Taliviljade kevadine väetamine

Kui võrrelda suvi- ja talivilju, siis taliviljad on kultuuride vormid, mis tänu pikemale kasvuperioodile kasutavad paremini ära looduslikku mullaviljakust ja veevarusid. Sellest siis ka nende suurem saagipotentsiaal ning optimaalselt panustades on võimalik saada väga kõrget saaki ja tulukust. Selle tõestuseks on paljud tootjad, kes saavad talinisu ja talirukki tootmispõldudel kuni 10 tonniseid hektarisaake ning talirapsi üle 5 t/ha. Eestis saab välja tuua seose, et:

  •  mida kõrgema saagitasemega taimekasvataja, seda suurem on tema põldudel taliviljade osatähtsus, parimatel üle 50%.

Talv on põhjamaa tingimustes suur tulemust määrav faktor ning sügisese agrotehnikaga tuleb teha kõik, et kultuurid oleksid võimalikult talvekindlad. Varakevadel on aga esimene töö taimiku täiendväetamine. Peamiselt tehakse seda tahke granuleeritud pealtväetisega, aga ka pritsimisega lehtede kaudu ja orgaanilise vedelväetisega.

Millal väetamisega alustada?

Keskkonnareeglite järgi on Eestis lubatud alustada väetamisega 1.aprillist. Oluline on aga vaadata ka looduse arengut. Kui ikka aprilli alguses on põldudel veel lumi, siis pole ju mõtet alustada. Paljude Eestis läbiviidud põldkatsete eesmärgiks on olnud leida optimaalne kevadine väetusaeg. Osad katsed on andnud tulemuse taoliselt, et parim on alustada võimalikult vara, koheselt pärast lume sulamist ning teised soovitavad oodata täieliku vegetatsiooni alguseni. Tegelikult on õigus mõlematel ning kõik sõltub püstitatud eesmärgist.

Keskmine saagikus

Kui planeeritakse ja tehakse kulutusi vastavalt Eesti keskmisele saagile - ligikaudu 3 t/ha - siis ei ole mingit põhjust kiirustamiseks ja tuleb oodata ära aeg, mil põllud on kuivad, kannavad masinaid ja taimik püsivalt kasvu alustanud. Keskmised ööpäevased temperatuurid on selleks ajaks üle +5 oC ning ajaliselt tavaliselt maikuu algus. 

Kõrge saagikus

Kui aga saagi eesmärgiks on saada teravilja üle 5 t/ha, siis kindlasti tuleb alustada esimese pealtväetamisega pärast lume sulamist, üldjuhul aprilli esimesel poolel. Kui lumi sulab varem, siis muidugi ei pea kohe põllule minema, sest taimede kasv pole veel täielikult alanud ja väetise kasutamise efektiivsus jääb madalaks. Samuti võib liialt varane väetamine muuta taimed liiga „lopsakaks“ ning kevadiste külmade ja talve ajutise tagasi tuleku suhtes vähem vastupidavateks.

Pealtväetamine lämmastikuga

Pealtväetamisel on soovitus panna lämmastikku mitte üle 100 kg/ha ühe korraga. See kogus on ligikaudu 4 t/ha terasaagi saamiseks. Kui eesmärk on saada kõrgemaid saake, siis tuleb ka pealtväetamine teha jaotatult. Kui peaks tahetama veelgi kõrgemat saaki – ligikaudu üle 8 t/ha, on vaja ka kolmandat väetuskorda. Teoreetiliselt on taoliselt, et mida väiksem kogus panna ühe korraga, seda väiksemad on väetisekaod. Samas liialt suure laotuskordadega kasvab tööde maht mõttetult suureks. Pealtväetamiste intervall peab olema 10-20 päeva. 

Teised väetise kogust mõjutavad tegurid

Kuidas jaotada lämmastiku proportsioone erinevate väetuskordade vahel? Kui kevad on väga varane, siis esimesel pealtväetamisel mitte panna liialt suurt kogust, vaid kasutada 30-40% planeeritavast. Kui kevad on tavapärane, siis 50% ning kui kevad hilineb ja põllule saab alles aprilli lõpus ja on oodata kohest jõudsa kasvu algust, siis 60-70%. Otsustuste juures tuleb arvestada muidugi ka mulla huumusesisalduse, liblikõieliste eelvilja või orgaanilise väetise järelmõjuga. 

Milliste toodetega alustada?

