Taimetoitainebilanss muutub kohustuslikuks

Põllumajanduses arvestatakse mitmeid bilansse, millega saab näidata nii tootmise efektiivsust, loodussõbralikkust kui ka tulukust. Üheks neist on taimetoitainebilanss.

Kui väljendada saadud tulemust kulutatud rahaühiku kohta, siis on see eelkõige omanikku huvitav number. Taimetoitainete, süsiniku- ja energiabilanss aga pakub huvi meile kõigile, kuna on seotud nii toidu julgeoleku, tervislikkuse kui ka keskkonna huvidega.

Taimetoitainete tasakaal

Taimetoitainete tasakaal on agrokeemia ehk väetusõpetuse üheks alustalaks.

Lihtsalt öeldes peavad kõik saagiga põllult eemaldatavad taimetoitained saama sinna väetistega tagastatud. Seda siis kas orgaaniliste väetiste, mineraalväetiste või haljasväetistega. Vastasel juhul majandatakse mullavarude arvel ja pärandatakse oma lastele vaesustunud mullad.

Kui vaadata Eesti taimetoitainete bilanssi läbi ajaloo, siis kakskümmend aastat (seitsmekümnendad ja kaheksakümnendad) toimus põldudel kindlalt üleväetamine. Ehk need mineraalväetiste kogused, mida siis põldudele anti, oleksid pidanud andma tunduvalt suuremaid saake kui tollel ajal saadi. Enamus toitaineid olid siis tugevas positiivses bilansis ning usutavasti kaunis suur osa lämmastikust jõudis veekogudesse ning osa tugevasti mullas seotud fosforist saavad taimed siiani tarbida.

Järgmised kakskümmend aastat on põldudel toimunud aga vastupidine protsess: saakidega viiakse ära rohkem kui tagasi antakse.

Arvutusi on tehtud mitmeid, kuid enamus analüüsijatest on ühel meelel, et fosfor ja kaalium on olnud meil viimased kakskümmend aastat põldudel stabiilselt miinuses ning lämmastik väikeses plussis. Kui nüüd arvestada sellega, et ka mulla mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks lämmastikku, siis võib ka N tasakaalus olevaks lugeda. Näiteks Saksamaal loetakse loodussõbralikuks taimekasvatuseks taolist bilanssi, kus N on positiivne kuni 60 kg/ha.

Taoline taimetoitainete bilanss kehtis meil kuni 2013. aastani, kui meil teravilja kogusaak oli veel alla 1 miljoni tonni. Järgneva kahe aasta jooksul suurenes teravilja kogusaak aga 1,5 miljoni tonnini ning lisaks raps 0,2 miljonit tonni. See tähendab, et põldudelt eemaldatav toitainete hulk suurenes vähemalt 50%. Samal ajal mineraalväetiste kasutamine on meil suurenenud vaid 5-10% aastas ning loomade arv vähenenud viimase aasta jooksul üle 10%.

See kõik tähendab seda, et põldudele antav taimetoiteelementide kogus ei ole suurenenud ning eelmise aasta rekordsaak saadi eelkõige efektiivsema majandamise, taimekasvatusele soodsate ilmastikutingimuste ja mullavarude arvel.

Teatud perioodil on see võimalik, kuid mitte pikaajaliselt ja jätkusuutlikult. Mulda saab võrrelda auto akuga. Mingi perioodi saab autoga sõita ka akut laadimata, kuid kaua see võimalik pole. Tuleb üha täpsemalt jälgida oma mullaanalüüsi andmeid ning hoolitseda selle eest, et mulla toitainete sisaldus ei läheks liialt vaeseks. Näiteks kui fosfori sisaldus mullas on väga madal, siis esmane väetamine ei jõua taimeni, kuna vaesustunud muld seob esmalt antud fosfori oma ühendites ja alles pärast seda hakkavad ka taimed midagi saaama.

2018 kohustuslik

Aastal 2018 on taimetoitainetebilanss kõigile kohustuslik

Taimetoitainete bilanssi väljendati senini riikide tasemel Eurostati arvutustes. Riigi tasemel tehakse monitooringut ka testfarmide andmete alusel. Aastast 2018 peaksid aga kõik põllumajandustootjad teatud viisil bilanssi pidama hakkama.

