Taliviljade turgutamine

Taliviljade külviks soodsat 2018. aasta sügist kasutati põllumeeste poolt maksimaalselt ja Eesti põldudel on arvatavasti läbi ajaloo suurim talikultuuride kasvupind: taliteraviljad ja -rapsid kokku ligikaudu 200 000 hektarit. Kui seda võrrelda eelmise aasta teravilja ja rapsi kasvupinna, 423 000 hektariga, siis on talivilja osatähtsus ligikaudu 47%. See on tavaline Läti põldude tase, Eestis on üldjuhul olnud talivilju ⅓ piires, parimatel taimekasvatajatel ka pooled põllud või enam. Seekord jõudsid mitmed viljakasvatajad 100% põldudest talivilju täis külvata.

Senine talikultuuride seisund põldudel on olnud hea ja nüüd tuleb teha kõik, et sellest ka tulukas ja suur saak kasvaks. Esimeseks tööks on läbi viia taliviljade turgutamine ja kevadel hoolitseda selle eest, et taimed pärast talve hästi areneks ja hea kasvuhoo sisse saaksid. Selleks kasutatakse sõltuvalt saagi eesmärgist pealtväetiseks 1-3 korral eelistatult lämmastikväävelväetiseid NS, CAN, või ASN ning mitte nii eelistatult puhast lämmastikväetist AN. Veelgi parem oleks, kui üks esimestest pealtväetistest oleks NPK väetis, et taimik saaks varakevadel külma mullaga sealt ka raskesti omastatavat fosforit ja teisi makro- ning mikroelemente.

Talvitumiseelne väetamine

Kui vaadata taliviljade toitainete tarbimist läbi kasvuperioodi, mis kestab kuni 12 kuud, siis sügisel tarbitakse sellest vaid kolmandik ja ülejäänud kahte kolmandikku vajavad taimed suurima biomassi juurdekasvu kestel mais ja juunis. Tekib küsimus, et miks panna raha väetiste alla kinni augustikuus külvieelselt, kui taim vajab enamuse toitainetest alles järgmisel aastal 8-9 kuud hiljem?

Nõukogude ajal oli mineraalväetis väga odav. Siis soovitati seda panna taliviljadele täis normiga külvi eelselt või PK lausa üle aasta varuga e topeltnormiga. Nüüd on väetis tunduvalt kallim ja tuleb väga täpselt arvestada, mida ja millal anda. Mida enam jaotatult väetist annustada, seda suurem on tõenäosus, et selle saavad maksimaalselt kätte kultuurtaimed ja midagi ei leostu loodusesse. Optimaalse laotuste arvu leidmisel tuleks arvestada ka töökordade maksumusega.

Külvieelselt augustikuus on soovitatav anda taimedele vajalik toiteelementide kogus NPK kompleksväetistega vastavalt kultuuri saagieesmärgile ja mulla väetustarbe kaardile 1/3 ulatuses. Sügisel pannakse alus järgmise aasta saagi tasemele ja näiteks mida jämedama juurekaela jõuab taliraps talvitumisele minekuks kasvatada, seda kõrgemat saaki on järgmisel aastal oodata. Kevadine taimede kasv ja areng on juba nii kiired, et siis pole enam aega sügisesi puudujääke tasa teha.

Fosforist

Jaotatult väetamine on eriti oluline kergesti leostuvate elementide, nagu lämmastik ja väävel, puhul. Samuti aga ka teiste elementide efektiivseks omastamiseks. Näiteks mullas olev fosfor on mitmes erinevas vormis: veeslahustuvana, nõrgalt seotuna ja tugevalt fikseerituna.
Taimedele koheselt omastatavat ehk veeslahustuvat fosforit on mullas keskmiselt vaid 0,5 % ehk 1 kg hektari kohta. Eeliseks on taolise seotuse juures see, et fosfor on mullas suhteliselt püsiv ja väheliikuv, fikseeritud happelistes keskkondades alumiiniumi- ja rauaühendites ning karbonaatsetes muldades kaltsiumiühendites. Tänu sellele ei leostu fosfor kergesti põhja- ja pinnavette.
Nõrgalt seotud fosforit, mida taim suudaks kasvuperioodil mullast omastada, on ligikaudu 5% ehk kuni 10 kg/ha.
Enamus fosforist, ehk ligikaudu 95%, on mullaühendites väga tugevalt seotud, mida taim tavaliselt väga lihtsalt ei omasta. Fosfori ühest vormist teise liikumine toimub aga üldjuhul nõrgalt seotust raskemini fikseeritu suunas.

