Talirapsi kvaliteedi katsed

Väävlil on oluline roll rapsi ainevahetuses ning lämmastiku omastamises. Taimed omastavad lämmastiku peamiselt nitraadina, taime ainevahetuses ja koostises esineb lämmastik aga aminohapetena. Lämmastiku omastamist soodustab väävlit sisaldav ensüüm nitraatreduktaas, mille osalusel muudetakse nitraadid aminoühenditeks. Väävlipuuduse korral on ensüümi moodustumine häiritud ja taimedesse kuhjuvad nitraadid. Kogu taime arenguprotsess ja ainevahetus on selle tõttu häiritud, pärsitud on ka rasvade (õlide) süntees, milles väävlil on oluline roll.

Folur S, Final K ja Tradebor Mo katse

Aeg: 2020
Sort: Sherpa
Külviaeg: 17.08.2019
Külvisenorm: 45 id/m2
Eelvili: suvioder
Katsekoht: Koplimäe Agro

2019/2020 hooajal katsetasime Koplimäe Agro talirapsipõllul väävlit ja lämmastikku sisaldava vedela leheväetise Folur S, vedela kaaliumväetise Final K ja vedela boori-molübdeeniväetise Tradebor Mo mõju talirapsi saagikusele ja kvaliteedile.

Kontrollvariandi kõrval oli viis katsevarianti: 1) Folur S kulunormiga 10 l/ha õitsemise alguses, 2) Folur S 5 l/ha õitsemise alguses ja 5 l/ha õitsemise lõpus, 3) Final K kulunormiga 2 l/ha õitsemise alguses, 4) Final K 2 l/ha koos fungitsiidiga täisõitsemisel ning 5) Tradebor Mo koos fungitsiidiga täisõitsemisel kulunormiga 0,5 l/ha.

Tulemused
Talinisu Julius saagikus

Variant Enamsaak, kg/ha Õlisus, % Puhastulu, €/ha*
Kontroll 0 46,5 0
Folur S 10 l/ha enne õitsemist 201   62
Folur S 5 l/ha + 5 l/ha 154 +0,5 58
Final K 2 l/ha enne õitsemist 112   31
Final K 2 l/ha õitsemise ajal 84 +0,6 34
Tradebor Mo 0,5 l/ha -69   -35

*rapsi baashind 367 €/t

Kõik Folur S ja Final K variandid andsid enamsaaki ja tuntavat puhastulu. Õlisusele andsid lisa kaks korda pritsitud Folur S (+0,5%) ja täisõitsemisel pritsitud Final K (+0,6%).

Täisõitsemisel pritsitud Tradebor Mo andis kontrollvariandist veidi madalama saagikuse ja õlisuse. Seda tingis asjaolu, et Tradebor Mo pritsiti hilisõhtul, vahetult enne väga jahedat ööd (+1 °C). Üldjuhul võib õitsemisaegse fungitsiidiga koos lisada paagisegusse väikese koguse Tradebor Mo’d, sest see pikendab õitsemise aega ning avaldab positiivset mõju saagikusele. Hoiduda tuleb aga booriväetiste lisamisest juhul, kui pritsimisele järgneb öö, mil temperatuur langeb alla 5 °C.


YaraVita Thiotrac katse

Aeg: 2020
Sort: Atora
Külviaeg: 20.08.2019
Külvisenorm: 50 id/m2
Eelvili: mustkesa
Katsekoht: Kuusiku katsekeskus

2019/2020 hooajal katsetasime väävlit ja lämmastikku sisaldava vedela leheväetise YaraVita Thiotrac mõju talirapsi saagikusele ja kvaliteedile. Kevadel laotati talirapsile mineraalväetist kolmel korral. Mineraalväetisega anti lämmastikku kevadel 160 kg/ha ja väävlit 36 kg/ha. Katsevariandid olid järgmised:

Variant Aeg Kulunorm
Kontroll - -
YaraVita Thiotrac õitsemise alguses 14.05.2020, 10% taimedest õitsema hakanud 5 l/ha
YaraVita Thiotrac õitsemise lõpus 11.06.2020, 90% taimedest õitsemise lõpetanud 5 l/ha
YaraVita Thiotrac õitsemise alguses ja lõpus 14.05. ja 11.06.2020 5 l/ha + 5 l/ha

Tulemused

Kõik YaraVita Thiotraci saanud variandid andsid kõrgema õlisuse kui kontrollvariant.

Variant Enamsaak, kg/ha Õlisus, % Puhastulu, €/ha*
Kontroll   46,9 %  
YaraVita Thiotrac õitsemise alguses 460 +1,1% 204
YaraVita Thiotrac õitsemise lõpus 0 +0,7% 6
YaraVita Thiotrac õitsemise alguses ja lõpus 80 +1,0% 33

*rapsi baashind 367 €/t
NS-väetise mõju talirapsi saagikusele

Antud katse põhjal võib öelda, et õlisuse tõstmise eesmärgil on parim aeg YaraVita Thiotraci pritsimiseks õitsemise algus (+1,1%). Ka saagikusele andis suurima lisa õitsemise alguses pritsitud Thiotrac (460 kg/ha). Kahekordne pritsimine andis ligilähedase tõusu õlisusele (+1,0%), kuid tunduvalt väiksema saagilisa (80 kg/ha). Õitsemise lõpus teostatud pritsimine ei andnud saagilisa ning tõstis õlisust vähem (0,7%).

Märkus. Kuna katsekeskuses on tootmises kasutatavatest pritsidest oluliselt kitsama töölaiusega (12 meetrit) taimekaitseprits, võib arvata, et kõrges taimikus õitsemise lõpus tehtud pritsimised kahjustasid taimikut ning seetõttu jäi ka osa saagilisast saamata. Selline probleem võib tekkida ka tootmises kasutatavate järelveetavate pritsidega, kahjude minimeerimiseks tuleks traktori ja pritsi põhi katta. Iseliikuva pritsiga sellist probleemi ei tohiks esineda.