Maisiseemne valik
Mais soojalembelise kultuurina vajab kasvuks ja arenguks soojust. Kasvukoha temperatuur on üheks faktoriks, mis paneb paika, millised sordid piirkonda sobivad. Maisi jaoks vajalik efektiivsete temperatuuride summa on minimaalselt 850 kraadi.
Efektiivseks temperatuuriks loetakse +5°C, sellest alates algab taime vegetatsiooniperiood (seemne idanemine, vegetatiivsete või viljakandvate taimeosade teke jne). Kui temperatuur langeb alla +5°C, siis taim veel ei hukku, kuid tema kasv ja areng peatuvad.
Aktiivseks temperatuuriks loetakse ööpäeva keskmist temperatuuri alates +10°C.
Sordivõrdluskatse 2019
Maisi sordivõrdluskatse raames katsetasime seitset erinevat sorti kahes erinevas piirkonnas: Lääne-Virumaal ja Põlvamaal, tootjateks vastavalt Muuga PM OÜ ja Krootuse Agro AS. Võrdlesime Väike-Maarja ja Piigaste ilmajaamade temperatuurinäite külvist koristuseni ning arvutasime mõlema piirkonna efektiivsete ja aktiivsete temperatuuride summad. Temperatuurinäitude allikana kasutasime Riigi Ilmateenistuse (ilmateenistus.ee) andmeid.
| Ettevõte | Ilmajaama asukoht | Kaugus põllust | Kasvu-periood | Efektiivsed temp. | Aktiivsed temp. |
|---|---|---|---|---|---|
| Muuga PM | Väike-Maarja | ~ 30 km | 16.05-01.10 | 1290 | 647 |
| Krootuse Agro | Piigaste | ~ 5 km | 10.05-25.09 | 1279 | 584 |
Andmeid võrreldes võiks eeldada, et 2019. aastal oli maisi kasvuks soodsam piirkond Lääne-Virumaa ning et Muuga PM katse andis paremaid tulemusi. Tegelikke tulemusi (tabelid 2 ja 4) vaadates ja analüüsides on olukord aga vastupidine ja ideaalilähedasemad tulemused saadi hoopis Krootuse Agro põldudelt. Vastupidine tulemus võib olla tingitud erinevast mullastikust ja erinevast sademete hulgast.
Olulist rolli mängib ka asjaolu, et Muuga PM katses arvestatud ilmaandmed on kogutud Väike-Maarjast, mis jääb katsepõllust 30 km kaugusele. Krootuse Agro põld aga asub Piigaste ilmavaatluspunktist kõigest 5 km kaugusel. Mida lähemal on ilmavaatluspunkt põllule, seda täpsemad on ilmastiku andmed ja järeldused, mida me info põhjal teha saame. Selles katses on täpsemad temperatuuride andmed Krootuse Agrol, sest ilmajaam on põllule niivõrd lähedal. Muuga puhul saame oletada, millised need temperatuurid olla võisid. 30 km on niivõrd suur vahemaa, et tegelikkus võis olla sootuks erinev.
Maisi koristamine
Õige aeg maisikoristuseks on siis, kui tõlviku muljumisel on 1/3 terast piimküpsuse faasis ja 2/3 vahaküpsuse faasis. Tera pigistamisel peaks sisu tekstuurilt vedelat juustu meenutama. Maisi tera küpsusaste mõjutab silo seeduvust. Mida hilisemas küpsusfaasis mais koristatakse, seda suurem on kuivaine saak, kuid väiksem on raku kestaainete (NDF) seeduvus. Lisaks väheneb täisküpsuse faasis koristatud maisist valmistatud silo puhul nii tärklise kui ka tõlviku seeduvus ja loomade poolt omastatava energia hulk. Liiga vara koristatud maisi kuivaine ja tärklise sisaldused jäävad madalaks, raku kestaainete sisaldus aga liiga kõrgeks. Tulemuseks on optimaalsest madalam piimatoodang ja piima valgusisaldus.
Muuga PM ja Krootuse Agro katsepõldudelt koristati kõik sordid ära samal päeval, vastavalt 01.10.2019 ja 25.09.2019. Kvaliteedi tabelist tärklise ning NDF suhet hinnates ja taimede hindamise tabeleid vaadates saab öelda, et mõne sordi jaoks oli koristuspäev liiga hiline ja mõne jaoks liiga varane.