Nõrgalt seotud fosfor on mullakompleksist taimedele kättesaadav tänu vähehappelistele juureeritistele ja bakterite toimele. Selleks, et need aga toimida saaks, on vaja, et mullas oleks piisavalt soe ja elutegevus käiks ja juured kasvaks. Fosfori puudus tekib taimedel just sellel esimese külma mulla perioodil, kui oleks vaja anda täiendavat veeslahustuvat fosforit noortele taimedele nn. stardiväetist.

Kui palju ja millal saab taim väetisest fosforit?

Tuluka saagi saamiseks vajab taim kokku 20-25 kg/ha fosforit. Näiteks kvaliteetses YaraMila 18-11-13 kompleksväetises on kokku fosforit ehk tsitraadis lahustuvat elemendina väljendades 4,6%. Veeslahustuva osana väljendades on seda 2,8% ehk ligikaudu 60% kogu fosforist. Laotades väetist põllule 200 kg/ha, antakse sinna 9,2 kg/ha fosforit, millest 5,6 kg/ha on veeslahustuv. See on suhteliselt optimaalne suhe ja keskmise fosforitasemega mullas taimedele varakevadel piisav kogus.

Seotud fosfor on mullas väheliikuv, ei leostu välja ning samal ajal veeslahustuv osa on hästiliikuv ja jõuab mullaniiskusega parajas koguses juurteni ka pealtväetamisel. Teatud koguse saavad ja suudavad siis taimed kohe omastada ja osa seotakse mullakompleksis. See kohene omastamine võib olla 10% või ka enam, kuid palju sõltub mulla üldisest P-sisaldusest, lõimisest, huumusesisaldusest, happesusest jne.

Mida vähem on mullas eelnevalt fosforit, seda enam seotakse laotatud väetisest fosfor esimese hooga mullaga, kuna seal on rohkelt vabu raua- ja alumiiniumiühendeid. Selle osa saab taim järgneva kasvuperioodi jooksul hiljem kätte ja osa jääb saagi koristamise järgselt sügiseseks kasutamiseks uuele külvatud taliviljale. Yara väetiste puhul on tsitraatlahustuva osa (P-Extend) puhul kasutatud tehnoloogiat, mis vabastab fosforit taimedele tarbimiseks pikema ajaperioodi vältel ning see osa ei ”lukustu” nii kiiresti mullalahusesse.

Kevadine pealtväetamine

Andes NPK kevadel taliviljadele pealtväetisena vahetult enne suurimat biomassi juurdekasvu, on suur tõenäosus, et mullaniiskusega hästiliikuv veeslahustuv fosfor jõuab taime juurteni enne, kui see seotakse mullaühendite poolt. Andes kogu PK külvieelselt augustis, on mullas pool aastat aega, et see siduda ning siis peab jällegi taim seda sealt lahti lahustama.

Väetistes on toimeaineid väga erinevas vormis. Seetõttu on oluline alati vaadata etiketti, et teha kindlaks, kui suur osa fosforist on veeslahustuv. See võib olla 30%, 80% või ka enam. Mida vähem, seda odavam on väetis, sest veeslahustuva fosfori saamiseks tehakse enam kulutusi. Ka Eesti turul oli mõned aastad tagasi odavaid NPK väetiseid, kus ei olnud üldse veeslahustuvat fosforit ja mis seetõttu olid ka väheefektiivsed.

Kompleksväetise kevadise pealtandmise juures võib tekkida kõhklus, et kas toitained ikka jõuavad juurteni, sest tihti on kuival kevadel näha mullapinnal väetisegraanuleid. Teatud määral on see arusaadav ja pealtväetamisega ei tohiks jääda maikuu teise poolde põuasesse perioodi, vaid anda ikka aprillis esimese või teise pealtväetisena piisava mullaniiskuse ja sademetega. Samas saavad taimed väetisest veeslahustuva osa kätte ka väikese niiskuse korral ja toime on hea isegi juhul, kui graanuleid on mullapinnal näha. Need nähtavad graanulid on enamuses toimeelementide kanduraine, mida on kompleksväetises 60%. Muidugi on pealtväetamise efekt alati suurem, kui seda anda vihma või kevadise äestamise eelselt.

