Ripslaste bioloogiline tõrje

AUTORIST Artikli on kirjutanud Baltic Agro profiaianduse nõustaja Ingrid Loddes.

Foto allikas: Jarmo Holopainen, Biotus.

Ripslased peavad lugu õite ilust ja maitsvast taimemahlast

Ripslane oskab hinnata taimede ilu. Eriti rõõmustavad tema silmi sinised, kollased ja valged õied. Kahjuks ei piirdu ta pelgalt õite imetlemisega. Tema moto võiks kõlada nii: „Ilu täidab kõhtu.“

Ripslase lennuoskus ei ole küll kiita, kuid ta jõuab oma lemmiklõhnadele järgnedes eksimatult kasvuhoonesse ning kostitab end ilma süümepiinadeta maitsva taimemahlaga. Köetavas kasvuhoones tunneb ripslane end suurepäraselt aastaringselt, armastades valgust, kuivust ja soojust.

Ripslane on 1-2 mm suurune vilgas sale putukas, keda näeb ringi lendamas harva, pigem võib teda märgata tegutsemas kas lehtede alumistel külgedel või õielehtede vahel. Toitudes varjatult pungade või õite sees, võib ta enne vahelejäämist tekitada suurt kahju, rikkudes taimede välimust ja vähendades saaki.

Lehtede tugeva kahjustuse korral on alumine pind hõbedase läikega ning kaetud mustade täppidega – ripslase väljaheitega. Lilledel võib ripslaste kahjustus väljenduda näiteks värvi kadumisena. Lisaks kannavad nad edasi viirushaigusi.

---

Bioloogiline taimekaitse

Ripslaste tõrjumine on keeruline ja nõuab läbimõeldud tegutsemist. Emane muneb taimekoe sisse ning nukud asuvad varjatult mullas või õites. Soodsates tingimustes paljuneb kahjur väga kiiresti. Tõrjudes ripslast ainult taimede maapealsetelt osadelt, on nukud mullas kaitstud.

Väga oluline on alustada ripslaste bioloogilist tõrjet ennetavalt või esimeste kahjurite ilmumisel. Kui ripslaste arvukus on tõrje alguses suur, jõuavad nad enne palju pahandust teha, kui kasurid end taimedel sisse suudavad seada.

Ripslaste varajaseks avastamiseks saab kasutada siniseid või kollaseid liimpüüniseid, asetades need taimede ja avade lähedusse. Sinised liimpüünised meelitavad eelkõige ripslast, kollastega saab jälgida ka teiste putukate esinemist (kaevandikärbsed, lehetäid, karilased).

Liimpüünise lehe saab üles seada, näiteks torgates pulga läbi liimpüünises olevate aukude. Püünised tuleks paigutada ühtlaselt kogu kasvuhoone ulatuses. Kui eesmärgiks on kahjurite välja püüdmine, siis kasutage rohkem püüniseid (nt 1 püünis/2-20 m2). Kahjurite seireks võib püünised asetada näiteks 0,5-1 tk/100 m2. Väga oluline on kontrollida regulaarselt püüniseid ja kirjutada üles kahjurite arv. Püünisesse jäänud kahjurite hulga põhjal saab teavet kahjurite ilmumise, aktiivsuse ja arvukuse suurenemise kohta ning teha õigeaegseid tõrjeotsuseid.

Baltic Agro tootevalikus on:

• Liimpüünis, sinine (25 x 40 cm) 20 tk
• Liimpüünis, kollane (25 x 40 cm) 20 tk
• Liimpüünis, kollane (20 x 25 cm) 700 tk

---

Ripslaste tõrjeks kasutatakse peamiselt röövlesti (Neoseiulus (Amblyseius) cucumeris) ja röövlutikaid (Orius).

Bioloogilist tõrjet on vaja korrata sõltuvalt kultuurist, aastaajast, kahjurite arvukusest ja kasurite kasutusnormist. Kasurid vajavad edukaks paljunemiseks kõrget, üle 60% õhuniiskust. Samuti armastavad nad sooja: enamus tunneb end suurepäraselt 20-25 kraadi juures.

Röövlestad söövad ainult ripslaste vastseid, röövlutikale sobivad nii vastsed kui ka täiskasvanud isendid. Samas vajavad lutikad pikka sisseelamisperioodi, sest nende populatsioon areneb väga aeglaselt. Seetõttu soovitatakse kasutada röövlutikaid ja röövlesti koos. 

Ripslaste tõrje röövlestadega

Täiskasvanud Neoseiulus cucumeris tapab päevas vaid 2-3 ripslase vastset, mistõttu on eduka tõrje saavutamiseks vaja palju röövlesti ning nende levitamist tuleb sageli korrata.

Kasuta puistatavaid röövlesti siis, kui taimedel on märgata palju ripslasi. Röövlesti tuleks levitada ka vahetult pärast taimede istutamist, kui on oodata, et ripslased ilmuvad kohe taimedele. Lahtiseid röövlesti kasutatakse ka maasikatel.

Jaota röövlestad taime lehtedele esimesel võimalusel, kuid mitte keskpäevase kuumuse ajal. Röövlesta munad vajavad koorumiseks vähemalt 65% õhuniiskust, sest madalama õhuniiskuse juures munad ei arene. Röövlesti sisaldavad kotikesed riputatakse taime varte külge, eelistatavalt varjulisse kohta. Igas kotikeses on tilluke auk, mille kaudu pääsevad röövlestad välja. Röövlestad paljkunevad kotikestes ja liiguvad sealt taimede peale 4-8 nädala jooksul, eeldusel, et temperatuur ei tõuse liiga kõrgele ja õhuniiskus püsib suhteliselt kõrge. Tähelepanu! Kotikesi ei tohi avada!

Loe ripslaste tõrje kohta röövlestade abil lähemalt >>>

Ripslaste tõrje röövlutikatega

Röövlutikate eeliseks on see, et ta sööb ka täiskasvanud ripslaseid, röövlestad aga peamiselt nooremaid arengujärke. Röövlutikad moodustavad püsiva populatsiooni ja neid on taimedel arvukamalt näha 3-5 nädalat pärast esmakordset levitamist. Ripslaste arvukus ei hakka vähenema enne, kui lutika populatsioon on kasvanud piisavalt suureks. Soodsates tinigmustes söövad röövlutikad keskmiselt 12 ripslast päevas. 

Röövlutikad puistatakse koos kandeainega kultuuri lehtedele või substraadile väikeste kuhjadena (15-20 lutikat ühe kuhja kohta ehk 15-20 ml). Kuhjad peavad jääma vähemalt paariks päevaks puutumata, et tagada lutikatele paremad võimalused paljunemiseks. Röövlutikad munevad meeleldi noorte kurgivõrsete kudedesse. Pärast lutikate levitamist tuleks vältida võrsete lõikamist 1-2 nädala vältel, et munadel oleks aega kooruda. Lutikad tuleks laiali laotada kas varahommikul või hilisõhtul. 

Loe ripslaste tõrje kohta röövlutikate abil lähemalt >>>

Ripslaste nukke, mis asuvad mullas, saab tõrjuda nematoodidega (Steinernema feltiae) ja röövputukaga Dalotia (Atheta) coriaria.

Kasurite nimekirja koos täiendava teabega ripslase kohta leiad siit >>>

Küsi lisainfot aianduse nõuandetelefonilt või piirkondlikult müügiesindajalt!

---

Sooviksid tellida kasureid? Saada päring!

Nimi
Ettevõte
Telefon:
E-aadress
Infosoov