Koristatava taime kuivaine sisaldus peaks olema minimaalselt 25%, optimaalne oleks 30-35%. Kuivaine sisalduse suurenedes hakkab maisisilo toiteväärtus vähenema. Kui kuivaine sisaldus jääb alla 25%, on silo söömus tagasihoidlik ning lehmade piimatoodang ja kvaliteet langeb.
Optimaalne tärklise sisaldus on 30 ja 35% vahel, minimaalne 25%. Tärklis suurendab mikrobiaalse valgu voolu peensoolde, parandades seeläbi aminohapete bilanssi ning selle tulemusena piimatoodangut ja piima valgusisaldust. Mikrobiaalne proteiin on kõige odavam ja looma jaoks kõige paremas tasakaalus aminohapete allikas.
Tärklise ja NDF (rakukesta aine) suhe näitab kõige paremini silo seeduvust. Mida lähemal on see number arvule 0,75, seda parema kvaliteediga on silo ja seda kiiremini saab seda söötma hakata. Üle 0,75 olev number tähendab, et silo peab kauem fermenteeruma. Lisaks näitab kõrgem number ka seda, et koristusega on hiljaks jäädud.
Katsetulemused
Muuga PM
Külvati: 16.05.2019
Koristati: 01.10.2019
Kasvupäevade arv: 138
| Sort | FAO | Haljasmassi saak, t/ha | Kuivaine, % | Kuivaine saak, t/ha | Tärklis kuivaines, % | Tärklise saak, t/ha | NDF kuivaines, % | Tärklise ja NDF-i suhe |
| Aalborg | 170 | 48,56 | 25,88 | 12,6 | 31,10 | 3,91 | 47,83 | 0,65 |
| GS 180 | 180 | 48,26 | 29,15 | 14,1 | 38,05 | 5,35 | 45,45 | 0,84 |
| Coditank | 190 | 66,94 | 27,36 | 18,3 | 27,63 | 5,06 | 46,78 | 0,59 |
| P7043 | 180 | 59,91 | 26,11 | 15,6 | 23,80 | 3,72 | 53,46 | 0,45 |
| Eduardo | 190 | 61,59 | 24,35 | 15,0 | 25,15 | 3,77 | 56,34 | 0,45 |
| Legolas | 200 | 59,72 | 27,10 | 16,2 | 24,78 | 4,01 | 56,42 | 0,44 |
| Skandik | 200 | 59,81 | 27,35 | 16,4 | 27,54 | 4,51 | 49,83 | 0,55 |
| Sort | Taimi tk | Kogu taimik, kg | Keskmine taime pikkus, m | Tõlvikute kaal, kg | Tõlvikute osakaal kogu taimest, % | Tõlviku avatus, cm | Tõlviku küpsusaste ** | Tõlvikuid 8 taime kohta, tk |
| Aalborg | 8 | 5,18 | 2,28 | 2,12 | 40,9 | Suletud | 79 | 10 |
| GS 180 | 8 | 5,94 | 2,34 | 2,57 | 43,3 | Suletud | 77 | 10 |
| Coditank | 8 | 7,14 | 2,44 | 3,11 | 43,,6 | Suletud | 77 | 12 |
| P7043 | 8 | 6,39 | 2,30 | 3,06 | 47,9 | Suletud | 77 | 12 |
| Eduardo | 8 | 6,57 | 2,65 | 3,12 | 47,4 | Suletud | 77 | 12 |
| Legolas | 8 | 6,37 | 2,71 | 3,05 | 47,9 | Suletud | 77 | 14 |
| Skandik | 8 | 6,38 | 2,43 | 2,7 | 42,3 | 4-6 cm (pooled avanenud) | 79 | 9 |
**Tõlviku küpsusastme hindamiseks kasutas töö teostaja majanduskatsete skaalat:
77 - piimküpsuse lõpp
79 - on saavutatud liigi- või sordispetsiifiline terise suurus
Katsetulemused
Krootuse 2019
Külvati: 10.05.2019
Koristati: 25.09.2019
Kasvupäevade arv: 138
| Sort | FAO | Haljasmassi saak, t/ha | Kuivaine, % | Kuivaine saak, t/ha | Tärklis kuivaines, % | Tärklise saak, t/ha | NDF kuivaines, % | Tärklise ja NDF suhe |
| Aalborg | 170 | 79,59 | 33,07 | 26,3 | 30,55 | 8,04 | 39,46 | 0,77 |
| GS 180 | 180 | 54,52 | 29,25 | 15,9 | 28,53 | 4,55 | 43,05 | 0,66 |
