Talivilja kahjurid sügisel
Varasemate aastate vaatlustulemustele tuginedes tuleks ka sellel aastal sügiskülve hoolega seirata. Allpool on ülevaade kahjuritest, kes sügiseti põldudel ringi toimetavad ja oma tegevusega ulatusliku kahju kaasa võivad tuua.
Talirapsi kahjurid
Maakirp
Maakirbud (Phyllotreta spp) teevad kõige suuremat kahju rapsi taimedele kahe nädala jooksul pärast tärkamist. Kuiva ja sooja ilma korral võivad maakirbud rapsi tõusmed hävitada 1-2 päevaga. Tõrjekriteerium: kui taime kohta on 1-3 mardikat ja 5-10% taimedest on asustatud. Tõrjuda tuleks neid päevasel ajal, kui maakirbud on aktiivsemad.
NB! Kindlasti tuleb meeles pidada, et päevasel ajal ei ole lubatud kasutada tooteid, mis sisaldavad tsüpermetriini (Cyperkill 500 EC) ja põllul ei tohi olla pritsimise hetkel õitsvaid taimi/umbrohte.
Naeri-lehevaablane
Tõrjekriteerium: ühel taimel 2–3 ebaröövikut, asustatud on 10–15% taimedest.
Suur-kapsaliblikas
Tõrjekriteerium: 5 röövikut taime kohta, 25% röövikutega asustatud taimi.
Tõrjelahendused
Eelpool nimetatud kahjureid saab edukalt tõrjuda kontaktsete preparaatidega, näiteks Cyperkill 500 EC 0,05 l/ha, Decis Mega 0,125-0,15 l/ha või Mavrik 0,2 l/ha.
Siinkohal tuleb meeles pidada, et päevasel ajal ei tohi kasutada tooteid, mis sisaldavad tsüpermetriini (Cyperkill 500 EC).
Decis Mega võib kasutada päevasel ajal juhul, kui põllul ei esine õitsvaid umbrohte.
Teravilja kahjurid
Rootsi kärbse (Oscinella frit) vastsed on 3-4 mm pikad, valged, jalutud ning eristuva peata tumedama suu osaga vaglad. Massilise leviku korral jäävad põllule suured tühimikud ning kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivvõrseid. Esimese põlvkonna kärbeste väljumine meie tingimustes algab mai keskpaigast ja kestab kuni juuni lõpuni. Teine põlvkond kärbseid väljuvad juulis, emased munevad heintaimedele või teraviljade pähikutele. Kolmanda põlvkonna kärbsed väljuvad juuli lõpust kuni septembrini. Munetakse suviteravilja varisele või külvatud taliteraviljadele.
Rohkelt esineb rootsi kärbest rukki ning odra põldudel, kuid võib leiduda ka nisu põldudel, eriti siis, kui külvikorras on teravili teravilja järel. Kahjustusi saab vähendada õigeaegse kõrrekoorimise ja sügiskünniga. Vaglad asuvad taime sees, mille tõttu kontaktsete insektitsiididega tõrjuda ei saa ning süsteemseid tooteid rootsi kärbse tõrjumiseks hetkel Eestis registreeritud ei ole.
Kontaktsete toodetega on võimalik vaid vähendada kärbse munemist taimedele. Kontaktsete toodetena on lubatud kasutada 1.-3. leheni rootsi kärbse tõrjeks Kaiso 50 EG kulunormiga 0,15 kg/ha. Samuti võib teraviljadel kasutada kahjurite ilmumisel Decis Mega kulunormiga 0,125-0,15 l/ha.
Tõrjekriteerium: kui alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi kahjustatud.
Traatuss
Naksurlase (Elateridae) vastne ehk traatuss on 20-35 mm pikkune kollakas või pruun tõuk, kes on kaetud kõva kitiinkestaga. Emased munevad kevadel munad ühe kaupa või kogumina mulda ning seejärel surevad. Umbes kuu aja pärast kooruvad munadest tõugud. Muna kest on õrn, mistõttu ka kerge puutumine vigastab seda ja peatab edasise arengu. See tähendab, et mulla harimisega saab traatussi arvukust piirata. Enamus tõuke areneb mullas 3-5 aastat, läbides selle aja jooksul üheksa kasvujärku. Valgetest nukkudest väljunud noormardikad talvituvad mullas.
Kuna traatussid eelistavad üldiselt happelisemaid muldi, siis mulla lupjamisega võib sundida need kahjurid sügavamale ja see annab paljude taimeliikide noortele tõusmetele aega ohustatud perioodist välja kasvada. Traatussi kahjustuse tunneb ära selle järgi, et kogu taim on kolletunud ning tuleb tõmmates mullast kergesti välja. Taime alumine osa on näritud. Tavaliselt leiab selliste taimede juurest kaevates ka naksurlase vastse ehk traatussi. Võimalused keemiliseks tõrjeks puuduvad.
