Kaaliumi olulisus

Kaaliumil on taimekasvatuses tähtis roll täita. On väga oluline, et põllukultuurid oleksid kaaliumiga varustatud kogu kasvuperioodi vältel. Kaaliumi kättesaadavust mõjutavad nii mulla lõimis, niiskuse tase kui ka pH. Raske lõimisega muldades on kaalium seotud, samas kergetes ja liivastes muldades liigub see vihmadega sügavamatesse kihtidesse, kust taim seda enam kätte ei saa.

Kaalium tagab taimede parema vastupidavuse temperatuuride kõikumisele. Sügisel, nii külvieelselt kui ka järgselt, on ilmastik aastati olnud väga ettearvamatu. Soojad ja kuivad tingimused vahelduvad liigniiskuse ja jahedate temperatuuridega. Lisaks on raske ennustada, millal esimesed öökülmad kimbutama hakkavad. Selleks, et põllukultuurid ebastabiilsetele ilmastikutingimustele võimalikult vastupidavad oleksid, tuleks juba seemne mulda jõudmisel tagada piisav kaaliumiga varustatus.

Kaalium reguleerib taimede veevahetust (õhulõhede avanemise ja sulgemise reguleerimise kaudu). See aitab taimedel põuastressile paremini vastu pidada ja hoida taimede siserõhku ehk turgorit ka kuivaperioodil. Kaaliumi kättesaadavus enne püsivate öökülmade saabumist suurendab taimekudedes suhkrute ja süsivesikute sisaldust, mis on väga oluline talvekindluse tagamiseks.

Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta kaaliumi rolli taimede haiguskindluse tagamisel. Kaalium ei ole ainuke element, mis tagab taimede vastupidavuse erinevatele haigustekitajale, aga kindlasti on see üks suurima mõjuga toiteelement. Kuna kaalium reguleerib ensüümide aktiivsust taimes, siis seeläbi mõjutab ta kõiki taimede haigustesse nakatumisega seotud raku funktsioone. Lisaks vajab taim kaaliumit tselluloosi tootmiseks. Selle puudusel on rakuseinad õhukesed ja suhkrute sisaldus rakkude vahelises ruumis suurem. See omakorda soodustab nakatumist seenhaigustesse ning loob soodsa pinnase seeneeoste arengule.

Kaaliumiga väetamist tuleks kindlasti jätkata ka kevadel. Vihmaste, soojade talvede puhul on tihtipeale muldade kaaliumivaru kevaditi üsna madal, just kergemate muldade puhul. Ka kevaditi vahelduvad meil soojad ja kuivad tingimused öökülmade ja mõnel aastal ka liigniiskusega. Oluline on tagada optimaalne kaaliumi tase taimedes selleks, et eelpool mainitud funktsioonid toimiksid kasvuperioodi lõpuni.

Kaaliumväetis Korn-Kali

Siiani oleme kaaliumist rohkem rääkinud leheväetamisega seoses. Kuid tähelepanuta ei saa jätta seda, et taim toitub suurel määral juurte kaudu mullast. Selleks, et lehekaudne väetamine annaks maksimaalseid tulemusi, tuleb tagada ka mullas vajalike elementide olemasolu. Korn-Kali (K+Mg+S) on mineraalväetis, mis sisaldab 100% vees lahustuvat taimedele omastatavat kaaliumit, magneesiumit ja väävlit. Korn-Kali valmistamisel kasutatakse kaaliumkloriidi ja unikaalset looduslikku mineraalset kivimit kiseriiti, mis sisaldab magneesiumi ja väävlit. Kiseriit pärineb Saksamaalt, seda kaevandatakse 700 m sügavuselt.

Kaaliumväetis Korn-KaliKorn-Kali toitainete sisaldus massiprotsentides:

  • Vees lahustuv kaaliumoksiid K2O 40% (K 33,2%)
  • Vees lahustuv vääveltrioksiid SO3 12,5% (S 5%)
  • Vees lahustuv magneesiumoksiid MgO 6% (Mg 3,6%)
  • Vees lahustuv naatriumoksiid Na2O 4% (Na 3%)

Korn-Kalil on kvaliteetne ja hea lenduvusega graanul, mida on võimalik külvata kuni 36 m laiuselt. Graanuli keskmine diameeter on 3,4 mm, s.h:
> 5 mm = 2%
2-5 mm = 94%
< 2 mm = 4%

Lisaks kaaliumile sisaldab Korn-Kali ka väävlit ja magneesiumit.

Väävel aitab parandada lämmastiku omastamist, osaleb aminohapete ja proteiini sünteesil, parandab talvekindlust ning juurestiku arengut. Väävlit soovitatakse sügisel anda maksimaalselt 10-15 kg/ha. Väävli kasutamisega ei tasu liialdada, kuna ta on mullas väga liikuv element ning liigub sügis-talvisel perioodil mullast välja. Väävel seob endaga mullas kaltsiumit ja magneesiumit ning liikudes sügavamatesse kihtidesse võtab ka need mullast kaasa. Tulemuseks on muldade hapestumine.

Magneesium on klorofülli koostises kõige olulisem element. See on vajalik valgusenergia kasutamiseks fotosünteesil ning taimede kasvu- ja arenguprotsessides. Ebasoodsad tingimused, näiteks ekstreemsed temperatuurid (nii madalad kui ka kõrged), raskendavad ja piiravad magneesiumi omastamist. Magneesiumi puudus aeglustab taimede kasvu ja arengut, pärsib fotosünteesi.