Vahekultuuride kasvatamine
Vahekultuure kasvatatakse põhikultuuride vahel eesmärgiga parandada mullaviljakust, suruda alla umbrohtumust ning vähendada toitainete liikumist sügavamatesse mullakihtidesse, kust taim neid kätte ei saa.
Vahekultuuride kasvatamine aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri ning -viljakust, parandab mulla niiskusrežiimi ning soodustab kasulike mullaorganismide elutegevust. Tänu vahekultuuridele suurenevad vihmausside ja kasulike mikroorganismide populatsioonid. Lisaks kaetakse vahekultuuridega toidulaud taimekahjustajate looduslikele vaenlastele ja seeläbi toetatakse loomulikke ökoloogilisi funktsioone.
Kuula Põlluteadet
Miks vahekultuurid?
Taimkatteta mullal suureneb pinnase erosioon tuule ja vee mõjul, mistõttu on oluline hoida muld talvel taimkatte all. Vahekultuuridena kasvatamiseks sobivad taimeliigid, mis idanevad ja kasvavad kiiresti. Taimede kiire kasv on eriti oluline just sügisel selleks, et muld saaks võimalikult kiiresti biomassiga kaetud ja taimed seoksid võimalikult palju toitaineid. Nii on toitained järgnevatele kultuuridele mullast kergemini omastatavad. Erineva juurekavaga vahekultuurid aitavad tuua ka mulla alumistest kihtidest toitaineid pindmistesse kihtidesse. Talviste vahekultuuride puhul on sobiv külviaeg kohe peale põhikultuuri koristamist, kuid mitte hiljem kui augusti keskpaigas.
Vahekultuur kui umbrohutõrje vahend:
- Vahekultuuride kasvatamine pärsib umbrohtumust, pakkudes umbrohtudele vee, toitainete ja valguse pärast konkurentsi.
- Kiire algarengu ja suure lehemassiga ja kultuurid vähendavad päikesevalguse jõudmist mullale ning takistavad tänu sellele umbrohuseemnete idanemist.
- Mõned kultuurid, nagu rukis ja ristõielised, eritavad mulda mitmeid aineid (näiteks ristõielised eritavad glükosinolaate), mis pärsivad umbrohuseemnete idanemist ning tärkamist.
Eestis kasvatatakse vahekultuuridena mitmeid ristõielisi (valge sinep, õlirõigas, raps, kesaredis), teravilju (rukis, tatar), liblikõielisi (talivikk, aleksandria ristik, inkarnaatristik) ja ka näiteks itaalia raiheina, keerispead.
Baltic Agro tootevalikust sobivad vahekultuurina kasvatamiseks:
| Kultuur | Talvitumine | Külvisenorm, kg/ha |
|---|---|---|
| Inkarnaatristik | Ei | 15 |
| Punane ristik | Jah | 12-15 |
| Roosa ristik | Jah | 8-10 |
| Valge ristik | Jah | 3-4 |
| Itaalia raihein | Jah | 25-30 |
| Valge mesikas | Jah | 12-15 |
| Keerispea | Ei | 9-12 |
| Kesaredis | Ei | 8-10 |
- Ristõieliste vahekultuuride puhul tuleb nuutri leviku vähendamiseks jälgida külvikorda ning vältida samal põllul järjestikustel aastatel ristõieliste kultuuride kasvatamist.
- Külvisenorme võib vähendada, kui ilmastik on taimede arenguks väga soodne (soe ja niiske) ja külv toimub juulis või augusti alguses.
Seemnesegud vahekultuurina
Kasutada võib ka erinevate vahekultuuride segusid – neil on oma kasutegurid. Üldiselt kehtib põhimõte, et mida liigirikkam on seemnesegu, seda suurem positiivne mõju on bioloogilisele mitmekesisusele.
Segudes kasutatakse erineva juurekavaga taimi, mis on võimelised erinevatest mullakihtidest toitaineid omastama. Lisaks on erinevatel liikidel ka erinevad funktsioonid, näiteks:
- liblikõielised seovad õhulämmastikku ja parandavad ka segudes kõrreliste N tarbimist;
- kõrrelised stimuleerivad mükoriisa arengut ja tänu sellele paraneb mulla tervis ning taimede fosforiga varustatus;
- ristõielised aitavad umbrohtumist alla suruda ja kasvatavad sügavale ulatuva juurestiku.
Baltic Agro tootevalikus on järgmised segud:
| Nimetus | Koostis | Külvisenorm, kg/ha |
|---|---|---|
| Soilbalance | talivikk 31%, inkarnaatristik 31%, kesaredis 19%, keerispea 19% | 16 |
| Wassergüte | aleksandria ristik 25%, munguba 25%, inkarnaatristik 25%, keerispea 25% | 12 |
Parim aeg seemnesegude külviks on juuli lõpp – augusti algus.
Selleks, et vahekultuurist ei saaks tülikas umbrohi põldudel, on väga oluline, et see haritaks mulda enne, kui seemned jõuavad valmida. Haljasväetiskultuurid, mis kasvavad põllul kauem, tuleks samuti purustada, niita või künda enne seemnete valmimist.
