Silokile taaskasutus
Põllumajandusplasti maale toovatel ettevõtetel lasub kohustus tagasi võtta või korraldada enda poolt turule toodud põllumajandusplasti ja pakendi tagasivõtmine ning taaskasutamine. Kuna Baltic Agro ise jäätmekäitluspunkte ei oma, siis oleme koostööd teinud jäätmekäitlejatega, kes aitavad pakendi kokkukorjamisel. Eriti oluline on silokile taaskasutus.
Alates 2013. aastast oli kasutatud põllumajandusplast suure rahalise väärtusega tooraine, mille realiseerimisest saadud tulu kattis ära kokku kogumise, sorteerimise, puhastamise ja pakkimise kulud. Sellest tulenevalt oli maaletoojatel koos jäätmekäitlejatega võimalus pakkuda põllumajandusplasti kasutajale jäätmete tasuta vastuvõttu ja veoteenust.
Viimasel aastal on aga olukord drastiliselt muutunud. 2018. aasta algusest langes ära Aasia turg ning seetõttu tekkis EL-is kasutatud silokile tohutu ülejääk. Tänaseks on põllumajandusplast muutunud jäätmeks, millest lahti saamiseks tuleb maksta. Lisaks on jäätmekäitlejate laod plasti täis ja kokku kogumine viibinud.
Tulenevalt kehtivatest jäätmekäitluse seadustest on pakendi ja põllumajandusplasti kasutajad, sh põllumajandustootjad, kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega.
Põllumajandusplasti tagastamisel tuleb eraldi sorteerida
- silopallikile
- tranšeekile
- pallivõrk (bigbag kottidesse)
- kiletunnel
- kattevõrk ja plastnöör.
Samuti ei tohi tagastatav pakend ja plastmaterjal sisaldada toote ja silo jääke, pinnast või teisi jäätmeid ja materjale. Muld, silo ja teised jäätmed ning materjalid tuleb välja raputada.
Sorteerimata või muude kõrvaliste jäätmetega segunenud pakendit tagastada ei saa!
Loomakasvatusjuht Tiina Meikar kirjutas Põllumehe Teatajas oktoober 2018 põllumajandusplastist pikemalt. Artikkel sisaldab ka Keskkonnainspektsiooni keskkonna-kaitseosakonna peainspektori kommentaari olukorrale.