Põhu lagundamine
Suur põhumass pärsib põllukultuuride arengut
Koristusaeg on peagi käes ja aeg on mõelda koristuse käigus tekkiva põhu käitlemisele. Lagunemata orgaaniline mass takistab järelkultuuril idanemist ja tärkamist. Põhku lagundavad mikroorganismid võtavad põhu laia C : N suhte tõttu puuduoleva lämmastiku mullast, olles konkurendiks kultuurtaimikule lämmastiku omastamisel.
Nüüd saad Põlluteadet ka kuulata! 30. juuni Põlluteate loeb ette Helina Märtmann.
Põhk
Põhk on väärtuslik lüli mulla huumusbilansi tasakaalustamisel. See on taastuv ressurss, mille tagastamine mulda parandab nii huumusbilanssi kui ka mullaviljakust. Põhu lisamisel mulda suureneb mulla süsinikuvaru. Põhk sisaldab ka olulisel määral toiteelemente – 1 tonni nisu põhu eemaldamisega põllult viiakse ära umbes 0,6 kg fosforit ning 11 kg kaaliumit. Nisu puhul on terade ja põhu suhe umbes 0,9-1 : 1, s.t näiteks 7-tonnise hektarisaagiga viiakse põllult minema samaväärne kogus põhku ja koos sellega arvestatav kogus toiteelemente, mis tuleb mineraalväetistega mulda tagastada. Seega on soovituslik jätta põhk põllule ning tagada selle kiire lagunemine.
Taimejäänuste kiiremaks lagundamiseks soovitame:
1. BioSplito
BioSplito koosneb taimejäänuseid lagundavatest mikroorganismidest (Trametes versicolor, Pleurotus ostreatus, Cellulomonas uda, Cellulomonas gelida, Aspergillus awamori ja Trichoderma reesei) ja nende poolt sünteesitud ensüümidest. BioSplito aitab lagundada taimejäänuste koostises olevaid orgaanilisi ühendeid (tselluloos, hemitselluloos, ligniin) ning lagunemise tagajärjel rikastub muld toiteelementidega. Ensüümid parandavad ka mullastruktuuri, füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi. Lisaks hoiavad need ära hallituse ja toksiinide teket.
Visuaalne erinevus enne ja 60 päeva pärast BioSplitoga töötlemist.
BioSplitot soovitame kasutada kohe pärast eelkultuuri koristamist eraldi, koos glüfosaadiga või talirapsi mullaherbitsiidiga. Toodet võib segada bioloogiliste toodete, väetiste ja pestitsiididega, samuti vedela karbamiidväetisega. BioSplitot sisaldav paagisegu tuleb kasutada ära 6 tunni jooksul pärast valmistamist.
BioSplitot võivad põllul kasutada ka mahepõllumajanduslikud tootjad.
Soovituslik kasutusnorm on 1-2 kg/ha. Täpsemal arvutamisel tuleks lähtuda taimejäänuste kogusest põllul. Kasutusnormi arvutamisel tuleb arvestada seda, et 1 kg BioSplitost piisab ligikaudu 5 tonni taimejäänuste efektiivseks lagundamiseks. Põhu koguse arvutamiseks võib lähtuda allolevast tabelist.
Taimejäänuste kogus erinevate kultuuride puhul (kordaja BioSplito normi arvutamiseks)
| PÕLLUKULTUUR | nisu | oder | rukis | kaer | mais | raps | hernes |
| Keskmine põhu ja terade suhe | 0,9 | 0,8 | 0,9 | 0,8 | 1,0 | 1,5 | 0,5 |
Näide. 7 t/ha nisu saagi puhul jääb põllule põhku 7 × 0,9 = 6,3 tonni. Sellisel juhul on soovituslik BioSplito norm 6,3 / 5 = 1,26 kg/ha.
Katsetulemused
Kuusiku Katsekeskus
2018. aasta sügisel rajati katsekeskusesse pikaajaline katse eesmärgiga hinnata biostimulaatorite BioSplito ja BioSpektrumi mõju saagikusele. Võrreldes kontrollvariandiga andis variant, kus kasutati peale saagikoristust BioSplitot, 2019. aastal enamsaaki 1,7 t/ha, 2020. aastal 0,6 t/ha, 2021. aastal 1,2 t/ha ja 2022. aastal 0,2 t/ha. Variant, milles kasutati kombinatsiooni BioSpektrum + BioSplito, tõi enamsaaki 2019. aastal 2,2 t/ha, 2020. aastal 0,9 t/ha, 2021. aastal 1,4 t/ha ja 2022. aastal 0,5 t/ha.
Joonis. Saagikus aastatel 2019-2022
Perevara
Ettevõttes Perevara AS rajati 2019. aasta kevadel katse, kus poolele talinisu põllule pritsiti (28. aprillil) BioSpektrum kulunormiga 0,5 l/ha. Pärast talinisu koristust pritisi (2. septembril, koos glüfosaadiga) kõrrepõllu BioSpektrumit saanud osa üle BioSplitoga kulunormiga 1,0 l/ha. Vahepeal muutus toodete formulatsioon, aga toodete pritsimise skeem on igal katseaastal olnud sama: kevadel BioSpektrum 0,25 kg/ha ja peale saagi koristust BioSplito kulunormiga 1,0 kg/ha.
