Talveseminarid 2020

Huvitav-huvitav! 

Seminaride ajal tekkinud küsimused ja nendele vastused

Vastab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakond:

 

Taimekaitsevahendite register on veebis, aga seal on palju infomüra. Kas oleks võimalik lisada filtreerimise võimalus, et ei oleks võimalik otsida kaera juurepässi vastu abi?

Praegune register võimaldab päringuid nii kultuuri kui kahjustaja osas. Kui on konkreetseid ettepanekuid või täpsustavaid küsimusi, siis palun saatke need aadressile taimekaitse@pma.agri.ee. Võimaluse korral saab registris teha täiendavaid arendustöid, et muuta seda kasutajasõbralikumaks.

---

Kas Eesti tootjate (keskkonna kaitse) vajaduste üle otsustatakse Lõuna-Euroopa suurriikide olude põhjal? Kui palju EL otsustes määravad piirkondlikud eripärad?

Eesti kuulub taimekaitsevahendite hindamisel ja turule lubamisel põhjatsooni koos Põhja-Euroopa ja Balti riikidega. Keskkonnakaitselisi vajadusi seatakse ikka piirkondlikke eripärasid silmas pidades. Täpsemalt lähtutakse taimekaitsevahendite looduses leviku ja käitumise hindamisel Lõuna-Soome läänis asuva Jokiaineni valla klimaatilistest tingimustest.

---

Kas Põllumajandusametil on tulevikus plaanis tkv riskihindamisel ja puhvertsoonide kehtestamisel arvestada ka triivi vähendavate otsikute kasutamist?

Jah, Põllumajandusamet arvestab alates 13. jaanuarist 2020 taimekaitsevahendite riski hindamisel triivi vähendavate otsikute kasutamist.

---

Veekaitse: kui oja on maaparandus eesvooluks - mis laiusega kaitsevöönd kehtib alla 10 km² valgalale

Sel juhul kehtib rangeima piirangu kohaldamise printsiip (Veeseaduse § 123). Kui on tegemist üheaegselt kahe objektiga, nt oja (veekogu) ja maaparanduskraav (maaparandusobjekt), siis kehtib rangeim piirang ehk 10 m veekaitsevöönd.

---

Süsteemsed taimekaitsevahendid keelustatakse, kontaktseid lubatud kasutada öösiti, mil putukate aktiivsus madal või olematu. Samas kahjurite arvukus suureneb. Kuidas edasi?

Kontaktsed taimekaitsevahendid, mis sisaldavad toimeaineid lambda-tsühalotriin, deltametriin ja tau-fluvalinaat on lubatud kasutada ka päevasel ajal ning tuleval hooajal võib kasutada veel süsteemseid tiaklopriidi sisaldavaid taimekaitsevahendeid. Tiaklopriidi keelustamisel ei jää Eesti turule tõepoolest ühtegi süsteemset kahjuritõrjevahendit. Selgitamaks välja, millised on võimalikud alternatiivid hiljutistele keelustamistele, tellis Maaeluministeerium uuringu „Toimeainete tiaklopriidi, dimetoaati ja alfa-tsüpermetriini ning kloorpürifossi alternatiivide olemasolu ning rahuldava tõrjeefekti saavutamise asjaolude väljaselgitamine“. Uuringu tulemusi tutvustatakse kahtlemata ka taimekasvatajatele. Seni kutsub Põllumajandusamet taimekasvatajaid, kasvatajate liitusid, nõustajaid, maaletoojaid ja taimekaitsefirmade esindajaid üheskoos välja selgitama, millised võimalikud alternatiivsed putukatõrjevahendid võiksid Eesti tingimustesse sobida. Põllumajandusamet on omalt poolt nõus igati registreerimistoimingutega nõustama ja abistama.

Külalisesinejad

Eva Lind ja Maris Raudsepp

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakond

Ettekande teemaks on muudatused taimekaitsevahendite turul. Loe muudatustest taimekaitsevahendite registris.

Reinis Bekeris

Enne Copenhagen Merchants grupis töötamist viljakaupleja Läti suurimas põllumajandusühistus LATRAPS LPKS.

Seminaril vaadatakse üle eelmisel aastal maailmaturu hindu enim mõjutanud sündmused ning käesoleva hooaja väljavaated. Vaatluse alla tulevad Baltikumi viljakasvatuse trendid ja eripärad ning võrdlus teiste riikidega.

Roger Sylvester-Bradley

YEN direktor

Taimefüsioloogia auprofessor Nottinghami Ülikoolis, peaanalüütik Suurbritannia taimekasvatuse arenduse ja konsultatsioonifirmas ADAS.

Seminaril tuleb juttu agronoomilistest erinevustest Eesti ja Inglismaa vahel, Eesti taimekasvatajate osalemisest Inglismaa viljelusvõistlusel, taimede vajadustest ja taimekasvatuse tulemuslikkuse parandamisest. Loe YENi kogemusest Baltic Agro nõustajate pilgu läbi.