Lämmastikväetis

Lämmastikväetis on peamine toiteelement, millega taimede kevadist kasvu ja arengut turgutada. Kui talv on olnud ühtlaselt külmunud mulla ja lumikattega, siis võib alustada vaid lämmastikväetisega. Parim esimene toode on ammooniumnitraat (AN), kus on 50% kiiret nitraatlämmastikku, mida taim omastab ka külmast mullast. Teine pool lämmastikust on seal  ammooniumlämmastik, mis seotakse hästi mullas ja mida taim saab kätte järk-järgult mikrobioloogilise nitrifitseerumise käigus. Kui talv on aga selline, et mullad on pikaajaliselt tugevalt läbi leostunud, siis tuleb kindlasti kasutada väävellämmastikväetist (NS, CAN, või ASN). Piisav kogus väävlit tagab parema N efektiivsuse. Samas on väävel oluline hiljem saagi kvaliteedi tagamiseks. Ammooniumlämmastikul põhinevad lämmastikväetised, näiteks ammooniumsulfaat, tuleb jätta teiseks pealtväetamise korraks, kui mulla mikrobioloogiline tegevus on täielikult käimas.

NPK kompleksväetis 

Taliviljade kevadise pealtväetisena on NPK kompleksväetis meil veel vähe levinud, kuid Lääne-Euroopas üha enam propageeritud. Nende kasutamisel saab taimik just enne maksimaalset vegetatiivse kasvu algust kergesti omastatavat fosforit jt. elemente, mida tavaliselt külmast kevadisest mullast on raske kätte saada. See on võimalik aga vaid selliste NPK-de puhul, milles veeslahustuva fosfori osatähtsus on suur. Paljud NPK-d on vähese veeslahustuva fosforiga ning pole pealtväetistena mõttekad. Stardiväetiseid kasutatakse tavaliselt suviteraviljade külvil, et anda külmal kevadel taimikule kergesti omastatavat fosforit. YaraMila NPK pealtväetisena täidab teatud määral ka stardiväetise osa, andes nii fosforit kui ka teisi toiteelemente. Soovitatav on üks lämmastik-pealtväetis asendada YaraMila’ga, eriti nendel kasvatajatel, kes planeerivad kõrgemaid saake ja kolme pealtväetise korda.

Biostimulaatorid 

Biostimulaatorid on spetsiaalsed tooted, mis on valmistatud taimedele rasketest kasvuoludest üle saamiseks.  Need sisaldavad tavaliselt erinevaid makro- ja mikroelemente ning lisaks aminohappeid, mis aitavad liita erinevaid metalliioone ning parandada mikroelementide imendumist taime. Näiteks Ruter AA (2-5 l/ha) on stimuleeriv taimede antidepressant. Aminohapped aitavad taimel kiiresti ja efektiivselt jagu saada kasvustressist, mida põhjustavad taimehaigused, pestitsiidide kahjustused, põud, liigniiskus ja külm. Aminohapete lisamine soodustab tugevama juurekava arengut.

Orgaaniline vedelväetis 

Läga on loomakasvatajatest taimekasvatajatele suureks eeliseks. Asendades sellega teine pealtväetamine, saadakse oluline rahaline võit. Parimad tulemused saadaksegi tavaliselt orgaanilise ja mineraalse väetamise kombineerimisel. Lägaga antakse toiteelemendid, ergutatakse mulla mikrobioloogilist elutegevust ja tagatakse ka teatud fungitsiidne toime taimehaiguste vastu. Tihti kardetakse oraste peal suurte ja raskete masinatega sõita. Valides aga õiget aega, on taimiku kahjustused minimaalsed ja orgaanilise vedelväetise positiivne efekt suur.

Kevadise väetamise tähtsus

Kevad on väga oluline ja eriline ajajärk taimede kasvus ja arengus: see ajaperiood võib olla kas pikk või lühike ning igal aastal erinev. Sellepärast on ka kaunis keeruline teha õige väetusotsus. Liialt vara ja valede toodetega alustades kaotatakse efektiivsuses ja liialt hilja alustades ei suuda taimik piisavalt võrsuda. Toitainete puudust võrsumisfaasis ei asenda hilisem täiendväetamine. Taimede võrsete arv, peade arv ja suuresti ka terade arv peas pannakse paika varakevadise pealtväetamisega. Kombineerides erinevaid tooteid ja võtteid on võimalik anda taimedele kevadel kindel aluspõhi suure ja efektiivse saagi moodustamiseks ja tulusaks taimekasvatuseks.

Margus Ameerikas 
arendusdirektor

aprill 2014