega.

 

Baltic Agro Põlluteade
veebruar 2016