Kui palju ja millal aga pealtväetisi kevadel anda, see sõltub väga palju ilmastikust. Kui kevad on väga varane, siis märtsi viimasel dekaadil esimesel pealtväetamisel mitte panna liialt suuri koguseid, vaid kasutada kuni 30% planeeritavast lämmastikust. Kui kevad on tavapärane, siis 50% ning kui soojad ilmad hilinevad ja põllule saab alles aprilli lõpus - mai alguses ja on oodata kohest jõudsat taimekasvu, siis 60-70% esimese hilinenud korraga.

Lisaks pealtväetistele on varakevadel võimalik talvest nõrgaks jäänud taimikut turgutada biostimulaatoritega. Need sisaldavad tavaliselt erinevaid makro- ja mikroelemente ning lisaks aminohappeid, mis aitavad taimedel kiiresti ja efektiivselt jagu saada talvestressist. Näiteks taimede „antidepressant“ Ruter AA kulunormiga 2-5 l/ha.

Katsetest tehnoloogiasse

Taliviljade kevadist pealtväetamist tehakse 1-3 korda sõltuvalt saagi eesmärgist. Kui planeeritakse suhteliselt tagasihoidlikku, 3-4 t/ha terasaaki, siis piisab ka ühest pealtväetamise korrast ajal, mil taimik on saavutanud täis kasvujõu ja temperatuurid on efektiivselt üle +5 kraadi. Ühe korraga antav lämmastiku kogus peaks olema mitte üle 100 kg/ha, siis on leostumise kaod minimaalsed. Saagi eesmärgil 4-8 t/ha peab annustama kaks korda ja alustama esimesel võimalusel ning üle 8 t/ha saagi saamiseks juba kindlasti kolm pealtväetamist, millest üks esimestest võiks olla NPK kompleksväetis.

Pealtväetamiste intervallid on tavaliselt nädal kuni kaks, sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest. Kui kevad on väga soe ja niiske, siis tuleb väetamist korrata nädalase vahega. Kui aga jääb pikemalt jahedaks ja kuivaks, siis võib isegi 3-4 nädalat vahet pidada.

Viimastel aastatel on päris paljud taimekasvatajad NPK pealtväetist taliviljadel juba kasutanud ja nii mõnelgi on see saanud üheks tavatehnoloogia osaks. Täiendavalt oleme erinevate põldkatsetega püüdnud pidevalt selle toimemehhanisme erinevates oludes täpsustada ja leida parimaid soovitusi. Väga head tulemused saadi eelmisel, 2018., aastal Luunja Mõisas. Talinisu Ramiro puhul oli põldkatses kolmel korral kevadel pealtväetisena kasutatud YaraBela Axan (kokku N tasemega 175 kg/ha), millega saadi terasaagiks 5,95 t/ha. Võrdluseks kasutati sama N taseme juures esimese NS väetise asemel YaraMila NPK väetist 200 kg/ha. Terasaak saadi tänu sellele 6,70 t/ha ehk enamsaak 0,75 t/ha.

Sõltuvalt tingimustest on efekt aga erinev. Näiteks põldkatses Tartumaal Haage Agros väga vihmasel 2017. aastal saadi taliraps Sequoiaga võrdne 5,3 t/ha saak nii kolmekordse erinevate N pealtväetistega (kokku N 180 kg/ha) variandis kui ka ühel korral lämmastikväävelväetist NPK-ga asendades. Seniste kompleksväetiste kevadise pealtväetamiste kogemuste põhjal Eestis saab öelda, et mida ebasoodsamad on olud taimekasvatuseks, seda suuremat efekti võib loota. Eriti siis, kui looduslike tingimuste tõttu on mullast toitaineid raskem kätte saada ning muidugi ka muldadel, kus toitainete sisaldus on suhteliselt madal. Põldudel, kus on kõrge toitainete sisaldus, kus pidevalt on rohkelt kasutatud orgaanilist väetist ja kui taimede kasvuks on ohtralt soodsalt temperatuure ja niiskust, võib efekt jääda väiksemaks. Tuntud tõde on selles, et tuleb kasutada õigeid toiteelemente, õigel ajal, õigesse kohta ja õigetes kogustes.

Loe tasulist artiklit Maalehes

Margus Ameerikas
arendusdirektor

märts 2019