Maisi umbrohutõrje ja leheväetamine

Mais on tärganudMaisile on iseloomulik tugev sammasjuurestik, mis olenevalt tingimustest võib ulatuda 2,5-4 meetri sügavusele. Meie tingimustes on maisi kasvu algus aeglane, sest mais vajab idanemiseks mullatemperatuuri vähemalt 6-8 °C, optimaalne oleks 10-12 °C. Seda kinnitas ka selle aasta kevad. Paljud külvasid maisi jahedasse mulda ajal, mil välistemperatuurid olid kõikuvad ning esines öökülmasid ja tegelikult tärkasid varased ja hilised külvid samal ajal. Algarengu soodustamiseks vajab mais sooja ja kobedat mulda, see eeldab kündi või sügavkobestamist. Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm.

Väetamine

Maisile sobiv mulla pH on 6–7,5, happelisi muldi tuleb lubjata. Kuna mais kasutab hästi orgaanilist väetist, siis seda võiks kokku anda 100 t/ha. Koos külvieelse vedelsõnnikuga (30-50 t/ha) on soovitatav kasutada Humistari 5-10 l/ha. See ergutab kasulike mikroorganismide tegevust ning mõjub hästi lämmastiku jt toiteelementide kasutuse efektiivsusele. Enne külvi on vaja lisaks orgaanilisele väetisele anda ka NPK mineraalväetist, mille täpse vajaduse saab paika panna vastavalt mullaanalüüside tulemustele.

Mais vajab kasvu alguses tugeva juurekava moodustamiseks fosforit (P) ja tsinki (Zn). Seisukindluse, saagi kvaliteedi ja taimede vastupidavuse parandamiseks temperatuuristressile on oluline kaalium (K). Lisaks aitab kaalium kaasa ka ühtlasemale valmimisele.

Alates 6. lehest algab kiire biomassi kasv, mistõttu on lämmastikutarve kõrge ja vajalik on NS-väetistega pealtväetamine. Kokku on kasvuperioodi vältel tarvis toimeaines 200-250 kg/ha lämmastikku (N). Väävel (S) parandab lämmastiku omastamist. Taimed omastavad lämmastiku peamiselt nitraadina, taime ainevahetuses ja koostises esineb lämmastik aga aminohapetena. Siinkohal tuleb appi väävlit sisaldav ensüüm nitraatreduktaas, mille osalusel muudetakse nitraadid aminoühenditeks. Väävli puuduse korral on ensüümi teke pärsitud ja taimedesse kuhjuvad nitraadid. Kogu taime arenguprotsessid ja ainevahetus on selle tõttu häiritud.

Kasvuaegset lisaväetamist on parim teha koos vaheltharimisega. Parim aeg lisaväetamiseks ja vaheltharimiseks on alates maisi 2-3 lehe faasist kuni ajani, mil taimed veel vahelt harimist võimaldavad. Lisaväetamiseks sobivad NS või ASN (N kuni 50 kg/ha).

Starterväetised mikrograanulitena

Taimiku algarengu perioodil, mil mullatemperatuur on veel madal, ei suuda kasvu alustav idand vajalikul määral lämmastikku, fosforit ja tsinki omastada. Seetõttu on vajalik koos külviga mikrogranuleeritud starterväetiste (graanuli läbimõõt 1-2 mm) kasutamine, sest need sisaldavad kiiresti omastatavat fosforit ja tsinki. Väetis jõuab külvirea vahetusse lähedusse ja on tärkavale taimele koheselt kättesaadav. MAP (monoammooniumfosfaat) ja DAP (diammooniumfosfaat) starterväetistena on suuremate graanulitega ning jäävad seemnetest vähemalt 4-5 cm kaugusele. Kuna fosfor mullas praktiliselt ei liigu, siis peavad juured kasvades nende graanuliteni jõudma. Seetõttu on eriti varasemate külvide puhul hädavajalik lisaks MAP-ile või DAP-ile mikrogranuleeritud starterväetiste kasutamine.

