Maherohumaade väetamine

Rohumaade väetamise eesmärgiks on suurendada saagikust, proteiinisisaldust ning tagada taimede vastupanuvõime ebasoodsatele kasvutingimustele. Rohumaade kasv ja areng kevadel algab varakult, kohe kui mullatemperatuur on plusspoolele liikunud. Selle tõttu on oluline, et toitained oleksid taimedele esimesel võimalusel kättesaadavad. Kevadine mullaniiskus mõjub väetamisele samuti positiivselt, sest tänud sellele liiguvad toitained (eriti fosfor) mullas  paremini  ja jõuavad kenasti taimede juurteni. Väetamise planeerimisel tuleb silmas pidada, et väetamise programm oleks kooskõlas keskkonnasõbraliku taimekasvatuse nõuetega.


Toitainete sisaldus mullas ja mulla happelisus

Enne rohumaade väetamist tuleks üle vaadata mullaanalüüsid, et hinnata toitainete sisaldust mullas, lisaks on väga tähtis teada mulla pH-d. Optimaalne mulla pH kõrreliste ja liblikõieliste jaoks on 6.0...6.5. Madal pH vähendab oluliste elementide nagu näiteks fosfori, magneesiumi ja lämmastiku omastamist. Mulla happesuse suhtes on tundlikumad liblikõielised, eriti lutsern. pH reguleerimiseks sobib hästi kiiretoimeline lubiväetis AtriGran.

Orgaaniliste elementidega rikastatud granuleeritud lubiväetis tõstab mulla pH taset kiiresti ja turvaliselt. Lubiväetise tootmiseks kasutatav tooraine on erakordselt hea peenestusastmega ning toote reageerimisvõime on üle 99%. AtriGran on saadaval kahes erinevas fraktsioonis: 1-4 mm ja 4-8 mm.


Mullaharimise ajal väeta vedel- ja tahesõnnikuga

Parim aeg vedel- ja tahesõnnikuga väetamiseks kevadel on mullaharimise ajal, kui tegemist on rohumaa kevadise rajamisega, või esimesel võimalusel enne rohu kasvama hakkamist, kui tegemist on varem rajatud rohumaaga. Hilisemaks kasutamiseks sobib ainult vedelsõnnik ja siis tuleb see kindlasti kamarasse viia, sest on oht, et lehed saastuvad ning seeläbi halvenevad ka rohusilo kvaliteedinäitajad. Varem rajatud rohumaa kevadine väetamine tahesõnnikuga on kindlasti risk silole. Olukord võib minna lausa nii hulluks, et silo rikneb, ja looma tervise huvides ei ole talle seda mõistlik sööta. Seetõttu võiks tahesõnnikut laotada suve lõpul, kui kõik niited on tehtud. Hektarinormi arvutamisel tuleks lähtuda sõnniku (vedelsõnniku, tahesõnniku jne) ammooniumlämmastiku (NH₄-N) sisaldusest. Sõnniku lämmastiku kasutatavus esimesel aastal on seda suurem, mida suurem on ammooniumlämmastiku sisaldus sõnnikus.  Ülejäänud lämmastik (orgaaniline N) mineraliseerub aeglaselt ning väetamise aasta saagile on mõju minimaalne.

Kindlasti ei saa sõnnik olla ainuke väetis rohumaale. Täieliku potentsiaali kasutamiseks peaks rohumaasse suhtuma samamoodi nagu põllukultuuride kasvatamisse.


Rohumaad vajavad väetamist

Rohumaad on suured toitainete tarbijad.

Lämmastikuga väetamine on eelkõige oluline kõrrelisterohkete rohumaade puhul. Lämmastik tagab selle, et rohusaak oleks kõrge ja kvaliteetne. Liblikõielisi kultuure üldjuhul kõrgete lämmastiku kogustega ei väetata, sest see pärsib mügarbakterite tekkimist ja seeläbi õhulämmastiku omastamist. Lämmastiku koguse määrab ära see, mitmes on rohumaa kasutusaasta ja kas see plaanitakse lähiajal ümber rajada. Lisaks on oluline liblikõieliste osakaal rohumaal. Kui neid on 30% ja enam, siis ei ole kõrgeid N-i koguseid mõistlik kasutada. Madal norm (näiteks 20 kg/ha) seevastu intensiivistab kasvu ning parandab saagikust. Lämmastikku kasutavad taimed efektiivselt ainult juhul, kui mulla pH, fosfori- ja kaaliumisisaldus on õigetes vahekordades.

Lisaks lämmastikule tarbivad rohumaad ka rohkelt kaaliumit. Kaaliumväetise efektiivsus sõltub kultuurist, mulla omadustest ning ilmastiku tingimustest. Liblikõielisterohked rohumaad vajavad kaaliumit rohkem kui kõrrelisterohked rohumaad. Rohumaade külvieelsel väetamisel lägaga on kaaliumi taset mullas võimalik tõsta, kuid ära ei tohi unustada, et kaalium on mullas liikuv ning leostuv. Seega on oluline kaaliumiga igal aastal väetada ja meeles pidada, et ainult lägast rohumaadele vajalikku kaaliumit ei saa. Vältida tuleks ka kaaliumi liiga, sest see takistab kaltsiumi ja magneesiumi omastamist.

