Suvivilja haigustõrje ja täiendväetamine

24. mai 2023

Suviteraviljade põlluteadete järg on jõudnud haigustõrjeni. Kui kultuurid on saanud abiootilisest stressist tingitud kahjustusi, siis on taim haigustekitajale vastuvõtlikum. Fungitsiidide abil on võimalik kindlustada saagipotentsiaal ja kvaliteet.

Suvinisu ja hilistel otrade saagipotentsiaali kindlustamiseks on vajalik taimi kaitsta kasvuaegsete seenhaiguste eest kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Seetõttu soovitame pritsida fungitsiidiga kahel korral, sest see tagab pikema kaitse, parema saagi kvaliteedi ja kõrgema saagikuse. Varastel otradel ja kaeral piisab ühekordsest pritsimisest.

Suvinisu

T1 faasis tuleks pöörata tähelepanu helelaiksusele (fotol vasakul) ning jahukastele (fotol paremal). Varane ja ulatuslik nakatumine helelaiksusesse võib vähendada saaki kuni 30%. Nakatumise tagajärjel nõrgeneb nisu võrsumine ja väheneb terade arv pähikutes. Haiguskulgu ja sümptomite tekkimist nisulehtedel soodustavad rohked sademed, pikemat aega märjad lehed ning õhutemperatuur 15–25 °C. Jahukaste nakkub valdavalt võrsumise lõpus, kõrsumise alguses, vastuvõtlikumad on varajased sordid. Levikuks on soodne niiskuse olemasolu. Ka kõrge lämmastikufoon ning tihe taimik soodustavad nakkumist ja muidugi ka minimeeritud harimine, sest haigustekitaja säilib taimejäänustel. Tugeva nakkuse korral võib saagikadu olla kuni 40%.

T1 pritsimisringi soovitame järgmisi haigustõrje preparaate:

• Input;
• Input Triple;
• Falcon Forte;
• Poleposition 300 EC + Leander.

Peamised haigused, mis nisu lipulehe faasis ohustavad, on helelaiksus ja pruunlaiksus ehk DTR. DTRi levik on intensiivsem temperatuurivahemiku 15-22 ℃ juures. Kindlasti ei tohi pruunlaiksuse tõrjega hiljaks jääda, sest soodsate tingimuste korral on haiguse levik kiire ning taimede fotosünteesiv pind väheneb oluliselt. Helelaiksuse levikuks sobib samuti väga hästi temperatuurivahemik 15-22 °C, seega korraliku kulunormiga mitmetoimeainelise fungitsiidi kasutamine on väga oluline.

T2 pritsimisringi soovitame järgmisi haigustõrje preparaate:

• Balaya;
• Revytrex;
• Ascra Xpro.

Suvioder

Suviotradel levivad jahukaste, äärislaiksus ja võrklaiksus. Äärislaiksuse puhul võib saagikadu ulatuda kuni 25% ja rohkem, mille põhjustab produktiivvõrsete ja terade arvu vähenemine ning väike 1000 tera mass. Seenhaiguse eosed võivad areneda temperatuuril 2-27 °C, optimaalsed tingimused on alates 15-18 °C. Eoste vabanemiseks peab õhuniiskus olema üle 95%. Nakatumine lehtedel toimub tavaliselt jahedamal temperatuuril (10-20 °C) ja niisketes tingimustes. Võrklaiksuse esimesed haigustunnused ilmnevad võrsumisel, massiliselt areneb haigus pärast loomist. Vastuvõtlikel sortidel võib tekkida süsteemne kahjustus. Seen säilib niidistikuna või eostena mullas, taimejäänustel ja kõrretüül, eriti aga teristel. Suvel levib haigus laikudel massiliselt arenevate lülieostega.

Sobivad tooted hilistele sortidele on:

• T1 faasis Input + T2 faasis Ascra Xpro;
• T1 faasis Balaya + T2 faasis Revytrex;
• T1 faasis Revytrex + T2 faasis Balaya.

Esimene haigustõrje tuleks ajastada kõrsumise algusesse ja teine pritsimine tuleks teha enne loomist.

Varajastele otradele sobivad:

• Poleposition 300 EC + Leander;
• Priaxor + Curbatur;
• Falcon Forte;
• Variano Xpro.

