Kevadine pealtväetamine

Kevadine pealtväetamine on saanud nii mõnelgi üheks tavatehnoloogia osaks. Viimastel aastatel on järjest enam hakatud rakendama kevadise NPK pealtväetise kasutamist taliviljadel. Oluline on meeles pidada seda, et kompleksväetise kasutamise ajal oleks mullas piisavalt niiskust, seega tuleks väetis anda ikkagi varakult, aprillis, piisava mullaniiskuse ja sademetega. Laotamise võib ajastada sarnaselt lämmastik-väävel väetise andmisega. Samas saavad taimed väetisest veeslahustuva osa kätte ka väikese niiskuse korral ja toime on hea isegi juhul, kui graanuleid on mullapinnal näha. Mullal nähtavad nö. graanulid on valdavalt toimeelementide kanduraine, mida on kompleksväetises 60%. Muidugi on NPK-ga pealtväetamise efekt alati suurem, kui seda anda enne vihma või enne kevadist äestamist.


Katsetulemused

1. YaraBela Axan vs YaraMila 18-11-13 + S, B, Mg

Baltic Agro on põldkatsetega püüdnud juba aastaid seda tehnoloogiat erinevates oludes tõestada ja leida parimaid soovitusi. Head tulemused saadi talinisuga Ramiro 2018. aastal ettevõttes Luunja Mõis OÜ. Katseaasta oli äärmiselt põuane. Põldkatses oli üheks variandiks kolmel korral kevadel pealtväetisena kasutatud YaraBela Axan (kokku N tasemega 176 kg/ha), millega saadi terasaagiks 5,95 t/ha. Võrdluseks kasutati sama N taseme juures esimese NS väetise asemel NPK väetist YaraMila 18-11-13 + S, B, Mg kulunormiga 200 kg/ha. Tänu kevadisele PK-le (P kogus toimeaines 9 kg/ha ja K 21 kg/ha) saadi selle variandi saagikuseks 6,70 t/ha. Teenitud enamsaak oli 0,75 t/ha ning hoolimata kallimast väetamise skeemist saadi 79 eurot hektari kohta puhastulu (nisu hind 157 EUR/t). Kõrge enamsaagi saamisel mängis kindlasti olulist rolli asjaolu, et põuasel hooajal jõuti kevadine kompleksväetis laotada ajal, mil mullas oli piisavalt niiskust.


2. NP+K vs NPK vs NK

2019. aastal valisime ettevõttes Luunja Mõis OÜ kevadiseks pealtväetise katseks kolm erinevat kompleksväetist: YaraMila 18-11-13 +S, Mg, B ja YaraMila 20-05-15 +S, B ning YaraMila 22-0-14 + S, Mg, B. Ainus erinevus katsevariantide vahel oli kevadine fosfori kogus (vt tabelit). Mullaanalüüside tulemused näitasid fosfori ja kaaliumi keskmist tarvet, mulla pH oli 6.

Väetamisskeemide võrdlus
Kuupäev/näitaja NP+K NPK NK
Sügis 2018 YaraMila 9-12-25 250 kg/ha
03.04.2019 YaraMila 18-11-13 100 kg/ha YaraMila 20-05-15 100 kg/ha YaraMila 22-0-14 100 kg/ha
04.04.2019 YaraBela Axan 27-4 270 kg/ha YaraBela Axan 27-4 265 kg/ha YaraBela Axan 27-4 255 kg/ha
14.05.2019 YaraBela Axan 27-4 260 kg/ha
NPKS sügisel 23-13-52-7 23-13-52-7 23-13-52-7
NPKS kevadel 161-5-11-22 162-2-12-22 161-0-12-22
NPKS kokku 183-18-63-29 184-15-64-29 184-13-64-29
NS suhe kevadel 7:1 7:1 7:1

Väetamisskeemide maksumus erines vaid 6-8 eurot hektari kohta. Variant, mis sai kevadel toimeaines 2 kg fosforit (YaraMila 20-05-15 + S, B, Mg), andis 260 kg enamsaaki ja tänu kõrgemale kvaliteedile puhastulu 68 eurot hektari kohta. 5 kg fosforit saanud variant andis enamsaaki 400 kg/ha, kuid söödanisu kvaliteedi (madala langemisarvu) tõttu vaid 9 eurot puhastulu hektari kohta (vt joonist). Vaata täpsemaid katsetulemusi

Kompleksväetise katse saagikus ja proteiin

Raske öelda, mis põhjusel kvaliteedid sedasi erinesid, planeerime järgnevate aastate väetamiskatsetelt koguda rohkem proove katsevariandi kohta. Kui tulukuste arvutamisel taandada saagikvaliteet ühele kategooriale (4. kategooria), siis kevadised fosfori kogused 2 kg/ha ja 5 kg/ha annaksid puhastulu vastavalt 34 €/ha ja 52 €/ha.


3. NS vs N-väetised

Talivilja lämmastikuga pealtväetamisel soovitame eelistada lämmastik-väävelväetiseid puhtale lämmastikule, sest väävlit vajab taim kohe varakevadel, kuid mullast saab ta sel ajal vaid 50% vajaminevast kogusest. Väävel soodustab lämmastiku omastamist taimede poolt, aidates kaasa nii saagikuse kui ka kvaliteedi kujunemisele. 2019. aastal Luunja Mõis OÜ's läbi viidud katses tõi kevadel kõrgema väävli normiga väetatud variant 460 kg/ha enamsaaki ja 17 €/ha puhastulu. Kõrgema väävliga variandi puhul oli tegemist 4. kategooria toidunisuga, samas kui kontrollvariandi seemneproov näitas 3. kategooriat, mistõttu jäi puhastulu oodatust mõnevõrra madalamaks (vt tabelit).

