Milline on olukord maisipõldudel?

Heitlikud ilmastikuolud ei ole ka maisipõlde puutumata jätnud. Kõik hakkas pihta juba külviga. Meie tingimustes on maisi kasvu algus aeglane, sest see vajab idanemiseks mullatemperatuuri vähemalt 8 °C, optimaalne oleks 10-12 °C. Külvi planeerides oleks oluline jälgida ka külvijärgset ilmaprognoosi. Peale külvi võiks ilm olla vähemalt nädala kuiv, sest vihm alandab mulla temperatuuri ja see omakorda aeglustab maisi tärkamist. Lisaks, kui kasvu alguses on liigselt sademeid ja mullas liigniiskus, ei pruugi maisitaimed oma juuri eriti sügavale mulda ajada, vaid panevad energiat rohkem juurte laiali ajamisse. Pindmises kihis on ju kõik mugavalt olemas. Kui nüüd mõttega külviaega tagasi liigume, siis tegelikult oli see aeg üpris jahe ja sademeterohke. Mõned põllud saidki kahe saju vahel külvatud.  Ilma me muidugi mõjutada ei saa, aga mida me saame teha, on järeldused.

Katsumusterohke kasvuaeg

Keerulisele külviperioodile ja tärkamisele järgnes katsumusterohke kasvuaeg, mis kestab tänaseni. Maisile on iseloomulik tugev sammasjuurestik, mis olenevalt tingimustest võib ulatuda 2,5-4,0 m sügavusele. Nagu eelpool kirjutatud, siis liigniikusega ei pruugi taimed niiväga energiat juure sügavale kasvatamisse panna, vaid pigem ajavad juuri pindmises mullakihis laiali. Kuna kasvuaeg on meil olnud üpris põuane ja pindmistes mullakihtides on kõrgete temperatuuride ja olematute sademete tõttu kesised niiskustingimused, siis kannatavad maisitaimed põuastressi käes. Juured ei suuda taimedesse piisavalt vett transportida, sest pinnas on kuiv ja pole midagi tuua. Kaitsemehhanismina tõmbuvad maisitaimede lehed rulli, nii ei toimu lehtede kaudu intensiivset aurustumist ja rullis lehe sees on miinimumnõuetele vastavad niiskusolud.

Lisaks keerulistele ilmastikuoludele tasub veidi analüüsida ka külvitehnoloogiat. Maisi külvisügavus peaks olema pigem madalam kui sügavam, parim oleks 3-5 cm. Liiga sügav külv pärsib seemne idanemist. Liiga pinnale külvatud seeme, see tähendab 1-3 cm sügavale, ei ole samuti võimeline juuri eriti sügavale mulda viima ja selle tulemusena on taim abiootilisele stressile väga vastuvõtlik.

Õitsemine ja viljastumine

Kuivus ja põud on kõige kriitilisema tähtsusega õitsemise ja viljastumise perioodil. Sellel perioodil toimub kõige intensiivsem fotosüntees ja maisi taimed tarbivad maksimaalselt vett ning toitaineid.

Isasõied alustavad õitsemist 2-3 päeva enne kui emasõied ja õitsemisperiood kestab 8-12 päeva. 

Emasõied on väga ilmatundlikud. 98% emasõiest on vesi, seega väga oluline on piisava vee olemasolu. Kui siidikarvad muutuvad pruuniks, siis on viljastamine lõppenud. Tavaliselt juhtub see 3 nädalat pärast õitsemise algust.

Sellel perioodil on ilmastik väga kriitilise tähtsusega. Kui emasõied hakkavad kuivade olude tõttu liiga hilja õitsema, siis kui isasõied juba õitsemist lõpetama hakkavad,  on viljastumine väga suure küsimärgi all. Lisaks toovad väga kuumad ja kuivad olud kaasa siidikarvakeste kuivamise enne, kui viljastamine on edukalt lõpule viidud.

Liikvel on maisileedik

Selle hooaja üheks üllatajaks on maisileedik (Ostrinia nubilalis), kelle röövikud kaevandavad varres ja ka tõlvikutes. Tema tegevuse tagajärjeks on näiteks varre murdumine, seda eriti tugevate tuulte mõjul. Kahjustuse võib ära tunda varrel ja lehtedel, kust on leida väikesed augukesed, närimispuru ja röövikute väljaheiteid.  Lisaks on nad võimelised läbi närima tõlviku ja taime ühenduskoha, selle tulemusena kukuvad tõlvikud taimelt maha. Täna pole meil muud teha kui põlde seirata. Kui sellest tulevikus probleem saab, siis tulevad kindlasti ka vajalikud lahendused. Seni aga anna oma leiust teada!