Punane kedriklest

Kahjustus

Punane kedriklest kahjustab taimi, imedes taimerakkudest mahla. Imemise jäljed on nähtavad lehe pealmisel pinnal kollakate täppidena (tühjad taimerakud). Kahjustuse süvenedes täpid suurenevad kahvatuteks, klorootilisteks, kogu lehte katvateks laikudeks. Punane kedriklest koob ka ämblikuvõrku.

Bioloogia

Emane punane kedrilest elab umbes 50 päeva ning muneb selle aja jooksul 100 – 130 muna lehe alumisele küljele, kus need on võrguga kaitstud. Punase kedriklesta areng munast täiskasvanuks kestab vaid 8-10 päeva (25°C). Punase kedriklesta populatsioon võib soodsates tingimustes kahekordistuda 2 – 4 päevaga tänu lestade kiirele elutsüklile ja suurele sigivusele. Sügisel toob päevade lühenemine ja temperatuuri langus kaasa oranžikas-punaste emaste (viljastatud) isendite ilmumise, kes elavad talve üle puhkeolekus.

Puhkeolekus lestad taluvad hästi pestitsiide ja madalaid temperatuure. Kevadel puhkeolekust ärkavad emased muneva taimedele. Kui temperatuur on pidevalt vähemalt 25°C, siis ei lähe lestad puhkeolekusse. Kui punaseid kedriklesti sügisel kasvuhoonest ei tõrjuta, siis tekitavad nad järgmisel suvel taimedel probleeme 10 – 14 päeva pärast seda, kui kasvuhoonet hakatakse kütma ja temperatuur tõuseb 18-20 kraadini.

Punasele kedriklestale on soodne, kui suhteline õhuniiskus on 30-40%. Kui suhteline õhuniiskus on üle 85-90%, munevad emased vähem, vastsejärgu läbimise kiirus aeglustub ja nende suremus tõuseb.

​