Fosforit antakse väetistega 2 kuni 4 korda vähem kui kaaliumit ning fosfori kättesaadavus on suuresti seotud mulla happesusega ning temperatuuriga. Fosfor parandab taimede kasvu, kiirendab algarengut ning aitab kaasa saagilisa moodustumisele. Fosforiga väetamisel paranevad rohusööda aminohappeline koostis ja tärklisesisaldus.

Põhiväetiseid on Baltic Agro tootevalikus mahetootjale nii orgaanilisi, organo-mineraalseid kui ka mineraalseid.

Erinevate NPK elementide (lämmasik, fosfor või kaalium) ülekaaluga on meil näiteks orgaanilised Monterra väetised, mis on ka suure orgaanilise aine sisaldusega, aidates kaasa mullastruktuuri paranemisele. Kaaliumi andmiseks on erinevaid variante nagu Kalisop, Patentkali, organo-mineraalne Ecoplant Humi.

Rohumaadele on lisaks põhielementidele olulised ka teised makro ja- mikroelemendid

  • Väävel (S) - Rohttaimed vajavad väävlit sama palju kui fosforit. Soovitatav lämmastiku ja väävli vahekord rohumaadel on 12:1. Väävli puudusel väheneb lämmastiku sidumine mügarbakterite poolt.
  • Vask (Cu) – Tugevdab taime kõrt ja seeläbi väheneb lamandumine. Mis veel olulisem, vask osaleb koos tsingi ja väävliga proteiinide moodustumise protsessis. Vask osaleb ka mügarbakterite tegevuses.
  • Magneesium (Mg) – Taimede fotosünteesi protsessis on magneesiumil koos vase ja mangaaniga võtmeroll. Väiksemgi puudujääk vähendab rohusaaki.
  • Mangaan (Mn) – Aktiveerib taimedes ensüümid, mis aitavad kaasa taimes süsivesikute moodustumisel. Lisaks on mangaanil koos fosforiga oluline roll juurte kasvu stimuleerimisele ning juurte tugevdamisele.
  • Tsink (Zn) – Reguleerib taimede kasvu ja rakkude jagunemist. Koos väävli ja vasega avaldab lisaks proteiini moodustumisele positiivset mõju aminohapete, ensüümide ja hormoonide tegevusele.

Rohumaade leheproovide analüüs 2020

Leheanalüüs toitaimete määramiseksMöödunud hooajal analüüsis Baltic Agro agronoomide meeskond esmakordselt tavatootmise rohumaade leheproove, et hinnata rohumaade toitumist. Leheanalüüsi proovid korjati liblikõieliste-kõrreliste segudest mai keskel, enne esimest niidet. Kõige suuremad defitsiidid olid kolme mikroelemendi osas –  vask, tsink ja mangaan. Ühelt poolt parandavad need elemendid rohumaade saagikust ja rohusööda kvaliteeti. Teiselt poolt on need elemendid olulised looma tervisele, parandades viljakust, raua imendumist, toitainete omastamist. Suur defitsiit oli ka magneesiumi osas ning veidi alla pooltel juhtudel esines lisaks mikroelementidele taimedes ka fosfori defitsiiti, aga see viimane võib olla seotud ilmastikuga, kuna leheproovide korjamise ajal oli ööpäevane keskmine temperatuur +5..+6 kraadi juures, öösiti esinesid väikesed öökülmad. Jahe muld pärsib toiteelementide omastamist.

Lehekaudseks taimede toetamiseks on Baltic Agro tootevalikus mahetootjatele mitmeid häid lahendusi. 

Lehekaudseks kaaliumiga väetamiseks sobib hästi Final eKo 2-3 kg/ha kohta. Tsinki, mangaani, väävlit ja väheses koguses kaaliumit saab taimedel lisaks anda vedelväetisega  ZM-Grow 2-3 l/ha. Kui on juba ette teada, et mõni oluline mikroelement on muldades kriitiliselt madalalal tasemele ja ka leheanalüüsid näitavad sama, siis võiks kasutada just seda elementi sisaldavat kelaaditud väetist: Tradecorp Cu, Tradecorp Mn, Tradecorp Zn Mn, Tradecorp Zn. Kelaatide soovituslik kulunorm on 0,5-1 kg/ha.  Pritsimiseks sobiv aeg on siis, kui aktiivne kasv on alanud ja taimed on u 15 cm kõrged. Pritsimine peaks olema tehtud 10-14 päeva enne niitmist.

Baltic Agro pakub lupjamisteenust ka mahetootjatele. 

Baltic Agro lupjamisteenus

Lupjame looduslikku päritolu lubjakivijahuga, mille kasutamine mahepõllumajanduses on kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008.


 

Saatesari „Mahe: puhta saagi allikas“ on podcast mahetootjatele.

Mahesaated leiad Baltic Agro Youtube kanalilt ja erinevatest podcast-platvormidelt. Näiteks SoundcloudApple podcastGoogle podcast või Spotify.

! Soovitame ennast lisada sobiva kanali kuulajate hulka, - siis on kindel, et teavitused uutest osadest jõuavad kiiresti teieni.