Kaer

Kaera kimbutavad kaera-pruunlaikus, kroonrooste ja jahukaste. Kaera pruunlaiksus esineb niiskete ja jahedate ilmadega. Sõltuvalt nakkumise ajast ja ulatusest jäävad osad terad moodustumata või moodustuvad ebakvaliteetsed terad. Kroonrooste nakatumise tulemusel tekivad alates juuni keskpaigast lehtedele oranžid ümarad kuni ovaalsed suvieoste padjandid. Vegetatsiooniperioodi lõpus tekivad suvieoslate ümber tumedad talieoste padjandid.

Kaerale sobivad haigustõrje lahendused on:

• Falcon Forte;
• Balaya.

---

Leheväetamine kõrsumise faasis

Kõrsumise faasis on taimedel kiire kasvuaeg, mil nad vajavad erinevaid toiteelemente. Selles faasis on tähtis hoida fotosüntees võimalikult intensiivsena. Tuleb hoolt kanda, et kõik elemendid, s.h. magneesium ja mikroelemendid Mn, Zn, Cu, Fe, Mo oleksid taimedele kättesaadavad.

Baltic Agro poolt viimastel aastatel põldudelt võetud mullaanalüüside tulemused on näidanud, et muldades jääb tihtipeale puudu boorist, vasest, molübdeenist ja tsingist. Lehtedes aga ei ole kasvu ajal sageli piisavalt boori, vaske, rauda, mangaani, molübdeeni ja tsinki, seda just ajal, mil taimed vajavad neid kõige enam.

Toitainete puuduse ennetamiseks soovitame koos kõrsumisaegse taimekaitsega paagisegudesse lisada teraviljale vajalikke toiteelemente sisaldavaid täiendväetisi. Head lahendused on:

• Dr Green Teravili 1-2 kg/ha + Dr Green Energy 1 kg/ha;
• ZM Grow 2-3 l/ha;
• mikroelementidega NPK-vedelväetis YaraVita Universal Bio 2-3 l/ha;
• vees lahustuv mikroelementidega NPK väetis Speedfol 18-18-20 + 2 MgO + mikroelemendid 3-5 kg/ha.

Intensiivsel kasvuajal soovitame fotosünteesi parandamiseks eelpool nimetatud väetistele lisada magneesiumit ja väävlit sisaldavat väetist Epso Top või Epso Combitop 2-4 kg/ha, neist viimane tagab lisaks ka piisava varustatuse mangaani ja tsingiga.

---

Leheväetamine lipulehe faasis

Lipulehe faasis on olulised elemendid kaalium, tsink, boor ja väävel.

Kaalium

Kaalium on vajalik kogu kasvuperioodi jooksul, et tagada aktiivne fotosüntees taimes ning parem vastupidavus haigustele ja abiootilisele stressile. Kaalium on taime veemajanduse reguleerija. Kontrollides õhulõhede sulgumist ja avanemist, aitab ta hoida taimes turgorit ehk osmootset rõhku ka põua tingimustes. Samuti aitab kaalium säilitada taimerakkudes optimaalset süsivesikute ja proteiinide tasakaalu. Piisavalt kaaliumiga varustatud taimedel on tugevamad varred, tänu millele on ka lamandumise oht väiksem, ning moodustuvad tuumakamad terad, millel on suurem mahukaal.

Kaaliumiga toitumist saame toetada, lisades paaki vees lahustuvat kompleksväetist:

• Ultrasol 13-6-40 mikroelementidega kulunormiga 3-4 kg/ha;
• Ultrasol 8-9-39 mikroelementidega kulunormiga 3-4 kg/ha;
• UUS! CropVit PK mikroelementidega (P₂O₅ 132 g/l, K₂O 251 g/l, B 2,64 g/l, Fe 1,32 g/l, Zn 2,64 g/l);
• Final K (N 45 g/l, K₂O 465 g/l) kulunormiga 2,0 l/ha;
• YaraVita Safe K (N 44 g/l, K₂O 500 g/l) kulunormiga 2,0 l/ha;
• Dr Green Kvaliteet (P₂O₅ 500 g/kg, K₂O 340 g/kg) kulunormiga 1,0-2,0 kg/ha, millele soovitame lisada juurde Epso Topi 2,0-3,0 kg/ha;
• Final eKo (K₂O 471,2 g/kg, B 10 g/kg, Zn 5 g/kg) kulunormiga 2,0 kg/ha. (Lubatud kasutada ka mahepõllumajanduslikus tootmises.) NB! Final eKo puhul vältida segamist magneesiumi või kaltsiumi sisaldavate väetistega!