Kupäev/näitaja AN YaraBela Axan
Sügis 2018 YaraMila 9-12-25 250 kg/ha
03.04.2019 NPK 21-6-11 100 kg/ha NPK 21-6-11 100 kg/ha
04.04.2019 AN 34,4 205 kg/ha YaraBela AXAN 27-4 260 kg/ha
14.05.2019 YaraBela AXAN 27-4 260 kg/ha
NPKS sügis 23 - 13 - 52 - 7 23 - 13 - 52 - 7
NPKS kevad 162 - 3 - 9 - 13 161 - 3 - 9 - 23
NPKS kokku 184 - 16 - 61 - 20 184 - 16 - 61 - 30
NS suhe 12:1 7:1
Saagikus, t/ha 8,21 8,67
Enamsaak, t/ha 0 0,46
Nisu kvaliteet 3. kategooria 4. kategooria
Müügihind, €/t 155 151
N/tonni saagi jaoks 18,6 19,7
Väetiste kulu, €/ha 233 253
Tulu-väetiste kulu, €/ha 1040 1057
Puhastulu, €/ha 0 17

Talinisu kevadel kompleksväetist saanud variant ja kontroll4. YaraMila 18-11-13 + S, B, Mg

2019. aasta kevadel katsetati talinisu kevadist väetamist NPK-väetisega ka Viljandimaa ettevõttes Paugo Põld OÜ. Kevadel laotati poolele põllule väetist YaraMila 18-11-13 + S, B, Mg kulunormiga 100 kg/ha. Kevadised lämmastiku ja väävli kogused olid võrdsed, erinevus oli vaid kompleksväetisega antud fosfori koguses (toimeaines 4,8 kg/ha) ja kaaliumi koguses (toimeaines 10,8 kg/ha).

Erinevus katsevariantide vahel ilmnes terve hooaja vältel. Kompleksväetisega alal kasvanud taimed võrsusid kevadel aktiivsemalt, ka põuaperioodil, ning võrsed olid oluliselt tugevamad, elujõulisemad ja ühtlasemad. Lisaks oli ka juurekava tugevamini arenenud ning narmasjuuri oli rohkem kui kontrollvariandi taimikul (vt fotot). Ka hilisemas faasis oli vahe märgatav, taimik oli kompleksväetise alal tihedam ning produktiivvõrseid oli 1-2 võrra enam. Kevadine NPK kasutamine tõi 800 kg/ha enamsaaki ja 96 €/ha puhastulu.

Foto. Talinisu Frontal, Paugo Põld OÜ, 26.04.2019. Vasakul kevadel kompleksväetist 18-11-13 saanud variant, paremal kontrollvariant.


Katsetulemused 2020

2020. aastal tegime katseid kevadise kompleksväetisega kahes kohas - teist aastat järjest Viljandimaal ettevõttes Paugo Põld OÜ ning Imaveres ettevõttes Mägede OÜ. Mõlemal juhul viidi katse läbi talinisu põllul.

5. YaraMila 18-11-13 + S, B, Mg

Viljandimaal läbi viidud katses hindasime YaraMila NPK 18-11-13 (100 kg/ha) mõju talinisu Rotax saagikusele. Lämmastiku ja väävli kogus oli mõlemal variandil ühtne, erines vaid kevadise fosfori ja kaaliumi kogus (kompleksväetisega variandil P 4,8 kg/ha ja K 10,8 kg/ha toimeaines). Katsepõllul oli fosfori ja kaaliumi tarve keskmine.

Kompleksväetise kasutamine tõi 2020. aasta katsepõllul 420 kg/ha enamsaaki. Väetise maksumus oli kompleksväetise variandis küll 25 eurot kallim, kuid saadud enamsaak tõi siiski 45 EUR/ha enamtulu (vt tabelit).

Näitaja Kontroll YaraMila NPK 18-11-13
Saagikus, t/ha (12,5%) 7,76 8,18
Kvaliteet sööt sööt
Väetise skeemi maksumus, €/ha 238,13 263,28
Tulu - kulu, €/ha 1050,03 1094,60
Koht tulukuselt 2. 1.

6. YaraMila ja BeFert

Imaveres läbi viidud katses oli variante kolm: lisaks kontrollivariandile, mis kompleksväetist ei saanud, oli võrdluses YaraMila NPK 20-5-15 (100 kg/ha) ning BeFert 22-6-12 (100 kg/ha). Taaskord oli lämmastiku ja väävli kogus kõigis variantides sama. Mõlemad kompleksväetise variandid tõid võrreldes kontrollvariandiga korraliku enamsaagi (0,86 t/ha ning 1,3 t/ha) ning tänu sellele ka kõrge enamtulu (vt tabelit).

Näitaja Kontroll YaraMila 20-5-15 BeFert 22-6-12
Saagikus, t/ha (12,5%) 8,8 9,66 10,1
Koht saagikuselt 3. 2. 1.
Kvaliteet 3. kat 4. kat 4. kat
Väetise skeemi maksumus, €/ha 260 275 272
Tulu - kulu, €/ha 1112,36 1203,10 1273,41
Koht tulukuselt 3. 2. 1.

Kokkuvõtteks

Seniste kogemuste põhjal võib öelda, et mida ebasoodsamad on kevadised olud taimekasvatuseks, seda suuremat efekti võib kevadisest kompleksväetisest loota. Eriti siis, kui looduslike tingimuste tõttu on mullast toitaineid raskem kätte saada.