Mikrogranuleeritud starterväetiseid on kahte tüüpi:

  1. NP+Zn väetis - Planstart
  2. PK+Zn väetis - TurboSeed Zn

Maisile olulised toiteelemendid

Fosfor (P) on mullas, eriti jahedas mullas, vähe liikuv toiteelement. Soodustab kevadist juurte arengut ning toetab taime toitainete omastamist kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Tugev ja arenenud juurekava aitab taimel muutuva kasvuperioodi ilmastikuga paremini toime tulla ning tagab piisavas koguses vee ja toitainete omastamise.

Tsink (Zn), nagu ka fosfor, mõjutab juurestiku arengut. Kui taimed on tsingiga normaalselt varustatud, siis sünteesivad nad piisavalt kasvuhormooni auksiin, mis omab tähtsust juurestiku arengul. Lisaks on tsingil võtmeroll saagi moodustumisel: tsingi puudusel aeglustub lisaks juurestiku arengule ka lehtede kasv, selle tulemusel väheneb fotosünteesiv pind ning kannatab saagikus. Mida varasemas kasvufaasis tsinki maisile anname, seda vähem kaotame potentsiaalsest kuivaine saagist. Kui maisitaimed kannatavad tsingi defitsiiti kuni 4 leheni, siis on kuivaine saagikadu umbes 16%, kui defitsiit kestab kuni 8 leheni, võib saagi kadu ulatuda 50%-ni.

Kui starterväetist pole võimalik mingil põhjusel kasutada, siis on võimalik 3-6 lehe faasis, näiteks koos umbrohutõrjega, taimi tsinkkelaadiga pritsida. Baltic Agro tootevalikust sobib selleks tsinkkelaat Tradecorp Zn 0,5 kg/ha või Tradecorp Zn-Mn 0,75-1,0 kg/ha. Viimane sisaldab lisaks tsingile ka maisi jaoks väga olulist elementi, mangaani.

Magneesium (Mg) on olulise tähtsusega toiteelement läbi kogu kasvuperioodi, et toimuks fotosüntees ja taimed kasvaksid ühtlaselt. Kevadel, eriti kui on jahe ja niiske periood ning happelised (pH < 6,5) kerged liivmullad või kaaliumi liig mullas, ei suuda taimed mullast piisavalt magneesiumi kätte saada. Siin tuleb appi lehtede kaudu magneesiumiga pritsimine. Baltic Agro tootevalikust leiab selleks tööks magneesiumsulfaadi EPSO Top kulunormiga 3 kg/ha või kelaaditud mikroelementidega ja suure magneesiumnitraadi sisaldusega väetislahuse Magnitech 2 l/ha.

Mangaan (Mn) aitab kaasa ühtlasemale arengule ja intensiivistab fotosünteesi. Lisaks aktiveerib suhkrute kogunemist säilitusorganitesse ja valkude talletumist teradesse. Stimuleerib ka erinevaid ensümaatilisi protsesse taimes. Ideaalseks lahenduseks on Tradecorp Mn 0,5 kg/ha või Tradecorp Zn-Mn 0,75 kg/ha. Viimane sisaldab juba eelpool mainitud väga olulist elementi, tsinki.

Tsingi, mangaani, ja väävli puuduse leevendamiseks sobib vedelväetis ZM-Grow 2,0 l/ha. ZM-Grow’s olevad mikroelemendid kombinatsioonis väävliga imenduvad hästi ja mõjuvad kasvule soodsalt. ZM-Grow on Soomes põllumeestega koostöös välja töötatud väetis. Selle tootmiseks on kasutusel unikaalne keskkonnasäästlik tehnoloogia. Mangaan ja tsink ekstraheeritakse kasutatud leelispatareidest ja töödeldakse leheväetiseks. See on ökoloogilisim tsingil ja mangaanil põhinev väetis, milles mõlemad mikrotoitained on taaskasutatud.

Efektiivsed lahendused maisi kasvuaegseks lehtede kaudu väetamiseks on kõrge fosforisisaldusega Trafos Mg-Mn 2,0 l/ha ja YaraVita KombiPhos 2,0 l/ha. Lehtede kaudu väetamiseks on parim aeg 4-8 lehe faas, leheväetised sobivad koos herbitsiidiga paagisegusse.