| Coditank | 190 | 80,91 | 29,51 | 23,9 | 29,65 | 7,08 | 40,75 | 0,73 |
| P7043 | 180 | 69,94 | 32,23 | 22,5 | 38,44 | 8,66 | 38,41 | 1 |
| Eduardo | 190 | 65,72 | 33,08 | 21,7 | 35,32 | 7,68 | 39,26 | 0,9 |
| Legolas | 200 | 66,94 | 32,54 | 21,8 | 32,8 | 7,14 | 42,02 | 0,78 |
| Skandik | 200 | 71,25 | 32,66 | 23,3 | 32,07 | 7,46 | 40,6 | 0,79 |
| Sort | Taimi, tk | Kogu taimik, kg | Keskm taime pikkus, m | Tõlvikute kaal, kg | Tõlvikute osakaal taimest, % | Tõlviku avatus, cm | Tõlviku küpsusaste** | Tõlvikuid 8 taimel, tk |
| Aalborg | 8 | 8,49 | 2,53 | 3,79 | 44,6 | 4-6 cm (kõik avanenud) | 83 | 14 |
| GS 180 | 8 | 6,71 | 2,13 | 2,98 | 44,4 | 2-4 cm (kõik avanenud) | 79 | 9 |
| Coditank | 8 | 8,63 | 2,64 | 4,22 | 48,9 | 6 cm (üksikud avanenud) | 77 | 14 |
| P7043 | 8 | 7,46 | 2,51 | 3,51 | 47,1 | 2 cm (osad avanenud) | 77 | 14 |
| Eduardo | 8 | 7,01 | 2,84 | 3,16 | 45,1 | 4 cm (osad avanenud) | 79 | 12 |
| Legolas | 8 | 7,14 | 2,59 | 2,94 | 41,2 | 4-6 cm (osad avanenud) | 79 | 12 |
| Skandik | 8 | 7,6 | 2,60 | 3,05 | 40,1 | 6-8 cm (osad avanenud) | 79 | 11 |
**Tõlviku küpsusastme hindamiseks kasutas töö teostaja majanduskatsete skaalat:
77 - piimküpsuse lõpp
79 - on saavutatud liigi- või sordispetsiifiline terise suurus
83 - varane vahaküpsus: terised taignase konsistentsiga, kuivainesisaldus ca 45%
Järeldused ja soovitused
Lähtudes tärklise ja NDF-i suhtest andis parima tulemuse mõlemas katsekohas Aalborg (FAO 170). 190 FAO-ga oli katses kaks sorti: Coditank ja Eduardo. Mõlemas katsekohas näitas paremaid tulemusi Coditank, seda eriti Lõuna-Eestis, kus tärklise ja NDF-i suhe oli ideaalilähedane. FAO numbriga 200 olid sordivõrdluses SY Skandik ja Legolas, kvaliteedi tulemuste põhjal andis parema tulemuse SY Skandik.
Soovitused sordivalikul 2019. aasta katsete põhjal
- FAO 180 Aalborg – kiire kevadise algarenguga ja kõrge külmataluvusega silomaisi sort. Lamandumiskindlus hea kuni väga hea, tärklise sisaldus keskmine kuni kõrge.
- FAO 190 Coditank ja Eduardo, mis on saanud positiivset kasvatajate poolset tagasisidet.
- FAO 190 Coditank – kõrge kuivainesisaldusega silomais. Kasvab erinevatel muldadel, kuid kergematel muldadel annab saagikamad tulemused.
- FAO 190 Eduardo – näitas 2018. aasta Baltic Agro katses väga häid tulemusi. Andis koos Aalborgiga teistest katses olnud sortidest märkimisväärselt kõrgema haljasmassi saagi, kuivaine saagi ja tärklise sisalduse.
- FAO 200 Skandik – kiire kevadise algarenguga ja väga lamandumiskindla taimikuga sort. Annab kõrge haljasmassi saagi ja tärklisesisaldus kuivaines on kõrge.
Sort, mida katses ei käsitletud, kuid on andnud väga head põllumehe poolset tagasisidet:
- FAO 180 Beania – kiire algarenguga ja kõrge potentsiaaliga silomais. Lamandumiskindel ja kõrge saagikuse ning kvaliteediga. Leedu katsetes kõrvutatakse tihti Aalborgiga, andes kvaliteedi ja saagi poolest samu ja vahel isegi paremaid tulemusi.