Taanis, kus põldude osatähtsus territooriumist on väga kõrge, hakati ranget arvestust pidama juba 1995. aastast. Seal lubatakse järgmise saagi tarbeks osta väetiseid vaid eelmiste aastate saakide tasemete alusel ehk kehtib kvoodissteem. Igale taimekasvatajale antav kvoot on aga veel agronoomiliselt põhjendatud kogustega võrreldes defitsiidis. Selle tulemusel on jäänud Taani nisusaagid samale tasemele kui olid üheksakümnendate keskel ehk 7 - 8 t/ha vahemikku. Nisu kvaliteet on aga käinud alla. Kui veel üheksakümnendatel oli keskmine nisude proteiinisisaldus seal 12%, siis täna vaid 9%.

Süsiniku bilanssi saab iga põllumees mõjutada

Süsinikubilanss on seoses kliimamuutustega väga oluline globaalne problem, kuid seda saab positiivses suunas mõjustada ka iga põllumees. See tähendab seda, et fikseerida võimalikult palju süsinikku oma põllumuldadesse.

Otseselt taimetoitaineks süsinikku ei loeta, kuna me ei pea tegema kulutust selle tagastamiseks, kuid taimede sisalduses on see kõige suurem element. Näiteks seob üks hektar nisupõldu saagikusega 8,2 t/ha 26 tonni CO2-te.

Väga suur osa süsinikust vabaneb fosiilsete kütusteste arvelt masintöödel ja vilja kuivatamisel. Kasutatakse seal ju kütuseid, mis on miljardite aastate jooksul taimede poolt seotud süsinik. Ainuüksi masintöödele kulub diiselkütet ligikaudu 40 l hektarile. Keskkonda vabaneb nende tööde arvelt süsinikku ligikaudu 0,7 t/ha.

Teine suur süsiniku kulu on mineraalväetised. Eelkõige lämmastikväetised, kuna nende tootmise tooraineks on ligikaudu 70% ulatuses looduslik gaas. Kaheksa tonnise nisusaagi saamiseks kuluv väetis võib vabastada tootmise ja käitlemise protsessis ligikaudu 2,2 t/ha süsinikku. Kokku siis taimekasvatuses atmosfääri paisatud 3 tonni CO2-ga seotakse 26, ehk suhe jääb 1:9.

Kui palju süsinikust jääb aga pikaajaliselt seotuks? Terasaak läheb järneva aasta jooksul enamasti kasutusse ja CO2 vabaneb. Sellepärast ka Eestis tehtud süsiniku bilansi arvutused üldjuhul näitavad, et mulla huumusvaru teraviljakasvatuses järjest väheneb. Rohumaadel loetakse seda positiivseks.

Kui aga kogu teravilja põhk tagastada mulda, siis muutub ka viljakasvatus süsinikku siduvaks. Seda ei ole võimalik näha ühe-kahe aasta jooksul, kuid näiteks Jõgeva TKI põldudel pikaajalises väetuskatses on juba erinevused määratavad. Alal, kus alates 1997. aastast pole kasutatud mineraalväetiseid on C org 1,8 % ja normaalses toitumuses lapid C org 1,97%.

Põhu kasutamist bioenergia eesmärkidel küll propageeritakse, kuna põhk on taastuv ressurss. Samas mullaviljakuse, huumuse bilansi ja süsiniku ringe kontekstis peaks kindlasti eelistav olema põhu mulda tagastamine. Mida enam põhku jõuab tagasi mulda, seda parem.

Energiabilanss on väga oluline taimekasvatuse efektiivsuse näitaja.

Kulub ju mullaharimisele, saagi kuivatamisele ja väetiste tootmisele väga suurel hulgal energiat. Mida enam me ühe kulutatud energiaühikuga tagasi toodame, seda efektiivsem on tootmine. Teraviljadel on see suhe tavaliselt 1:10. Väga hea agrotehnika puhul ka 1:15 või isegi 1:20.

On aga ka tootmisviise kui saadakse 1:1 või lausa negatiivne tulemus. Kui rapsi saak on alla 1 t/ha või teraviljadel alla 1,5 t/ha, siis on energia tootmine küsitav.

