Põllumajandusplast ja taaskasutus

Silokile, silovõrk, aunakile ja pallinöör on põllumajandusplast, mis peale kasutamist tuleb suunata taaskasutusse.

Põllumajandusplasti jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu või keskkonna ülemäärast risustamist. Põllumajandusplasti maaletoojana on Baltic Agro kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule toodud põllumajandusplasti ja ‑pakendite tagasivõtmise ning taaskasutamise. Pakendite kogumiseks ja käitlemiseks teeb Baltic Agro koostööd jäätmekäitlusettevõtetega.

Põllumajandusplasti hulka loetakse ka muu põllumajanduses kasutatav plast, mis on sarnaste omadustega ning mida saab kasutada samal otstarbel nagu allpool nimetatud plaste.

Põllumajandusplasti jäätmete tagasivõtmine

Alates 1. jaanuarist 2013 on põllumajandusplasti tootja kohustatud tagasi võtma ja korraldama enda poolt müüdud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise. Koostöös põllumajandusplastide jäätmekäitlejatega on Baltic Agrole oluline pakkuda põllumajandusplastide kasutajatele üle-eestilist põllumajandusplasti jäätmete tagastamist ja keskkonnaohutut käitlemist. Tagasivõtmisest teavitamisega annab Baltic Agro oma panuse keskkonnateadlikkuse tõstmisse ning põllumajandusplasti jäätmete kogumisele. Nii saame koos kasutajatega vähendada keskkonnareostust ja hoida Eestimaa looduse puhtust.

Kasutatud silokile on muutunud jäätmeks, millest lahti saamiseks tuleb maksta.

Baltic Agro saab tagasi võtta eelmisel aastal müüdud põllumajandusplasti

Kuna põllumajandusplast on probleemtoode, siis sellest tekkinud jäätmete käitlemisel on piirangud. Baltic Agro ei ole kohustatud tagasi võtma põllumajandusplasti jäätmeid rohkem kui on eelmisel kalendriaastal turule lastud plasti kogumass ning tagasi võetakse sama liiki (kattevõrke, kiletunnelit, silopallikile jne) põllumajandusplastist tekkinud jäätmeid, kui toodetena turustati.

Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete käitlemist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus 15.02.2013 nr 3035, mille alusel on Baltic Agrol kohustus kalendriaasta jooksul kokku koguda põllumajandusplasti jäätmeid vähemalt 70% ulatuses eelmisel kalendriaastal müüdud põllumajandusplastist. Kokku kogutud plast tuleb taaskasutada ja sellest omakorda 50% tuleb suunata ringlusesse ehk taaskasutuses peab see lõpuks muutuma tooteks või selle osaks.

Põllumajandusplasti jäätmete teke on peale 2015. aastat langema hakanud, kuid viimastel aastatel on prügilasse ladestamine kasvanud.

Joonis. Põllumajandusplasti teke ja käitlus 2014-2018. Allikas Keskkonnaagentuuri aruanne „Jäätmekäitluse trendid 2014-2018“ 19.08.2020. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf

2017/2018 jäätmemajanduse olukord maailmas muutus, Aasia turg suleti Euroopa jaoks. Sellest tulenevalt tekkis Euroopas jäätmete tohutu ületootmine. Euroopa osaline kiire kohanemine lõi olukorra, kus jäätmete käitlemine hakkas määrama turgu, igasugune jääde tuleb sorteerida, kaasa arvatud põllumajandusplast.

Põllumajandusettevõte saab põllumajandusplasti jäätmete tasuta tagastamise kohta teavet Baltic Agrost.

Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule lastud põllumajandusplasti tagasivõtmise ja taaskasutamise, kuid mitte rohkem kui on tema poolt eelmisel kalendriaastal turule lastud plasti kogumass.
Allikas: Jäätmeseadus (JäätS) www.riigiteataja.ee/akt/122102021016