Umbrohutõrje

Umbrohtudest puhas maisipõldSuur osa maisist kasvatatakse orgaanilise väetise foonil, mis aitab kaasa umbrohtude hoogsale kasvule ja liigilisele mitmekesisusele. Levinumateks umbrohtudeks on näiteks harilik puju, harilik hiirekõrv, madal kurereha, harilik orashein, roomav madar, põldohakas jt. Herbitsiidiga tasuks pritsima minna esimeste pärislehtede moodustumise ajal, et vältida umbrohtude ülekasvamist ja konkurentsi toitainete pärast. Ajastamisel tuleb jälgida, et pritsimist ei võetaks ette enne, kui 2 pärislehte on arenenud, aga mitte hiljem kui 6 lehe faasis. Hilisem pritsimine võib kaasa tuua kasvupidurduse, lisaks on hilisemas faasis ka umbrohud suuremad ning herbitsiid ei pruugi lubatud tulemust anda. Levinumateks ja tõhusaimateks lahendusteks maisi umbrohutõrjel on Elumis 105 OD kulunormiga 1,0-1,5 l/ha ja Maister Power OD kulunormiga 1,0-1,5 l/ha.

Fotol Maister OD'ga pritsitud põld, Krootuse Agro 2019.

Haigustõrje

Pahknõgi maisi tõlvikulMaisi haigustest esineb Eestis maisi pahknõge. Probleemiks on see suvedel, kus maisi tolmlemise ajal on põud, õhutemperatuur üle +25 °C ja külv on liiga tihe saanud. Maisi pahknõe ennetamiseks on oluline viljavaheldus, resistentsete sortide kasvatamine ja puhitud seemne kasutamine.

Maisi-triiptõve ehk maisi lehelaiksuse ning maisi silmlaiksuse vastu sobib Propulse kulunormiga 0,8-1,0 l/ha. Pritsida alates maisi 3. kõrresõlme faasist kuni õitsemise lõpuni, mil emakasuue on lõplikult kuivanud (BBCH 33-69). Lisaks haigustõrjele avaldab Propulse positiivset mõju ka maisi taime ainevahetusele ja kasvule – arenevad suuremad, laiemad ja rohelisemad lehed, mis omakorda võimaldab maisitaimel suurema saagi moodustada.

Õige aeg maisikoristuseks on siis, kui tõlviku pooleks murdmisel on 1/3 terast piimküpsuse faasis ja 2/3 vahaküpsuse faasis. Tera pigistamisel peaks sisu tekstuurilt vedelat juustu meenutama. Maisi tera küpsusaste mõjutab silo seeduvust. Mida hilisemas küpsusfaasis mais koristatakse, seda suurem on kuivaine saak, kuid väikesem on raku kestaainete seeduvus. Lisaks väheneb täisküpsuse faasis koristatud maisist valmistatud silo puhul nii tärklise kui ka tõlviku seeduvus ja loomade poolt omastatava energia hulk.

Fotol pahknõgi maisil, aasta 2019.

Sordivõrdluskatsed

Nii nagu eelnevatel aastatel, on meil ka sellel aastal rajatud kaks maisi sordivõrdluskatset, üks ettevõttes Raufarm OÜ ja teine ettevõttes Krootuse Agro AS. Võrdluses on järgnevad sordid:

  • Reason FAO 160
  • Aalborg* FAO 180
  • Beania FAO 180
  • Emblem FAO 180
  • Astrado FAO 190
  • Coditank* FAO 190
  • Eduardo* FAO 190
  • Gatsby FAO 190
  • DKC 2891 FAO 200
  • Skandik* FAO 200

*sort osales võrdluskatses 2019. aastal Vaata katsetulemusi.

Selleks, et koristusjärgselt veel täpsemalt tulemusi analüüsida, on mõlema ettevõtte põldudel üles seatud FieldSense ilmajaam.

Generic placeholder image

Telli teenusena

Maisi kasvuaegne vaheltharimine koos lisaväetamisega

Generic placeholder image

Uus kindlustuslisand silole

Maisisilo jaoks vali Magniva Platinum 1.

Generic placeholder image

Tilmor + Propulse

Propulsega saad sooja vesti

Generic placeholder image

FieldSense

Sinu isiklik ilmajaam põldudel

Prev Next