Tsink

Tsink on oluline komponent mitmetes ensüümides ning osaleb kasvuhormoonide tootmises ja sõlmevahede pikenemises. Piisav tsingi olemasolu taimes lipulehe faasis on oluline, sest mõjutab oluliselt proteiinisisaldust. Tsingipuuduse tõttu aeglustub taimede kasv ning sõlmevahed jäävad lühikeseks ja lehed väikeseks. Lehtedele tekivad roodudevahelisele alale klorootilised märgid, mis hiljem muutuvad pruunikateks nekrootilisteks laikudeks.

Tsink on tähtis toiteelement lämmastiku ja proteiinide ainevahetuses, mõjutades nii terade arvu peas, saagikust kui ka proteiinisisaldust. Tsingi kättesaamine võib olla raskendatud kõrge pH-ga, liivakates, ja kõrge orgaanilise aine sisaldusega muldades. Tsingipuuduse risk on suurem külmas ja niiskes kasvukeskkonnas.

Väetised, mis aitavad taime lipulehe faasis kiiresti tsingiga varustada:

• EDTA-kelaat Tradecorp Zn kulunormiga 0,5-1,0 kg/ha;
• EDTA-kelaat Tradecorp Zn-Mn kulunormiga 0,5-1,0 kg/ha;
• ZM-Grow kulunormiga 2,0 l/ha;
• Dr Green Teravili kulunormiga 1,0 kg/ha.

Boor ja molübdeen

Boor ei ole teravilja kasvu ja arengu mõttes küll võtmeelement, aga kuna viimastel aastatel tehtud leheanalüüsid on näidanud eriti madalat boori taset teraviljade lehtedes, on sellele siiski vaja tähelepanu pöörata. Boori vajab taim eelkõige rakuseinte ühtluse ja tugevuse jaoks. Piisav booriga varustatus on oluline ka õietolmu viljakuse seisukohalt. Lisaks mõjutab boor terade täituvust.

Teraviljade lipulehe faasis on õige aeg pritsimiseks booriväetisega:

• YaraVita Bortrac kulunormiga 0,2-0,3 l/ha;
• Detera Boron kulunormiga 0,2-0,3 l/ha;
• Tradebor Mo kulunormiga 0,2-0,3 l/ha;
• Detera B Mo kulunormiga 0,2-0,3 l/ha;
• Phylgreen B Mo kulunormiga 0,2-0,3 l/ha.

Viimased kolm sisaldavad ka molübdeeni, mille tase nii mullas kui ka teraviljade lehtedes on samuti olnud madalapoolne. Molübdeenil on oluline roll lämmastiku ainevahetuses, et taim kasutaks antud lämmastiku ära võimalikult efektiivselt valkude moodustamiseks. Ettevaatlik tuleb olla booriväetiste kulunormidega! Võrreldes rapsiga on need umbes 10 korda madalamad. Boor võib suuremates annustes osutuda taimedele toksiliseks.

Väävel ja lämmastik

Oluline on lipulehe faasi ajal katta ka taimede väävli- ja lämmastikuvajadus. Väävlil on taimes oluline roll valkude, aminohapete ja vitamiinide moodustamisel. Samuti on väävel oluline taime ainevahetuses ning lämmastiku efektiivses omastamises. Väävlipuuduse tulemusena võib taimede kasv jääda tagasihoidlikuks ning pähik ja terad väikseks. Kehvaks jääb ka teravilja kvaliteet. Oluline on, et toimiks väävli ja lämmastiku vaheline sünergia. Kiireim viis taimede lämmastiku- ja väävlivajaduse katmiseks selles kasvufaasis on kasutada lämmastikku ja väävlit sisaldavaid leheväetiseid:

• Folur S'i (N 260 g/l, SO₃ 195 g/l) kulunormiga 5-10 l/ha;
• YaraVita Thiotraci (N 200 g/l, SO₃ 300 g/l) kulunormiga 5-10 l/ha.

Nende kasutamine aitab parandada saagikust ja kvaliteeti ka keerulistes tingimustes.

Katsetulemus

2020. aastal katsetasime Folur S'i ettevõttes Muuga PM. Õitsemisjärgne Folur S'iga pritsimine kulunormiga 20 l/ha andis enamsaagi 90 kg/ha ja tõstis proteiinisisaldust 0,4%. Kolmekordne Folur S'iga pritsimine (T1 5 l/ha; T2 5 l/ha ja peale õitsemist 10 l/ha) andis 300 kg/ha enamsaaki ja tõstis proteiinisisaldust 0,9% võrra.

Vaata katseinfot