Korduma kippuvad küsimused Agreena süsinikuprogrammi kohta
1. Kuidas määratakse süsinikusertifikaate?
Sina valid ise, millised põllud soovid sertifitseerimisprogrammi kaasata. Üldiselt on 4 põhipraktikat, mis aitavad muuta mulla süsinikkusiduvaks ja annavad Sulle suurema sertifikaatide arvu:
- Vähendatud/minimaalne mullaharimine;
- põldude maksimaalne aastaringne taimikuga kaetus (selle tagab ka kõrge taliviljade osatähtsus);
- orgaaniliste väetiste kasutamine;
- ning optimaalne taimejäänuste käitlemine.
Kõik see parandab mulla tervist, soodustab looduslikke mullaprotsesse, toitainetesisalduse ja bioloogilise mitmekesisuse suurenemist ning kaitset tuule- ja vee-erosiooni eest.
2. Mida ma saan oma süsinikusertifikaatidega hiljem edasi teha?
Kõigil põllumajandustootjatel on erinevad vajadused ja prioriteedid. Seepärast pakub Agreena süsinikuprogramm paindlikkust iga aasta lõpus valida, mida süsinikusertifikaatidega edasi soovite teha. Variandid on:
- Müüa sertifikaadid ostjatele.
- Hoida sertifikaate oma heitkoguste kompenseerimiseks.
- Müüa sertifikaadid koos saagiga.
- Teha koostööd Agreenaga ja leida parim hind.
3. Millest sõltub sertifikaatide hind?
Süsinikusertifikaadid väljastatakse Agreena platvormil. Nende müümise hinna määrab turuareng, nõudlus ja pakkumine. Agreena pakub võimalust aidata sertifikaate müüa 15% müügitasu eest.
4. Kas programmist võidavad enim tootjad, kes täna praktiseerivad peamiselt künnipõhist harimist?
Hetkel jah: kui nad lähevad künnipõhiselt harimiselt üle minimeeritud harimisele või otsekülvile. Kui tootjad jätkavad kündmist, siis ei teeni nad sertifikaate.
5. Kui ma olen tootjana kasutanud juba viis aastat minimeeritud harimise praktikaid, siis kas mul on üldse mõtet liituda Agreenaga?
Kui on tõesti igal eelneval 5 aastal otsekülvi kasutatud, siis jääb teenistus väikseks. Kuid kui võetakse kasutusele ka muid võtteid, näiteks vahekultuuride kasvatamine, siis teenitakse ka sertifikaate ja on mõtet programmis osaleda. Väga harva juhtub, et tootja ei sobi programmi. Lisategevused on veel põhu jätmine põllule, orgaaniliste väetiste kasutuse suurendamine ja mahetootmisele täielikult üleminek.
6. Kas suurem saagikus ehk suurem biomass tähendab seda, et mulda seotakse rohkem süsinikku?
Tehniliselt jah: mida suurem mass ja saak, seda rohkem seob taim õhust süsinikku. Kuid algoritmi järgi vähendab suurem saak sertifikaatide arvu, sest suurem saak mõjutab teisi protsesse mullas, mis tähendab, et kõik taime poolt seotud süsinik ei jõua mulla püsivasse osasse.
7. Kas tuleb teha mullaproove ning mis aja järel? Kes katab selle kulu?
Mullaproove hetkel võtma ei pea. Aga kui niikuinii võetakse mullaproove, siis alati võib neid andmeid Agreenaga ka jagada, et programmi tõhusamaks muuta ja näha, kuidas tegevused põllul on mõjunud.
8. Miks on nii, et põhu põllult eemaldamine annab parema tulemi süsiniku sidumise osas, kui põhu multšimine põllule?
Algoritm arvestab, et kui põhk ära viiakse, siis jõuab see biogaasi jaama, mis tähendab, et põhu eemaldamisel saab tootja rohkem sertifikaate. Reaalsuses tähendab põhu põllule jätmine mulla süsinikule kasu. Agreena süsiniku meeskond tegeleb selle muutmisega.
9. Kas Eestis on juba tehtud mõnele põllumehele väljamakseid?
Jah, Eestis on 2021. aasta hooaja eest saanud üks ettevõte sertifikaatide müügi eest makse kätte. 2022. aasta hooajal liitus programmiga veel 4 ettevõtet, kes saavad tulu 2023. aasta kevadel. Kokku on Eestis umbes 5000 ha.
10. Mida teha, kui maade kasutusõigus on mitme inimese vahel jagatud? Isa ja poeg näiteks.
Tuleb Agreenale teada anda ja nad vormistavad lepingud selliselt, et maad, mis kuuluvad ühele inimesele, allkirjastab üks ja need maad, mis kuuluvad teisele, allkirjastab teine. Lisaks saab konto alla teha kaks eraldi ettevõtet, millel mõlemal on erinev VAT number. Selliselt saab lepingud eraldi allkirjastada.
11. Küsimus püsirohumaade kohta (permanent grassland või natural grassland). Ma sain materjale lugedes aru, et põld peab olema külvikorras, ehk siis seal peavad kasvama mingi perioodi tagant siis mingid kultuurid. Kas püsirohumaad lähevad sinna alla või mitte? Neid igal aastal niidetakse ja sealt korjatakse kas heina või silo, aga neid ei harita ja sinna ei külvata.
Agreena tegeleb püsirohumaade kava arendamisega, et ärgitada põllumehi parema rohumaade hooldamise ja majandamise suunas. Hetkel on nii, et kui rohumaa pole külvikorras, siis see programmi ei kvalifitseeru. Seal ei toimu algtasemega muutust. Sertifikaatide saamiseks on vaja muutust, tuleb võrreldes varasemaga kasutusele võtta mõni uus kliimasõbralik võte.
12. Mis juhtub, kui maaomanik ütleb rendilepingu üles?
Tuleb Agreenale teada anda ja nemad eemaldavad põllu lepingu alt. Enamasti juhtub see hooaja lõpus, et maaomanik lubab saagi koristada. Selliselt saab tootja saagiaasta eest sertifikaadid kätte ja järgmisel hooajal eemaldatakse põld lepingu alt.