2022. a. saagiaasta tulemusena saadi töödeldud osalt 1,66 t/ha enamsaaki ja teeniti 423,30 €/ha enamtulu.
Joonis. Saagikus ja enamsaak aastatel 2019-2022
Kuna biopreparaatide mõju taimedele ja mullale on pikaajaline, tuleks ka tulemusi vaadelda kõigi kasutusaastate peale kokku. Nelja aasta kokkuvõttes on biopreparaatide kasutamine toonud 3,09 t enamsaaki ja 589,55 € enamtulu hektarilt. Toetades mulda ja seal elavaid kasulikke mikroorganisme järjepidevalt, on võimalik koristada kõrgem ja kvaliteetsem saak ning tagada taimedele parem vastupidavus ebasoodsatele kasvutingimustele.
2. Humistar
Humistar sisaldab humiinhappeid, mis on lagunenud orgaanilise aine lõpp-produktid. Humiinainete mõjul kiireneb mullas olevate põhujääkide ja taimejäänuste mineraliseerumine, mis omakorda mõjub soodsalt mulla füüsikalistele ja agrokeemilistele omadustele ning üldisele mullaviljakusele. Humistar rikastab mulda toiteelementidega, muudab fosfori raskesti lahustuvad ühendid taimele kättesaadavaks, parandab mulla õhustatust ja vee sidumisvõimet, elavdab mikroorganismide tegevust. Humistari mõju on pikaajaline ning suureneb mitmeaastasel kasutamisel. Soovitame Humistari kasutada eelkultuuri koristamise järgselt kulunormiga 5 l/ha.
Eriti efektiivne on Humistari mõju taimejäänuste mineraliseerumisele, kui sellele põllule antakse samal eesmärgil ka lämmastikku.
Katsetulemused
Leedus Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskuses läbi viidud uuringus aastatel 2009/2010 ja 2013/2014 täheldati katselappidel, kus kasutati humiinainete ja ammooniumnitraadiga või humiinainetega töödeldud põhkväetist, võrreldes teiste katselappidega kõrgemat orgaanilise aine, huumuse ning mineraalse lämmastiku ja üldlämmastiku sisaldust mullas. Nende katselappide mullas täheldati ka suuremat niiskusesisaldust.
Kuusiku katsekeskuses on 3 hektarile rajatud pikaajaline katse, mille eesmärk on saavutada taimejäänuste kiirem mineraliseerumine ning hinnata selle mõju külvatava kultuuri saagile. Katse rajati 2015. a sügisel, kui pärast saagi koristamist laotati ühele osale põllust mineraalväetist AN, teisele ja kolmandale osale pritsiti toodet Humistar vastavalt kulunormiga 5 l/ha ja 10 l/ha. Samasugust skeemi on kasutatud igal sügisel kogu katseperioodi jooksul. Kasvuaegne väetamine ja taimekaitse on kogu katsepõllul ühesugune, erineb vaid saagikoristusele järgnev mulla töötlemine.
Joonis. Saagikused 2016-2022, t/ha.
*2016. a oli kasutatud AN kogus 100 kg/ha, järgmistel aastatel 200 kg/ha
Tulemuste põhjal (vt joonist) saab väita, et Humistar on just põuastes ja keerulistes tingimustes heaks lahenduseks saagi kindlustamisel (2016., 2018., 2021. ja 2022. aasta tulemused). Tänu hästi arenenud juurekavale ning struktuursele ja viljakale mullale on taim võimeline toitained ja vett paremini kätte saama. 2017. aasta oli taime kasvuks soodne, optimaalselt sademeid ning päikest, seetõttu jäi ka Humistari mõju tagasihoidlikumaks.
2022. aasta saagikoristuse ajaks oli katsepõldu töödeldud erinevate toodetega (AN, Humistar) seitsmel järjestikusel aastal. Kõrgeima puhastulu on seitsme aasta arvestuses andnud variant, kus põldu on igal sügisel pärast saagi koristamist pritsitud tootega Humistar 10 l/ha. Võrreldes AN-variandiga on enamsaak aastate peale kokku 11,15 t/ha ja puhastulu 2742,75 €/ha*. Humistar 5 l/ha variandis on seitsme aasta tulemuseks vastavalt 10,08 t/ha ja 2655,66 €/ha. Humistariga töödeldud variantidelt koristatud saak on olnud ka kvaliteedilt parem. Lisaks on Humistariga töödeldud põllulappide mulla kvaliteet aastatega paranenud.
*Humistari katse tulukuse arvutamisel on kasutatud saagi hindasid: 2016. a. odra hind 127 €/t; 2017. a. toidurukki hind 122 €/t; 2018. a. kaera hind 195 €/t; 2019. a. suvirapsi hind 361 €/t + õlisus; 2020. a. odra hind 152 €/t; 2021. a. söödanisu hind 180,47 €/t; 2022. a. herne hind 359,22 €/t.