Efektiivsel viljelemisel nisupõllul saagiga 8,2 t/ha on vaja erinevate tööde tarbeks 7,5 GJ fossiilsetest kütustest pärinevat energiat. Ligikaudu 8 GJ kulub lisaks väetiste tootmiseks, transpordiks, laotamiseks jne. Põllu ühel hektaril seotakse aga taolise saagiga fotosünteesi protsessis 252 GJ energiat. Kulutatud 1 energiaühikuga saadakse tagasi ligikaudu 16 energiaühikut.

On üllatav, et energia bilanssi senini meil põllumajanduses arvestada pole vaja olnud. Oleme olnud sunnitud vahetama hõõglambid säästupirnide vastu, märgistama kodutehnikat ja maju energiatõhususe alusel, kuid põllul oleme võinud kulutada energiat nii palju kui soovime.

Alates 2020 aastast on plaanitud ka selle alal hakata arvestust pidama. Kuidas täpsemalt, ei teata veel. Loodetavasti ei kehtestata trahvidel põhinevat süsteemi, et teatud näitajate juures hakkavad automaatselt trahvikviitungid koju jõudma nagu kiiruskaametatel. Palju olulisem on see, et energiatõhususele hakatakse tähelepanu pöörama ja vast jõutakse ka toetuste sidumiseni efektiivsuse või energiatõhususe alusel.

Efektiivne taimekasvatus on majandusharu, kus toodetakse taastuvalt energiat vähemalt 10 korda enam kui kulutatakse, seotakse süsinikku ning parandatakse mullaviljakust tulevastele põlvkondadele.

Teiste riikide praktika

TASUB TEADA. Enamasti toiteelementide bilansiarvestuste teostamine vabatahtlik

Enamikes riikides on toiteelementide bilansiarvestuste teostamine vabatahtlik ja nõuandva suunitlusega. Erand on Šveits, kus see on juba väetisplaani koostamise kohustuslik osa. Iga kasvu-aasta kohta antakse välja uuendatud juhised.

Šveitsis on antud nimekiri justkui akrediteeritud abivahenditest/kalkulaatoritest, mida aktsepteeritakse vastaval kalendriaasta toiteelementide arvepidamisel.

Taanis toimub iga-aastaselt uuendatavate juhiste alusel väetusplaani koostamine ning selle alusel leiab aset mineraalse lämmastikväetise kvoodi eraldamine.

Kalkulaator

TASUB TEADA. Huumusbilansi kalkulaator

Aastatel 2013-2014 töötati Eesti Maaülikoolis välja mullaspetsiifiline huumusbilansi kalkulaatori esimene versioon. Programm on loodud tabelarvutusprogrammi MS Excel tarkvara baasil.

Proovi kalkulaatorit

Huumusbilanss sõltub eelkõige tootmistasemest, mullast, kasvatatavast kultuurist ja väetamisest. Varasemate uuringute meta-analüüsiga töötati välja ja täiustati koefitsiente ja arvutusalgoritme, mis arvestavad erinevate agrotehnoloogiate (harimisviisid, tahe- ja vedelsõnniku kasutamine, haljasväetised, kompostid, vahekultuurid, põhu eemaldamine või muldaviimine jne) mõju mulla huumusbilansile.

Kalkulaatoris on kasutajal vaja huumusvaru hetkeseisu leidmiseks lähteandmetena sisestada huumuskihi tüsedus, orgaanilise süsiniku või huumusesisaldus ja mulla lõimis. Kalkulaatori esimest versiooni saab kasutada mineraalmuldadel huumusbilansi arvutamiseks.

Kalkulaatori tulem väljendatakse huumusbilansina: huumust kg/ha aastas ja huumusvaru muutusena (% algsest huumusvarust aastas). Kalkulaator võimaldab anda tulemit konkreetse kõlviku kui ka kogu külvikorra kohta.

Kalkulaatori abil saab nüüd hinnata ka 24 enamlevinud köögivilja kultuuri mõju huumusbilansile.
Huumusbilansi kalkulaatorit testiti nii maaülikoolis koos tudengitega õppetöö raames kui ka tootjate ja nõustajatega.

Loe artiklit pollumajandus.ee lehel

Margus Ameerikas
arendusdirektor

veebruar 2016