Põhu lagundamine
Suur põhumass pärsib põllukultuuride arengut
7. juuli 2022
Koristusaeg on peagi käes ja aeg on mõelda koristuse käigus tekkiva põhu käitlemisele. Väetiste hinnad on kõrged ja harjumuspärane lämmastikuga põhu lagundamine ei pruugi olla soodsaim ja tõhusaim viis. Lagunemata orgaaniline mass võib järelkultuuril takistada idanemist ning põhku lagundavad mikroorganismid võtavad põhu suure C/N suhte tõttu puuduoleva lämmastiku mullast, olles konkurendiks kultuurtaimikule lämmastiku omastamisel.
Põhk
Põhk on väärtuslik lüli mulla huumusbilansi tasakaalustamisel. See on taastuv ressurss, mille tagastamine mulda parandab nii huumusbilanssi kui ka mullaviljakust. Põhu lisamisel mulda suureneb mulla süsinikuvaru. Põhk sisaldab ka olulisel määral toiteelemente - näiteks 1 tonni nisu põhu eemaldamisega põllult viiakse ära umbes 0,6 kg fosforit ning 11 kg kaaliumit. Arvestades nisu terade ja põhu suhteks 0,9-1 : 1, viib näiteks 7-tonnine saak põllult ära 4 kg fosforit ja 70 kg kaaliumit. See on arvestatav kogus toiteelemente, mis tuleb mineraalväetistega mulda tagastada. Seega on soovituslik jätta põhk põllule ning tagada selle kiire lagunemine.
Taimejäänuste kiiremaks lagundamiseks soovitame:
1. BioSplito
BioSplito koosneb mikroorganismidest ja nende poolt sünteesitud ensüümidest. BioSplito aitab lagundada taimejäänuste koostises olevaid orgaanilisi ühendeid (tselluloos, hemitselluloos, ligniin) ning lagunemise tagajärjel rikastub muld toiteelementidega. Ensüümid parandavad ka mullastruktuuri, füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi. Lisaks hoiavad need ära hallituse ja toksiinide teket.
Visuaalne erinevus enne ja 60 päeva pärast BioSplitoga töötlemist.
BioSplitot soovitame kasutada kohe pärast eelkultuuri koristamist eraldi, koos glüfosaadiga või talirapsi mullaherbitsiidiga. Toodet võib segada bioloogiliste toodete, väetiste ja pestitsiididega, samuti vedela karbamiidväetisega. BioSplito lisatakse paaki viimasena ja lahus tuleb ära kasutada 6 tunni jooksul pärast valmistamist.
Soovituslik kasutusnorm on 1-2 kg/ha. Täpsemal arvutamisel tasuks lähtuda taimejäänuste kogusest põllul. Kasutusnormi arvutamisel tuleb arvestada seda, et ühest kilogrammist BioSplitost piisab ligikaudu 5 tonni taimejäänuste efektiivseks lagundamiseks. Põhu koguse arvutamiseks võib lähtuda allolevast tabelist.
Taimejäänuste kogus erinevate kultuuride puhul (kordaja BioSplito normi arvutamiseks)
| PÕLLUKULTUUR | nisu | oder | rukis | kaer | mais | raps | hernes |
| Keskmine põhu ja terade suhe | 0,9 | 0,8 | 0,9 | 0,8 | 1,0 | 1,5 | 0,5 |
Näide. 7 t/ha nisu saagi puhul jääb põllule põhku 7 × 0,9 = 6,3 tonni. Sellisel juhul on soovituslik BioSplito norm 6,3 / 5 = 1,26 kg/ha.
Katsetulemus
2018. aasta sügisel rajati Kuusiku Katsekeskusesse pikaajaline katse eesmärgiga hinnata biostimulaatorite BioSplito ja BioSpektrumi mõju saagikusele. Võrreldes kontrollvariandiga andis variant, kus kasutati peale saagikoristust BioSplitot, 2019. aastal enamsaaki 1,7 t/ha, 2020. aastal 0,6 t/ha ja 2021. aastal 1,2 t/ha. Variant, milles kasutati kombinatsiooni BioSpektrum + BioSplito, tõi 2019. aastal 2,2 t/ha enamsaaki, 2020. aastal 0,9 t/ha ja 2021. aastal 1,4 t/ha.
