Rohumaa rajamine sügisel

Rohumaade rajamine suve teises pooles kogub üha rohkem populaarsust.

25. juuli 2022

Lutsernitaimed

Külviaja valik

Täna on mullas piisavalt niiskust, et uute rohumaade rajamine oleks edukas. Piisava niiskusevaruga mullas suudavad taimed välja areneda ja lähevad talvele vastu tugeva ning elujõulisena. Optimaalne külviaeg sõltub eelkõige seemnesegust:

lutserni sisaldavad seemnesegudega rohumaad on oluline rajada hiljemalt augusti alguses;
liblikõieliste-kõrreliste seemnesegude parim külviaeg on juuli lõpp - august.

Puhtalt kõrrelistest koosnevaid seemesegusid võib riskivabalt külvata septembri esimestel nädalatel. Hilisemate külvide puhul tekib talvitumisrisk: taimed ei suuda talvitumiseks vajalikku lehemassi kasvatada ja varuaineid koguda.

Baltic Agro tootevalikus on suviseks rajamiseks sobivaimad Niidusegu, Põldhein, segu Turvas, kõrreliste segud ja kõik karjamaasegud (VersaMax sari). Samuti võib puhasliigina külvata ristikuid või kõrrelisi.

Leia sobiv seemnesegu

Täpsemat infot Baltic Agro poolt pakutavate seemnesegude ja puhasliikide kohta küsi piirkonna müügiesindajalt.

Külviks ettevalmistus

Koristusjärgselt taliteravilja põllule rohumaad rajades on oluline tegeleda teravilja varisega, kuna see võib tärkavat heintaime lämmatada. Probleemide vältimiseks on oluline põld peale viljakoristust koorida või künda. Rohumaad rohumaa järele rajades on oluline vana kamar glüfosaadiga hävitada, põld künda ja väetada.

Optimaalne külvisügavus on sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest 1-2 cm.

Heinaseemne külvamisel on soojusest määravama tähtsusega mullas olev niiskus. Pärast külvi on mulla niiskuse säilitamise eesmärgil soovitatav põld rullida, see tagab paremad idanemistingimused ja ühtlasema tärkamise.

Sügisene väetamine

Ka rohumaade puhul peame kinni pidama taimede toitumise kuldreeglist: saagiga eemaldatud toiteelemendid tuleb mulda tagasi anda. Rajatava rohumaa väetamine sõltub eelviljast ja selle väetamisest. Sügisesel rohumaade rajamiseelsel väetamisel on tähtsaimateks toitaineteks fosfor ja kaalium. Fosfor aitab taimikul välja arendada tugeva juurestiku, mis omakorda paneb aluse tugevale taimikule, andmaks kevadel kõrget rohusaaki. Kaalium suurendab taimede külmakindlust, tagades parema talvitumise. Fosfori ja kaaliumi täpsema vajaduse hindamisel lähtu mullaproovidest.

Soovitatav toiteelemendi norm (kg/ha)

Sisaldus	P, mg/kg	K, mg/kg	Liblikõielisterohke taimik		Kõrrelisterohke taimik
			P	K	P	K
Väga madal	<20	<50	26	75	35	100
Madal	21-40	51-100	17	50	26	66
Keskmine	41-81	101-200	15	30	17	50
Kõrge	82-121	>200	-	-	-	-

Autorid: Rein Viiralt ja Argaadi Parol (2014).

Lämmastikuga väetamine sügisel peaks olema minimaalne (max 30 kg N/ha), vältimaks lämmastiku leostumist. Suuremaid lämmastiku koguseid kasutada juhul, kui rohumaa rajatakse vilja või rapsi järele ning põhk on põldu purustatud. Sellisel juhul vajavad bakterid täiendavalt lämmastikku põhu (tselluloosi) lagundamiseks.

Heintaimedele, eriti liblikõielistele kultuuridele, on väga olulisteks toiteelementideks ka väävel, kaltsium, magneesium ja boor. Väävel parandab lämmastiku omastamist (eriti oluline kevadel), magneesium on üks võtmeelementidest taimede fotosünteesil. Mõlemal toiteelemendil on suur roll saagikuse tõstmisel.

Rohumaade sügiskülvideks sobivad madala lämmastikusisaldusega väetised:

YaraMila NPK 9-12-25+2S sisaldades lisaks Mg, B;
NPK 5-10-30+7S.

Kevadine pealtväetamine

Fosfori ja kaaliumi olulisust ei tohi ära unustada ka hiljem, rohumaade kevadisel pealtväetamisel. Fosfor kiirendab taimede arengut ning suurendab rohumassi juurdekasvu. Eriti oluline on see vanemate rohumaade puhul. Mullas olev fosfor on mulla poolt seotud ning ei ole varakevadel veel taimedele kergesti kättesaadav (madal mullatemperatuur).

Kaaliumit tarbivad rohumaad suurtes kogustes – kaalium mõjutab toitainete omastamist taimede poolt, parandab fotosünteesi ja söödaväärtust. Kui sügisesene väetamine suurendab taimede külmakindlust, siis kevadine väetamine suurendab kasvuajal taimede põuakindlust. Lisaks paraneb kaaliumi ja lämmastiku koostoimes lämmastiku omastamine.

Nagu varem nimetatud, saagiga eemaldatud toitained tuleb mulda tagasi anda. Mida suurem on saak, seda suurem on toitainete kadu ja seda rohkem tuleks neid väetistega tagasi mulda viia. Rohumaade poolt põllult eemaldatavate toitainete kogus sõltub saagi tasemest.