Tomati kahjuritõrje kasuritega
AUTORIST Artikli on kirjutanud Baltic Agro profiaianduse nõustaja Ingrid Loddes.
Kasurid vajavad aega
Mitte kõik, kes tomatit armastavad, ei pea maitsvaimaks taimeosaks vilju. Tavaliselt avastame kahjurid hoopis tomati lehtede alumisel küljel isukalt rakumahla imemas. Kuid köögiviljaöölane võtab hea meelega suuri suutäisi nii lehtedest kui ka viljadest ning leinasääsklase vastsed eelistavad hoopis varjatult juure kallal näkitseda. Kuigi kõik kahjurid ei toitu otseselt tomati viljadest, nõrgestavad nad taime ning vähendavad ja rikuvad saaki. Tugeva kahjustuse korral võivad taimed isegi hävida.
Õnneks on taimekasvatajatel väikesed aga tublid abilised – kasurid, kes aitavad ennetada kasvuhoones kahjurite levikut või hoida nende arvukust kontrolli all. Aga seda vaid siis, kui kasurid viiakse kasvuhoonesse enne, kui kahjurid on jõudnud end seal korralikult sisse seada ja taimedele pöördumatut kahju tekitada.
Ennetus ja varajane tõrjega alustamine on tomati puhul eriti oluline, kuna tomati näärmekarvakestega kaetud lehtedel on kasuritel keeruline liikuda ja mõned neist ei suuda tomatil paljuneda. Bioloogilise tõrje puhul tuleb arvestada ka, et kasurid vajavad aega, et end kasvuhoones sisse seada ning tavaliselt ei piisa ühekordsest kasurite levitamisest.
Soovitatav on korrata tõrjet iga kahe nädala tagant. Kahjurite varajaseks avastamiseks on soovitatav kasutada liimpüüniseid ning kontrollida regulaarselt taimede lehti, eriti alumisi külgi.
Seitse kõige levinumat kahjurit
Karilased – karilase vastsete tõrjumiseks on võimalik kasutada röövlutikat Macrolophus pygmaeus või kiletiivalisi parasitoide Encarsia formosa ja Eretmocerus eremicus. Röövlutikad ei sobi kasutamiseks kirsstomatil, sest võib taime kahjustada. Parimad tulemused saab, kui kasutada parasitoidi Encarsia formosa väikeseid koguseid ennetavalt ning korrata tõrjet iga nädala tagant.
Lehetäid – lehetäide bioloogiliseks tõrjeks saab kasutada kiletiivalisi parasitoide Aphidius colemani, Aphidius ervi ja pahksääsklast (Aphidoletes aphidimyza). Samuti kiilassilma (Chrysoperla carnea) vastseid, kes toituvad peaaegu kõikidest lehetäiliikidest. Ka lepatriinu Adalia bipunctata ei ole lehetäi liikide suhtes valiv ning röövtoidulised on nii vastsed kui ka täiskasvanud mardikad.
Ripslased – nii ripslase vastseid kui täiskasvanud isendeid aitavad tõrjuda röövlutikad Orius majusculu ja Orius laevicatus. Vastseid tõrjub ka röövlest Neoseiulus cucumeris, kuid ainult siis, kui tõrjet iga kahe nädala tagant korrata, sest röövlest ei suuda tomati näärmekarvadega kaetud lehtedel paljuneda.
Kedriklestad – kahjustab tomatit harva, kuid kui on juba kohal, siis on väga raske tõrjuda. Saab kasutada röövlesta Phytoseiulus persimilis, kuid tõrje ei ole nii edukas kui teistel kultuuridel, sest röövlestal on raske tomatil liikuda. Kahjuri suuremates kolooniates võib kasutada röövlutika Macrolophys pygmaeus´e vastseid (v.a kirsstomat).
Seenesääse vastsed – juuri kahjustavate seenesääse vastsete tõrjeks saab kasutada nematoode (Steinernema feltiae) ja röövlesta Stratiolaelaps scimitus (end. Hypoaspis miles).
Kaevandikärbsed - kaevandikärbse vastseid aitavad tõrjuda kiletiivalised parasitoidid Diglyphus isaea ja Dacnusa sibirica . Parasitoidi Dacnusa sibirica saab tomatil kasutada ainult ennetavalt. Kui kahjurid on juba taimedel, siis on soovitatav kasutada parasitoidi Diglyphus isaea.
Köögiviljaöölased - köögiviljaöölase tõrjeks saab kasutada kiletiivalist parasitoidi Trichogramma brassicae, kes muneb öölase munadesse.