Saagikused 2019-2021
2. Humistar
Humistar sisaldab humiinhappeid, mis on lagunenud orgaanilise aine lõpp-produktid. Humiinainete mõjul kiireneb mullas olevate põhujääkide ja taimejäänuste mineraliseerumine, mis omakorda mõjub soodsalt mulla füüsikalistele ja agrokeemilistele omadustele ning üldisele mullaviljakusele. Humistar rikastab mulda toiteelementidega, muudab fosfori raskesti lahustuvad ühendid taimele kättesaadavaks, parandab mulla õhustatust ja vee sidumisvõimet, elavdab mikroorganismide tegevust. Humistari mõju on pikaajaline ning suureneb mitmeaastasel kasutamisel. Soovitame Humistari kasutada eelkultuuri koristamise järgselt kulunormiga 5 l/ha.
Eriti efektiivne on Humistari mõju taimejäänuste mineraliseerumisele, kui sellele põllule antakse samal eesmärgil ka lämmastikku.
Katsetulemused
Leedus Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskuses läbi viidud uuringus aastatel 2009/2010 ja 2013/2014 täheldati katselappidel, kus kasutati humiinainete ja ammooniumnitraadiga või humiinainetega töödeldud põhkväetist, võrreldes teiste katselappidega kõrgemat orgaanilise aine, huumuse ning mineraalse lämmastiku ja üldlämmastiku sisaldust mullas. Nende katselappide mullas täheldati ka suuremat niiskusesisaldust.
Kuusiku katsekeskuses on 3 hektarile rajatud katse, mille eesmärk on uurida taimejäänuste mineraliseerumist ning hinnata selle mõju külvatava kultuuri saagikusele. Katse rajati 2015. a sügisel, kui pärast saagi koristamist laotati ühele osale põllust mineraalväetist AN kulunormiga 200 kg/ha, teisele ja kolmandale osale pritsiti toodet Humistar kahe erineva kulunormiga: 5 l/ha ja 10 l/ha. Samasugust skeemi on kasutatud igal sügisel kogu katseperioodi jooksul. Kasvuaegne väetamine ja taimekaitse on kogu katsepõllul ühesugune, erineb vaid saagikoristusele järgnev mulla töötlemine.
Joonis 2. Saagikused 2016-2021.
*2016. a oli kasutatud AN kogus 100 kg/ha
Tulemuste põhjal (vt joonist) saab väita, et Humistar on just põuastes ja keerulistes tingimustes (2016., 2018. ja 2021. aastal) heaks lahenduseks saagi kindlustamisel. Tänu hästi arenenud juurekavale ning struktuursele ja viljakale mullale on taim võimeline toitained ja vett paremini kätte saama. 2017. aasta oli taime kasvuks soodne, optimaalselt oli sademeid ning päikest, seetõttu jäi ka Humistari mõju tagasihoidlikumaks.
2021. aasta saagikoristuse ajaks oli katsepõldu töödeldud erinevate toodetega (AN, Humistar) kuuel järjestikusel aastal. Kõrgeima puhastulu on kuue aasta kokkuvõttes andnud variant, kus põldu on igal sügisel pärast saagi koristamist pritsitud tootega Humistar 5 l/ha. Võrreldes AN-variandiga on enamsaak aastate peale kokku 9,21 t/ha ja puhastulu 2190 €/ha. Humistar 10 l/ha variandis on kuue aasta tulemuseks vastavalt 9,69 t/ha ja 2180 €/ha. Humistariga töödeldud osalt koristatud saak on olnud ka kvaliteedilt parem. Lisaks on Humistariga töödeldud põllulappide mulla kvaliteet aastatega paranenud.
